Probiootikumid antibiootikumikuuri ajal: tüved ja ajastus

Antibiootikum hävitab haigustekitajaid, kuid mõjutab ka soolebaktereid, ning seetõttu tekib osal inimestest kuuri ajal kõhulahtisus. Probiootikum on üks võimalus, mida selle riski vähendamiseks kaalutakse. Tõendid on aga tüvespetsiifilised: kõige rohkem andmeid on pärmseene Saccharomyces boulardii ja bakteri Lacticaseibacillus rhamnosus GG (LGG) kohta. Probiootikum ei ravi infektsiooni ega luba, et kõhulahtisust ei tule.

Lühidalt:

• Uuringutes on kasu näidatud siis, kui probiootikumi võtmist alustatakse antibiootikumiga samal päeval või 48 tunni jooksul.
• Bakteripõhise probiootikumi puhul hoitakse antibiootikumi ja probiootikumi vahel tavaliselt vähemalt 2 tundi. Pärmseen S. boulardii ei ole antibiootikumidest mõjutatav.
• Jätkata soovitatakse vähemalt nädal pärast kuuri lõppu, kuid ühtset kestust pole kokku lepitud. Järgi toote pakendil olevat juhist ning apteekri või arsti nõu.
• Raskelt haige või nõrgenenud immuunsusega inimene peaks enne probiootikumi võtmist arstiga nõu pidama.

Mida uuringud antibiootikumikuuri ja probiootikumide kohta näitavad

Üks tuntumaid ülevaateid on 2012. aasta metaanalüüs, mis hõlmas 63 randomiseeritud uuringut ja 11 811 osalejat. Probiootikumi saanutel oli antibiootikumidega seotud kõhulahtisuse (AAD) suhteline risk 0,58 ja vajalik ravitavate arv oli 13 – ehk keskmiselt 13 inimest tuli probiootikumiga ravida, et ühel kõhulahtisus ära jääks. Uuringute vahel oli suur erinevus, sest need katsetasid väga erinevaid tooteid.

Raskema tüsistuse, Clostridioides difficile põhjustatud kõhulahtisuse kohta on värskem Cochrane’i ülevaade. See hõlmas 38 uuringut ja 13 179 osalejat: probiootikumirühmas oli seda 1,6%, kontrollrühmas 3,2%. Tõendite kindlust hinnati siiski madalaks.

Pilt ei ole ühtne:

• 2026. aastal avaldatud uuring ei leidnud probiootikumi- ja kontrollrühma vahel kõhulahtisuse esinemissageduses erinevust.
• Ameerika Gastroenteroloogia Assotsiatsioon (AGA) soovitab teatud tüvesid C. difficile infektsiooni ennetamiseks, kuid Ameerika Gastroenteroloogia Kolledž (ACG) soovitab primaarse ennetuse jaoks probiootikume mitte kasutada.
• Soolestiku mikrobioomi taastamise kohta on tõendid nõrgemad. Ühes 2018. aasta uuringus viivitas probiootikumide võtmine pärast antibiootikume tervetel vabatahtlikel oma soolebakterite taastumist. 2023. aastal kogunenud eksperdipaneel järeldas, et vajalik on rohkem tõendeid, kas probiootikumid soolebakterite koosluse taastumisele üldse kaasa aitavad.

Seega on mõistlik oodata mõõdukat, mitte garanteeritud mõju – ja seda ainult õigete tüvede puhul.

Tüvi loeb rohkem kui toote nimi

Rahvusvaheline probiootikumide teadusühing ISAPP rõhutab, et probiootikum peab olema kindel tüvi kindlas annuses, mille kasu on uuringus tõestatud. Üks “piimhappebakterite kompleks” ei tähenda seega, et sama tulemus kehtib ka sinu tootele.

