Kui tihti me mõtleme sellele kui tähtis osa on toidul meie elus?

Enamasti kuulame oma tühja kõhu tunnet, mis ütleb meile millal süüa.

Toit on alati olemas ja meie kõrval justkui ustav sõber, kes kuulab ja lohutab ning olenemata toidust, saame sealt alati seda, mida otsime.

Oleme harjunud, et kuuleme igapäevaselt dieetidest, tervislikust toidust ja toidu trendidest, aga lisaks kõigele sellele on toiduga seoses nii palju muud, millele me igapäevaselt ei mõtle.

Kas sa tead, et meie keha hakkab ennast ette valmistama ning seedeorganid hakkavad tööle juba ennem kui me päriselt toitu sööme.

Kõik algab juba sellest kui me poes endale õhtusöögiks koostisosi valime.

Selleks, et keha saaks toidust kätte kõik vajalikud vitamiinid, mineraalained, valgud, rasvad ja süsivesikud, on hädavajalik seedeensüümide abi. Selleks on väga oluline etapp toidu valmistamine, et aju saaks signaali nähes, katsudes, haistes toitu, mis paneb keha tööle tootmaks seedeensüüme. Seedeensüüme toodavad toidu seedimiseks inimese seedeorganid nagu süljenäärmed, mao limaskesta näärmed, kõhunääre ja peensooleharjasäärised.

Tähtis on võtta endale aega toidu nautimiseks ja keskenduda täielikult sellele, et keha saaks võimalikult palju toitaineid kätte ja oleksime terved!

Maailm meie ümber on aina kiirenevas tempos ja igapäevaselt tuleb meie toidulauale üha enam nö. kiiret toitu. Mistõttu ei valmista paljud enam kodus süüa pigem ostetakse midagi kaasa poeletilt või hoopiski tellitakse koju. Sööme sageli tööd tehes, käigu pealt või ekraane piiludes.

Seetõttu jääb kehal vahele ettevalmistus protsess ning seetõttu ei saa keha ka pärast söömist aru, et oleme söönud kuna paralleelselt tegeles meie aju ekraani vaatamise või töökohustustega ega seedinud toitu. Sellepärast võivad tekkida esimesed probleemid tervisega. Esimesteks sümptomiteks võivad olla seedehäired – liigsed gaasid, maoärritus ja puhitustunne pärast söömist.

Millele mõelda:

• Püüa ise võimalikult palju kokata;
• Võta aega söömiseks;
• Keskendu ainult söömisele, ilma nutiseadmete ja segavate teguriteta;
• Valmistoitu ostes/tellides anna kehale pisut aega;
• Alati võta toit karbist välja, pane taldrikule;
• Vaata ja nuusuta, et keha paneks seedeorganid tööle;
• Abista keha lisa seedeensüümidega.

Hästi oluline on ka toidukvaliteet, eelistada võiks pigem kohalikku toorainet ja üks parimaid viise toitumiseks on süüa seda, mida sõid meie esivanemad. Juuretisega leivad, saiad, toidu keetmine ja hautamine, hapendamine ning toorelt söömine.

Kahjuks on mulla väekus ja mineraalainete sisaldus aastatega üha enam langenud kuna tarbimine on suurenenud. See tähendab seda, et isegi kui me sööme täisväärtusliku toitu on raske saada ainult toiduga kätte kõik väärtuslikud ained, mida meie keha vajab. Organismis esineva ebapiisava mineraalainete koostise all kannatab umbes 80% inimestest.

Uuringud kinnitavad, et 83 aasta jooksul (1914-1997) on keskmine mineraalide sisaldus köögiviljades langenud 400 milligrammilt 50 mg peale. (Allikad: Lindlahr, 1914; Hamaker, 1982; U. Department of Agriculture, 1963 ja 1997).

Selleks, et elada tervislikult ei ole vaja oodata, et sind tabaks mõni terviseprobleem, võti peitub oskuses ennetada ja hoolitseda iseenda eest juba tervena!

Selleks, et igapäevaselt ennast toetada ning tagada, et meie organismil oleks kõik vajalik olemas, on suureks abiks erinevad toidulisandid. Üks viis on võtta neid lisaks vitamiinina, kuid huvitavam viis on täiustada oma toidulauda ka uute ja põnevate maitsetega.

Pimedasse sügisesse sammudes võiksime otsida turgutust kuldkollasest võilillest. Võilill ületab mis tahes aedvilja temas sisalduvate toitainete rikkuse poolest.

Taim sisaldab endas näiteks: mitmesuguseid organismile vajalikke happeid (nt amino- ja rasvhappeid), suhkruid (nt inuliini – inuliini lagunemisel soolestikus moodustub fruktoos, mis on kõige magusam looduslik suhkur), mineraale – raud, tsink, boor, kaltsium, räni, eriti kaaliumi ning A-, B-, C- ja D-vitamiine. Juured sisaldavad palju organismile üldtugevdavalt mõjuvaid kasulikke aineid nagu 10% glükosiid taraksatsiini, kuni 15% valkaineid, inuliini, mõruaineid, küllastumata happeid.

Kirjutise autor: Kadri Eisler, Biotheka

Allikad:
1.https://ecosh.ee/ensuumid-tervise-ja-eluroomu-tagajad/<br>
2.https://et.wikipedia.org/wiki/Kaneel
3.U.S. Department of Agriculture, 1963 ja 19

Was this post helpful?