Igaüks teab, et vesi on organismile hea, kuid me kipume unustama, kui oluline on vesi inimese tervisele.

Mis juhtub organismiga, kui ta ei saa rahuldada oma igapäevast veetarvet?

Vesi on lahusti. Vesi on transpordivahend. Vesi on pakkematerjal. 

Organism vajab toimimiseks puhast vett – seega janu tuleks alati kustutada veega.

Veel on kaks rolli: elu andmine ja elu säilitamine.

Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides

Miks me vajame vett?

Vesi on sisekeskkonna tasakaalustaja.

Organismi sisekeskkonna tasakaal tagab hea tervise. 

Tervise hoidmisel ei tohiks alahinnata vee tähtsust, sest kehakoed sisaldavad umbes 70% vett.

Veesisaldus erinevates kudedes: aju 75%, veri 83%, lümf 94%, kopsud 80%, luud 22%, maks 72%, lihased 75%, neerud 83%. 

Mida tähendab organismi krooniline veepuudus?

Krooniline veepuudus tähendab püsivat veenappust, mis on mõne aja jooksul välja kujunenud. Nagu iga muu vaeguse korral, näiteks vitamiin C vaegus skorbuudi puhul, vitamiin B vaegus beriberi puhul, rauavaegusaneemia puhul või vitamiin D vaegus rahhiidi puhul, on sellega kaasnevate häirete kõige mõjusam tervenemismeetod puuduva aine manustamine.

Vesi, mida me joome, on vajalik rakkude funktsioneerimiseks ja mahu säilitamiseks. Meie igapäevane veetarbimine mõjutab rakkude toimimise efektiivsust. Selle tulemusena põhjustab krooniline veepuudus sümptomeid, millest kujunevad terviseprobleemid.

Kui palju on vaja vett tarbida, et ei tekiks veepuudust?

Meie kliimavööndis elav 70kg kaaluv inimene peaks puhast, mineraaliderikast ja kergelt aluseliseks muudetud vett jooma 2,1 liitrit ehk 30 ml/1kg kohta ööpäevas. Kui inimene ei väljuta ööpäevas 1-1,5 liitrit uriini, ei suuda keha puhastuda jääkidest ja ainevahetuse käigus veres ringlevatest orgaanilistest hapetest.

NB! Üle 100kg kaaluval inimesel on organid juba ülekoormatud, mis tõttu nemad ei tohiks järgida 30ml/1kg kohta reeglit.

Janutunne tekib tagasi umbes kolmandast kuust, kui vett tarbida õiges koguses ja mineraalse koostisega. Sellepärast tuleks selle ajavahemiku jooksul vett lihtsalt teadlikult juua.

Probleemidele ei saa lahendust pärast ühekordset 1-2 klaasi vee joomist, sest keharakkude veega täitumine võtab aega.

Mage vesi ei hoia meie rakke tervena ja ei tekita janutunnet. Vesi hoiab meie rakke tervena, kui see on kergelt mineraliseeritud ja aluseline. (Vee teeb kergelt mineraliseerituks ja aluseliseks Mineralex)

Neerud vajavad uriini tootmiseks ja ühtlase arteriaalse vererõhu hoidmiseks pidevalt tegevust, seega oleks hea jagada päevane veekogus ühtlaselt ära juues 100-200 ml korraga.

Neerude ülesandeks on neist läbi voolavast verest viia välja jääkained, reguleerida kudede soolasust ja pH tasakaalu. 

Vere kaudu liigub kudedesse energiarikkaid happeid ja võimalusel korjab veri need sealt tagasi. Kui kehas on vähe vett, inimesel on kõrge stressitase, ebapiisav füüsiline koormus ja toitumine pole korras, siis ei toimu hapete täielikkul põlemist. Selle tulemusel kogunevad happed kudedesse, sealne keskkond muutub – pH langeb ja organism käivitab immuunsüsteemi ründe, nüüd arendab organism põletikulisi protsesse, et uuesti tasakaal saavutada.

Näiteks on ka tursed kroonilise veepuuduse tunnuseks. Tursete tekkimine tähendab, et vesi on vereringest väljas või on seda kehas liiga vähe. Veri on paks, voolvus halb, tekib trombioht, vererõhk tõuseb, tekivad põletikulised haigused, mille hulka kuulub ka tasapisi arenev ateroskleroos.

Kroonilise vee- ja mineraalide puudus viib organismi terviseprobleemini, milleks on kõrgvererõhutõbi. 

Kui me ei joo piisavalt vett, et katta organismi kõiki vajadusi, tekib mõnedes rakkudes veepuudus ja nad kaotavad osa vett vereringesse. Veresoontel pole vere mahu vähenemisega toimetulekuks muud võimalust, kui sulgeda oma valendik. See protsess algab kapillaaride sulgemisest vähem aktiivsetes piirkondades. 

Vereanalüüside tulemused võivad olla normaalsed, samal ajal kui südame ja aju peened kapillaarid võivad olla suletud, põhjustades neis organites süvendavaid kahjustusi pikka aega kestva veepuuduse tõttu.

Just kapillaarivõrgustiku aktiivsus kogu kehas on see, mis lõplikult määrab ringleva vere mahu. Mida rohkem lihaseid koormatakse, seda enam kapillaare avaneb ja seda suurem verehulk vereringe reservides mahutatakse. Sellepärast on füüsiline koormus kõrge vererõhu all kannatajate jaoks ülimalt tähtis. (Loe ka meie eelmist blogipostitust südame-veresoonkonna kohta)

Kui me kaotame janutunde ja joome vett päevasest vajadusest vähem, siis on osa kapillaarivõrgustike sulgumine ainus loomulik alternatiiv selleks, et ülejäänud veresooned täidetuna hoida.