Euroopa laste gastroenteroloogia ühing ESPGHAN soovitab 2023. aasta positsioonidokumendis riskitegurite korral (antibiootikumi liik, ravi kestus, vanus, haiglaravi, kaasuvad haigused, varasem kõhulahtisus) lastele vähemalt 5 miljardit CFU päevas S. boulardii või LGG tüve, alustades koos antibiootikumiga. USA riiklike tervishoiuinstituutide (NIH) andmetel vähendas LGG 4 × 10⁸ kuni 12 × 10¹⁰ CFU juures 10 päeva kuni 3 kuu jooksul kasutatuna antibiootikumidega seotud kõhulahtisuse riski 22,4%-lt 12,3%-ni (12 uuringu koondanalüüs, 1499 last ja täiskasvanut). Täiskasvanutele toob Tartu Ülikooli ülevaade välja WGO tabeli annused: S. boulardii CNCM I-745 5 × 10⁹ CFU kaks korda päevas ja LGG 10¹⁰ CFU kaks korda päevas. Need on uuringutes kasutatud annused, mitte sinu isiklik juhis.

Pakendi lugemisel kontrolli kolme asja:

• Kas on märgitud täielik tüve nimetus (näiteks L. rhamnosus GG või S. boulardii CNCM I-745), mitte ainult liigi nimi?
• Kui palju CFU-d (elusbakterite arvu) sisaldab päevane annus?
• Kas toote tüvi on sama, mille kohta uuring on tehtud?

Biotheka valikus on näiteks RestorFlora, mille koostises on lisaks bakteritele S. boulardii. Teine näide on MegaSporeBiotic, mis sisaldab Bacillus‘e spoore ja mille tootja kirjelduse järgi sobib võtmiseks antibiootikumraviga samaaegselt. Selles ülevaates kasutatud allikates ei ole uuringut, mis kinnitaks just nende toodete tüvede toimet antibiootikumidega seotud kõhulahtisuse korral. Tegemist on toidulisanditega, mitte tõestatud raviga. Spoorprobiootikumide erinevusest tavalistest piimhappebakteritest loe Microbiome Labsi ülevaatest.

Laiema valiku leiad probiootikumide ja piimhappebakterite kategooriast.

Millal ja kuidas probiootikumi võtta

Alusta varakult. NIH kinnitab, et esimese 2 päeva jooksul pärast esimest antibiootikumiannust alustatud probiootikum toimib paremini kui hilisem algus. Haiglas viibinud täiskasvanute 19 uuringu (6261 osalejaga) analüüsis vähenes tõhusus iga viivitatud päeva võrra. Levinud viga on oodata kuuri lõpuni, et “mikrofloorat taastada” – just see ei ole uuringutes parima tulemuse andnud.

Hoia ajavahemik. ISAPP-i kliinikuteabe järgi pole uuritud, kuidas annuseid antibiootikumist eraldada, ent bakteripõhise probiootikumi puhul on 2-tunnine vahe mõistlik, et antibiootikum baktereid ära ei hävitaks. Pärmseened, nagu Saccharomyces, antibiootikumidest ei sõltu. Spoore moodustavate Bacillus‘te kohta see dokument eraldi juhist ei anna, mistõttu tasub järgida toote pakendil olevat juhist.

Jätka pärast kuuri. ISAPP ja Briti dietoloogide ühing (BDA) soovitavad jätkata vähemalt nädal pärast antibiootikumi lõppu. Uuringutes on kõige sagedamini katsetatud 7–14 päeva pikkust jätku.

Näide: antibiootikum on kaks korda päevas kell 8 ja 20 ning 7-päevane kuur algab esmaspäeval. Probiootikumi sobiv aeg on kell 13, kui vahet mõlemast antibiootikumiannusest on vähemalt 5 tundi. Võta seda esmaspäevast kuni kuuri lõpule järgneva nädala lõpuni (teise pühapäevani), kokku umbes 14 päeva. Kui antibiootikum on kolm korda päevas kell 8, 14 ja 20, mahub probiootikum kell 11 ehk 3 tundi mõlemast annusest eemal.

Probiootikum ei asenda antibiootikumi ja selle võtmine ei tähenda, et kuuri tohiks lühendada.

