Seedeensüümid ja probiootikumid: mille poolest need erinevad?

Seedeensüümid lagundavad toitu, probiootikumid on elusad mikroobid, mis toimivad soolestikus. Esimesed töötavad söögi ajal, teised päevi ja nädalaid. Seetõttu ei asenda need üksteist: puhitus pärast raskemat einet ei näita iseenesest ensüümipuudust ega tähenda, et ensüümilisand aitaks. Kui seedimine läks sassi pärast antibiootikumikuuri, on loogilisem lähtekoht probiootikum.

Allpool näed, kuidas need kaks toimivad, kumba millal valida ja kus lõpevad toidulisandi võimalused.

Võrdlus ühe pilguga

Mida seedeensüümid teevad

Seedeensüümid on valgud, mille keha toodab ise. Johns Hopkinsi meditsiinikeskuse ülevaate järgi toodavad mao, peensoole ja kõhunäärme näärmed ensüüme, näiteks amülaasi (süsivesikud), proteaasi (valgud) ja lipaasi (rasvad). Laktaas, mis lagundab piimasuhkrut, tekib peensooles.

Toidulisandis olevad ensüümid on enamasti taimset või seentest pärit. Näiteks bromelaiin pärineb ananassist ja papaiin papaiast. Biotheka sortimendis on Cytoplani Cyto-Zyme taimset päritolu kompleks, mis sisaldab seitset ensüümi (bromelaiin, lipaas, proteaas, amülaas, papaiin, laktaas ja tsellulaas) ning betaiinvesinikkloriidi. Ecoshi tootes on viie ensüümi kompleks Digezyme®, millele on lisatud bromelaiin ja artišokk. Biotheka tootekirjelduse järgi võetakse Ecoshi toodet üks kapsel korraga enne sööki, kuni kolm korda päevas.

Ensüüm ei muuda soolestiku bakterikooslust ega kõrvalda vaeva põhjust. See aitab konkreetset einet paremini lagundada ja toime piirdub söögi läbimise ajaga.

Kuidas ensüümikompleksi valida, sõltub allikast, aktiivsusest ja pH-taluvusest. Seda käsitleb põhjalikumalt seedeensüümide valiku juhend. Ensüümide rolli kehas tutvustab artikkel ensüümidest kui elutähtsatest abilistest.

Mida probiootikumid teevad

Maailma Terviseorganisatsiooni ja FAO definitsiooni järgi on probiootikumid elusad mikroorganismid, mis piisavas koguses annavad kasu peremeesorganismile. Maailma Gastroenteroloogia Organisatsiooni juhend rõhutab, et tüvi tuleb tuvastada perekonna, liigi ja tähtnumbrilise koodi järgi. Põhjus on selles, et kasu ei kandu ühelt tüvelt teisele automaatselt üle.

Praktiline järeldus: silt „piimhappebakterid“ ei ütle veel midagi. Vaata, millised tüved tootes on, mitu elusrakku see sisaldab ja mille jaoks neid on uuritud.

Probiootikume on mitut tüüpi:

• piimhappebakterid (Lactobacillus, Bifidobacterium);
• pärmseen Saccharomyces boulardii;
• spoore moodustavad Bacillus‘e tüved.

Spoorid taluvad maohapet paremini, kuid mitte kõik ühtmoodi: ühes võrdluskatses talusid B. clausii spoorid simuleeritud maomahla hästi, ühe B. coagulans‘i toote elujõud aga langes järk-järgult. Eri tüüpide eripärasid selgitab artikkel spoorprobiootikumidest. Soolestiku bakterikoosluse enda tausta leiad artiklist mikrobioomist.

Probiootikum ei lõhusta sinu söögi toitaineid samamoodi nagu ensüüm. See toimib kaudselt: mikrobioomi, soolebarjääri ja immuunsüsteemi kaudu. Seepärast tuleb toimet oodata kauem. NCCIH andmetel leidis 35 uuringu analüüs, et neli nädalat probiootikumi võtmist võib leevendada mõnda ärritunud soole sündroomi sümptomit. See on uuringutulemus, mitte üldine soovitus kõigile.

Probiootikumide valikut vaata Biotheka probiootikumide kategooriast.

Kumb valida: ensüümid või probiootikumid

Otsusta sümptomi ajastuse ja põhjuse järgi:

• Vaev tekib kohe pärast rasvast või suurt einet (raskustunne, täiskõhutunne). Ajastus ja täiskõhutunne üksi ei näita ensüümipuudust. Ensüümide kasutamise sobivus sõltub vaeva põhjusest; korduvate või püsivate vaevade korral selgita see arstiga välja.
• Vaev tekib pärast piima- või jogurtitooteid. Kaalu laktaasi sisaldavat toodet. Ülevaate järgi tuleks laktaasi võtta 5–30 minutit enne laktoosi sisaldavat toitu. Randomiseeritud topeltpimekatses vähendasid laktaasitabletid 47 täiskasvanul laktoosi hingamistestis vesiniku hulka 55% võrra võrreldes platseeboga. Eesti taustal on see asjakohane: 355 eestlase uuringus oli laktaasi mittepüsivuse genotüüp 24,8%-l inimestel. Genotüüp ei tähenda veel sümptomeid. Uuring pärineb 2006. aastast.
• Kõht läks korrast ära pärast antibiootikumikuuri või reisi. Siin on tõenäolisem, et abi on probiootikumist, sest häiritud on mikrobioom. NCCIH andmetel tundub probiootikumide kasutamine koos antibiootikumidega üldiselt ohutu, välja arvatud väga nõrkadel või immuunpuudulikkusega inimestel.
• Vaev on pidev, sõltumata toidust. Ei ensüümid ega probiootikumid ole kindel lahendus. Selgita põhjus arstiga välja.

Ensüümide ja probiootikumide korraga võtmine ei ole vastuoluline. Biotheka ensüümide kategoorias on ka kombineeritud toode, Terranova seedeensüümid probiootikumidega. Hea lähenemine on siiski alustada ühest, et näha, kumb sinu kehale mõjub. Kui võtad korraga mõlemat ja vaev kaob, ei tea sa, kumb aitas.

Pea paari nädala jooksul päevikut: mida sõid, millal vaev algas ja kui kaua see kestis. Päevik aitab märgata seoseid toiduga ja kirjeldada vaevusi arstile, kuid ei näita üksi, kas vajad ensüüme või probiootikumi.

Piirangud, mida tasub teada

Ensüümid. Terve inimese puhul ei ole seedeensüümide toidulisandid üldjuhul vajalikud ja tõendusbaas on piiratud. Cleveland Clinicu spetsialisti sõnul on vaja suuremaid uuringuid, et nende toimet kindlalt hinnata. Ka laktaasi tõhususe tõendid on ülevaate järgi siiski piiratud. Kui kõhunääre ei tooda piisavalt ensüüme (pankrease eksokriinne puudulikkus), määrab arst retseptiga pankrease ensüümide asendusravi. Toidulisand seda ei asenda. NIDDK järgi määravadki arstid tavaliselt just retseptiravimeid, mida võetakse söögi või snäki ajal. Kui sul on pidevalt rasvane väljaheide, tahtmatu kaalulangus või tugev ülakõhuvalu, mine arsti juurde, mitte poodi.

Probiootikumid. Neil on pikk ohutu kasutamise ajalugu, kuid NIH toidulisandite büroo (ODS) andmetel võivad probiootikumid kõige tõenäolisemalt põhjustada probleeme inimestel, kes on juba tõsiselt haiged või kelle immuunsüsteem on nõrk. Terve inimese puhul võivad nad põhjustada gaase. Kui sul on nõrk immuunsus, tsentraalne veenikateeter või tõsine põhihaigus, räägi enne arstiga.

Tõendid on tüvespetsiifilised ja ebaühtlased. Ameerika Gastroenteroloogia Assotsiatsioon (AGA) ei soovita probiootikume enamiku seedehäirete jaoks, sest tõendeid on liiga vähe. Euroopa Liidus ei ole ühtegi probiootikumide terviseväidet heaks kiidetud: Euroopa Komisjon käsitleb sõna „probiootikum“ toidul terviseväitena, mis nõuab EFSA hinnangut. Seega ära looda lubadustele, mis kõlavad liiga hästi.

Mida teha edasi

Ühe eine või toiduainega seotud vaev ei tähenda iseenesest ensüümipuudust. Ensüümi või laktaasi kasutamise sobivus sõltub vaeva põhjusest. Kui seedimist häiris antibiootikum, haigus või pikem stress, proovi probiootikumi ja anna sellele aega. Kui vaev kestab, süveneb või lisanduvad hoiatavad märgid (veri väljaheites, kaalulangus, öine kõhulahtisus), otsi põhjust arstilt.

Korduma kippuvad küsimused

Allikad

1. Digestive Enzymes and Digestive Enzyme Supplements – Johns Hopkins Medicine
2. Probiotics and prebiotics – World Gastroenterology Organisation
3. The Sporobiota of the Human Gut – PMC
4. Compositional Quality and Potential Gastrointestinal Behavior of Probiotic Products – PMC
5. Irritable Bowel Syndrome: What You Need To Know – NCCIH
6. Lactose Intolerance and Malabsorption Revisited – PMC
7. Effect of lactase on symptoms and hydrogen breath levels in lactose intolerance – PMC
8. Lactase non-persistence and milk consumption in Estonia – PMC
9. Probiotics: Usefulness and Safety – NCCIH
10. Digestive Enzymes 101 – Cleveland Clinic
11. Treatment for Exocrine Pancreatic Insufficiency – NIDDK
12. Probiotics Fact Sheet for Consumers – NIH ODS
13. AGA does not recommend the use of probiotics for most digestive conditions
14. European Ombudsman – labelling of foodstuff containing probiotics as health claims