Organismi sees ja välispinnal on üle 500 kasuliku mikroorganismi. Soolestikus on neist peamised bifidobakterid, bakteroidid, piimhappebakterid ja soolekepikesed. Mikrofloora tegeleb valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustamisega, kasulike bioaktiivsete ainete (vitamiinid, üle 20 erineva hormooni, ensüümid, immuunsüsteemi elemendid) väljatöötamisega, toksiinide ja kasulike ainete neutraliseerimisega, hoiab normaalsena kolesteroolitaset veres, gaasisisaldust soolestikus, tagab ainevahetuse ja hormonaalse tasakaalu stabiilsuse, takistab kivide moodustumist organites ja isegi vähihaiguste teket. Mikrofloora on otsekui immuunsüsteemi esimene kaitsevall.

Piimhappebakterid ja nende omadused

1.     Erinevad bakteritüved käituvad erineval viisil, sest nende rakuseinad, DNA ning valgu- ja suhkrumolekuli struktuurid vahetuvad, kuigi neil on sama nimi (näiteks Bifidobacterium). Kuigi tüvedel on sama nimi, siiski bakterid toodavad erinevates kogustes piimhapet, IgA, IgM, interferooni, interleukiini ja vesinikülihapendit.

2.     Tüved peab enne kasutamist aktiveerima. Kui taasaktiveerumine toimub alles jämesooles, siis sealne pH ei ole alati ideaalne bakterite paljunemiseks ja kinnitumiseks.

3.     Näiteks piimatööstusest saadavad tüved on olnud keskkonnas liiga kaua ja ei suuda enam nii mõjusalt haigustekitajatele vastu panna. Terapeutilised tüved on palju mõjusamad.

4.     Kiiresti aktiveeruv tüvi on efektiivsem kui aeglane tüvi, kuigi kogus on väiksem (mõõdetakse cfu/g =bakteripesa moodustav ühik grammi kohta).

5.     Bakterite kogus peab olema vähemalt 10E9 cfu/g/ päeva kohta selleks, et tüvi oleks efektiivne. Vastasel juhul ei suuda soolestiku limaskestale kinnituda püüdev tüvi haarata eluruumi ülejäänud soolestikuflooralt.

6.     Kui segu sisaldab liiga palju erinevaid tüvesid, siis üksikute tüvede kogused võivad jääda ebapiisavaks (pea meeles 10E9 cfu/g/p) Segu võib olla kasutu, kui seda ei ole aktiveeritud.

7.     Spetsiifilistel tüvedel on paremad võimalused tegutseda ja mõjutada, sest nende rakuseinad on geneetiliselt kohanenud oma peremehe ehk inimesega. Veel parem oleks, kui tüved oleksid samaliigilised või isegi sama nö pere liikmed. See on üks Biolatte uurimus- ja arengusuundi tulevikus.

8.     Tüvesid peab uurima ja testima esmalt laboratooriumis nii eraldi kui ka koos sobivate tüveainetega. Neid peab testima ka muude tüvedega, nii et selgub nende ühtesobivus ja sümbioossus. Seejärel peab neid testima inimestel, kelle immuunsüsteemid erinevad üksteisest. Kui inimesel on omandatud immuunpuudulikkus või autoimmuunhaigus, siis reaktsioonid ja tulemused võivad suurel määrale erineda.

9.     Liiga lahjad bakterid (näiteks 10E7) ei ole piisavalt tõhusad. Üle 4% suhteline niiskus võib rikkuda tüve. Mida suurem mass, seda pikem säilivusaeg.

10. Valmistusprotsess on tähtis. Hea probiootikumi valmistamine nõuab aega, aastatepikkust uurimistööd ja jälgimist. Ükski efektiivne toode ei sünni mõne kuuga.

Piimhappebakterite annus peaks sisaldama vähemalt  10 miljardit inimspetsiifilist bakterit.

Meie soovitame tarbida Ecobiotiku sarja.

Teie Biotheka

Wiki – Probiootikumid

Kas sellest postitusest oli abi?
Anna teada, kas artiklist oli kasu. Ainult nii saame me ennast parandada.
Jah0
Ei0
Powered by Helpful
Sulge menüü
×

Ostukorv