Samamoodi on kõrgenenud verekolesterool märk sellest, et organism on välja kujundanud kaitsemehhanismi vere osmootse rõhu vastu, mis tõmbab vee läbi rakumembraani välja, või et kontsentreeritud veres ei ole piisavalt vett, et läbida rakumembraani ja säilitada rakkude normaalsed funktsioonid.

Kolesterooli tootmine rakumembraanis on osa raku ellujäämise süsteemist. See on vajalik aine. Elusrakkude loomulik kaitse veepuuduse vastu on kolesterooli ülemäärane tootmine. 

Vee ja soolade puudusest kõnelevad ka limaskestade sagedased põletikud – nohu, kuiv köha, allergiad, põiepõletikud, astma, bronhiit – mida limaerituse, turse ja valu tõttu seostatakse pisikutega. 

Vett on vaja selleks, et hingamisteed niisked hoida ning takistada neid kuivamast, kui õhk sisse ja välja liigub. 

Veepuuduse korral kaitseb lima eritumine hingamisteid kuivamise eest. See omakorda loob selle, et tuleb aeg, mil seda lima on liiga palju ja see jääb paigale, takistades õhu normaalset liikumist läbi hingamisteede (võib viia astma tekkeni).

Miks ei asenda organismi igapäevast vee vajadust muud joogid nagu näiteks tee, kohv, alkohol ja tööstuslikult toodetud joogid?

Alkohol, tee, kohv ja kofeiini sisaldavad joogid ei lähe vee eest arvesse. Vesi peab olema vesi ja mitte ükskõik milline jook. 

Vesi peab olema vaba kemikaalidest, eriti kofeiinist ja alkoholist. Kofeiin on looduslik diureetikum, mis sunnib kehast väljuma rohkem vett, kui kofeiini sisaldav jook sisaldab. 

Tänapäeva elustiil on muutnud inimesed igasugustest tööstuslikult toodetud jookidest sõltuvaks. Lapsed joovad üha vähem puhast vett, nad muutuvad sõltuvaks gaseeritud jookidest ja mahlast. See on enese võetud piirang keha veevajadusele. 

Gaseeritud jookide maitse eelistamine vähendab automaatselt loomulikku tungi juua puhast vett. 

Miks stress mõjutab meie veetaset organismis?

Stressis olevail inimestel kujuneb välja veekriisi ohjamise füsioloogia. See protsess kujutab endast peamiselt keha veereservide ranget normeerimist. 

Organism arvab, et keha varustamine veega tähtsamate vajaduste jaoks on limiteeritud. Olemasolevate veeressurside ohjamine kehas muutub keerukate süsteemide ülesandeks. 

See kompleksne mitmetasandiline vee normeerimise ja jaotamise protsess toimib seni, kuni keha saab eksimatu signaali, et on saanud ligipääsu piisavatele veevarudele. Kuna keha kõiki funktsioone kontrollib ja määrab vee liikumine, on vedeliku sisalduse ohjamine ainus viis kindlustamaks, et piisav hulk vett ja sellega transporditavaid toitained jõuab eluliselt kõige tähtsamate organiteni, mis peavad igasuguse uue stressiga kokku puutuma ja tegelema. 

See on põhiline toimiv süsteem olukordades, kus tuleb võidelda või põgeneda – see on põhiline mehhanism ka tänapäevaelu konkurentsi rohkes keskkonnas.

Lisaks, toome välja veel kaks terviseseisundit, mis on seotud veepuudusega – migreen ja insuliinist sõltuv diabeet.

Migreeni tekkimise puhul võib olla peamine põhjus perifeersete veresoonte liigne laienemine. Siin mängib veepuudus olulist rolli. 

Keha veega varustamine võib võtta aega kuid, aga kuskilt tuleb alustada. Kui hakata rohkem vett tarbima, võivad toimuda imed ja migreenihood hakkavad vaikselt kaduma.

Aju on ehitatud nii, et ta taaselustab ennast, kui organismis on vee- ja soolapuudus. Selle jaoks aju tõstab suhkru taset vereringes.

Rakuvälise vedeliku mahu reguleerimiseks vajalik osmootiline rõhk tagatakse peamiselt soola-, suhkru-, ja vahel ka kõrgenenud happesisaldusega. Kuid insuliinist sõltuva diabeedi puhul võib esineda ränk soolapuudus, mispuhul ajul pole muud väljapääsu, kui tõsta suhkru taset veel rohkem, et kompenseerida madalad soolavarud organismis. 

Samamoodi, nagu eksisteerib ,,näljavalu’’ signaal, on meie kehas olemas ka ,,januvalu’’ signaal. Vesi on kõige tõenäolisemalt ainus efektiivne aine, mis annab leevendust. Lõpuks on vesi ja ainult vesi see, mida keha tahab, vajab ja nõuab. 

Klaasitäies vees on rohkem looduslikku maagiat kui me ettegi suudame kujutada!

Kirjutise autor: Sandra Liivrand, Biotheka

Kasutatud materjal: 
F.Batmanghelidj, MD ,,Vesi, mille järele su keha hüüab’’
Dr. R.Raudsik ,,Eelmäng haigustele’’

Was this post helpful?