Aneemia – mis see on, sümptomid ja ravimispõhimõtted

Aneemia ehk kehvveresus on seisund, kus veres ei ole piisavalt terveid punaseid vereliblesid ehk erütrotsüüte ega hemoglobiini. Hemoglobiin on valk, mis transpordiks vajaliku hulga hapnikku kopsudest kudedesse ja elunditesse. Kui hemoglobiinitase langeb, tekkib kudedes hapnikunälg, mis avaldub väsimuse, jõuetuse ning muude sümptomitena. Esmatasandi arstiabis on see väga sagedane probleem, mille päritolu vajab alati täpset diagnoosimist.

Kehvveresuse sümptomid ja ohumärgid

Aneemia sümptomid võivad tekkida järk-järgult. Inimesed kaebavad enamasti järgmisi vaevusi:

• pidev väsimus ja üldine nõrkus;
• naha ja limaskestade kahvatus;
• pearinglus, tasakaaluhäired ja peavalud;
• külmatunne eelkõige kätes ja jalgades;
• südamepekslemine või kiirenenud pulss;
• õhupuudus ja hingeldus koormusel;
• ärritatuvus ning keskendumisraskused.

Tõsise õhupuuduse, lämbumistunde või rinnavalu korral tuleb otsida viivitamatult erakorralist meditsiiniabi. Samuti vajab erakorralist sekkumist teadvusekaotus, kui inimene ei toibu ühe minuti jooksul või kui minestamisega kaasnevad kõnehäired ja südamerütmihäired.

Mis põhjustab aneemiat?

Kliiniliselt jagunevad aneemia tekkemehhanismid kolme peamisse rühma:

• verekaotus (äge veritsus või krooniline vereringekadu, näiteks seedetraktist või vererohkete menstruatsioonide tõttu);
• punaliblede vähenenud või häiritud tootmine luuüdis;
• punaliblede kiirenenud lagunemine vereringes ehk hemolüüs.

Kehvveresuse tekkeriski suurendavad rasedus, sünnitusjärgne periood, toitainevaene menüü, sooleparasiidid, kroonilised haigused ja pikaajaline alkoholi tarvitamine. Samuti võivad aneemiat põhjustada soolestiku imendumishäired.

Aneemia peamised tüübid

Aneemial on mitu vormi ja ravi valik sõltub konkreetsest tüübist.

Rauapuudusaneemia

Rauapuudusaneemia on kõige sagedamini esinev kehvveresuse vorm. See tekib siis, kui organismi rauavarud ammenduvad ning rauda ei jätku piisavalt hemoglobiini sünteesiks. Rauapuudust diagnoositakse tihti väikelastel, eriti neil, kes tarbivad liigselt lehmapiima, rasedatel ning vererohke menstruatsiooniga naistel.

Erinevate võimaluste otsimisel ja võrdlemisel on abiks rauapreparaatide kategooriast leitav tootevalik.

Vitamiinipuudusest tingitud aneemiad

Erütrotsüütide normaalseks küpsemiseks on vajalikud ka B-grupi vitamiinid. Kui organismis tekib B12-vitamiini puudus, tekib makrotsütaarne ehk megaloblastne aneemia, kus punalibled on tavapärasest suuremad ja ebaküpsed. Samasuguseid muutusi põhjustab folaadi ehk B9-vitamiini vaegus. Oluline on teada, et enne folaadi manustamist tuleb kontrollida B12-vitamiini taset, sest suur folaadiannus võib parandada verepildi näitajaid, kuid jätta B12 vaegusest tingitud närvisüsteemi kahjustused tähelepanuta.

B9-vitamiini vormide kohta saab lähemalt lugeda juhendist folaadi ja foolhappe erinevuste kohta. Sobivaid tooteid leiab B-vitamiinide valikust.

Krooniliste haiguste aneemia, hemolüütiline ja aplastiline aneemia

Kroonilised põletikud, neeruhaigused, autoimmuunhaigused või kasvajad takistavad raua taaskasutust ja punaliblede tootmist luuüdis. Hemolüütilise aneemia korral lagunevad punalibled vereringes enneaegselt. Aplastiline aneemia on haruldasem seisund, kus luuüdi ei suuda toota piisavalt vereliblesid.

Diagnostika ja laborianalüüsid

Aneemia diagnoosimiseks ja selle tüübi tuvastamiseks kasutatakse veenivere analüüse:

• Hemogramm ja MCV: erütrotsüütide keskmine maht (MCV) aitab selgitada punaliblede suurust. Kui MCV on alla 80 fL, viitab see mikrotsütaarsele aneomiale (tavaliselt rauapuudus). Kui MCV ületab 100 fL, on tegemist makrotsütaarse aneemiaga (sageli B12 või folaadi vaegus).
• Ferritiin: seerumi ferritiinitase pärineb luuüdist, maksast ja põrnast ning annab otsest teavet organismi rauavarude kohta.
• Transferriin: see beeta-globuliinide hulka kuuluv valk transpordib rauda veres. Transferriini hulk tõuseb rauapuudusaneemia, ägeda viirushepatiidi, suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja raseduse viimaste kuude korral. Transferriini tase langeb krooniliste haiguste, hemolüütilise aneemia, vaegtoitumise, autoimmuunhaiguste ning krooniliste maksahaiguste puhul.
• B12-vitamiin, folaat, MMA ja homotsüsteiin: B12-vitamiini vaegust kinnitavad madal B12 tase, tõusnud metüülmaloonhape (MMA) ja homotsüsteiin. Folaadipuuduse korral on homotsüsteiin samuti kõrge, kuid MMA näitaja püsib normi piirides.

Kuidas aneemiat ravida ja ennetada?

Ravi seatakse sisse alati vastavalt diagnoositud kehvveresuse tekkepõhjusele:

• Verekaotuse ja põhjuse kõrvaldamine: rauapuuduse korral selgitatakse välja veritsuse allikas ning vajadusel määratakse rauaasendusravi.
• Toitumise korrigeerimine: rauda sisaldavad tumerohelised lehtköögiviljad, kaunviljad, pähklid ning liha.
• Imendumise soodustamine: C-vitamiin aitab raual 12-sõrmiksooles paremini imenduda. Valikuid saab vaadata C-vitamiini tooted lehelt. Samaaegselt tasub vältida kaltsiumi ja piimatoodete liigset tarbimist koos rauarikka meelepärase söögiga, sest kaltsium pärsib raua imendumist.
• Sooleparasiitide tõrje: kui imendumist takistavad sooleparasiidid, aitab nende tõrje enne raua või vitamiinide manustamist taastada soolestiku funktsiooni.
• Ohutu annustamine: täiskasvanute rauatarbimise ülempiiriks on 45 mg päevas, mida ei tohiks ilma arstliku nõustamiseta ületada. Toidulisandite õige kasutamise kohta leiab nõuandeid artiklist toidulisandite võtmise sagedasemate vigade kohta.

Korduma kippuvad küsimused

Allikad

• NHLBI – Your Guide to Anemia
• MedlinePlus – Anemia Overview
• Merck Manuals – Evaluation of Anemia
• NIH Office of Dietary Supplements – Iron Fact Sheet