Kellele on probiootikumid ohtlikud ja millal pöörduda arsti poole

Elusad mikroorganismid ei sobi kõigile. Euroopa Ravimiamet (EMA) jõudis 2017. aastal järeldusele, et S. boulardii sisaldavate toodete risk raskelt haigetel ja nõrgenenud immuunsusega patsientidel ületab kasu, sest on teatatud pärmseene sattumisest verre (fungeemiast), sh surmaga lõppenud juhtudest. Tsentraalse veenikateetriga patsientidel on need tooted vastunäidustatud. USA haiguste ennetamise ja tõrje keskuse (CDC) andmetel on selliseid juhtumeid kirjeldatud raskelt haigetel, enteraalse toitmisega patsientidel ja kateetriga inimestel. Kui sul on raske haigus, immuunpuudulikkus või kasutad immuunsust pärssivaid ravimeid, küsi enne nõu arstilt.

Pöördu arsti poole, kui antibiootikumikuuri ajal või pärast seda tekib:

• kõhulahtisus, mis kestab üle kahe päeva, või kõhulahtisus koos kõhuvalu või palavikuga (Mayo kliinik);
• verine kõhulahtisus või kõhulahtisus, mis kestab üle 7 päeva. Need võivad viidata C. difficile infektsioonile (NHS).

Ära katkesta antibiootikumikuuri omal käel: otsuse teeb arst. Lapse puhul tuleb kõhulahtisuse ja palaviku korral samuti pöörduda arsti poole ning probiootikumi valik kooskõlastada lastearstiga. Lastele mõeldud tooted leiad probiootikumide kategooriast lastele.

Ravimiameti selgituse järgi peab ravimi müügiloa jaoks tõendama kvaliteeti, toimet ja ohutust, toidulisandid kuuluvad aga Põllumajandus- ja Toiduameti pädevusse. Probiootikum toidulisandina ei ole seega ravim ega ravi.

Küsi enne ostmist apteekrilt või bioteekrilt

Kolm küsimust, mis aitavad vältida valet valikut:

1. Milline tüvi ja milline päevane CFU-kogus on tootel ning kas selle kohta on olemas uuring?
2. Kas see sobib minu antibiootikumi, vanuse ja terviseseisundiga?
3. Millal alustada ja kui kaua jätkata, et see sobiks pakendil oleva juhisega kokku?

Kui seedevaevused püsivad ka pärast kuuri, vaata lisaks artiklit pärmseene vohamisest soolestikus.

Korduma kippuvad küsimused

Allikad

1. Probiotics for the prevention and treatment of antibiotic-associated diarrhea: a systematic review and meta-analysis (JAMA 2012)
2. Probiotics for the prevention of Clostridioides difficile-associated diarrhea in adults and children (Cochrane)
3. Probiotic intervention not beneficial to prevent antibiotic-associated diarrhea (Scientific Reports, 2026)
4. AGA – Role of probiotics in the management of gastrointestinal disorders
5. ISAPP – ACG recommends against probiotics for primary or secondary prevention of C. difficile
6. Post-Antibiotic Gut Mucosal Microbiome Reconstitution Is Impaired by Probiotics and Improved by Autologous FMT (Cell, 2018)
7. ISAPP – More evidence is needed to determine whether probiotics help restore an antibiotic-disrupted microbiota
8. ISAPP – Probiotics
9. ESPGHAN – Probiotics for the Management of Pediatric Gastrointestinal Disorders (2023)
10. NIH Office of Dietary Supplements – Probiotics, Health Professional Fact Sheet
11. Tartu Ülikool – Probiootikumidest tõenduspõhiselt
12. Timely Use of Probiotics in Hospitalized Adults Prevents Clostridium difficile Infection
13. ISAPP – Clinician resource: probiotic use alongside antibiotics
14. British Dietetic Association – Probiotics and gut health
15. EMA – Saccharomyces boulardii: CMDh scientific conclusions
16. CDC – Regulatory Oversight and Safety of Probiotic Use
17. Mayo Clinic – Antibiotic-associated diarrhea
18. NHS – Clostridioides difficile (C. diff) infection
19. Ravimiamet – Mis on ravim?