Kilpnääre on väike, kuid mõjuvõimas nääre, mis juhib ainevahetust, energiataset ja hormonaalset tasakaalu. Kui see töötab liiga kiiresti või liiga aeglaselt, võib kogu keha rütm muutuda. Kuidas mõista, et see peenhäälestus on tasakaalust väljas – ja mida siis ette võtta?
Naise hormonaalne süsteem on tsükliline ja pidevas muutumises. Puberteet, rasedus, sünnitusjärgne aeg, perimenopaus ja menopaus esitavad kilpnäärmele korduvalt uusi kohanemisülesandeid.
Kilpnäärme tööd mõjutavad lisaks:
- krooniline stress ja närvisüsteemi ülekoormus
- toitainete puudus (eriti jood, seleen, raud, tsink)
- seedimise ja soolestiku tasakaal
- põletikulised protsessid ja autoimmuunsus
Naistel esineb sagedamini kilpnäärme alatalitlust ja Hashimoto türeoidiiti. Samas ei ole kilpnäärme tervis pelgalt diagnoos, see on dünaamiline protsess, mis peegeldab kogu organismi seisundit.
Kehakeel, mida tasub kuulata
Levinumad märgid, et tasakaal võib olla häiritud:
- püsiv väsimus ja jõuetus
- külmatunne, eriti kätes ja jalgades
- kaalutõus või raskus kaalu langetamisel
- seletamatu kaalulangus või isu muutused
- juuste hõrenemine ja kuiv nahk
- ajuhägusus, keskendumis- ja mäluprobleemid
- meeleolulangus või ärevus
- menstruaaltsükli muutused
Sageli ilmnevad need sümptomid juba enne, kui analüüsinäitajad selgelt normist väljuvad.
Meie bioteekrid Meeli ja Rika jagavad oma kogemusi, mis näitavad, kui erinevalt võib kilpnäärme tasakaalutus avalduda ning kui isiklik ja mitmetahuline võib olla teekond tasakaalu taastamise suunas.
Meeli kogemus: kilpnäärme ületalitus
Meeli lugu algas tavalisest vereanalüüsist, mis näitas kilpnäärme ületalitlust. Üllatus oli suur – peale väsimuse, millega ta oli harjunud, muid sümptomeid ei olnud. Arsti sõnul ei olnud näitajad kriitilised ning konkreetseid samme ette võtta ei soovitatud.
„See jättis mind kummalisse vahepealsesse kohta – justkui midagi oli, aga midagi teha ka ei olnud,“ meenutab ta.
Sõlmelised muutused
Edasised uuringud näitasid kilpnäärmes sõlmelisi muutusi. Kuigi arstid kinnitasid, et see on naistel sage ja enamasti healoomuline leid, tekitas see Meelis vajaduse otsida sügavamat arusaamist.
„Holistilises käsitluses seostatakse kilpnääret kurgupiirkonnaga ehk eneseväljenduse keskusega ja tõesti, ma olin harjunud asju endasse hoidma,“ ütleb ta. Meeli jaoks sai see mõtteviis osaks eneseanalüüsist: ta hakkas teadlikult oma vajadusi ja arvamust rohkem välja ütlema.
Samaaegselt uuris ta ka hormonaalseid muutusi. Perimenopaus ja menopaus võivad mõjutada kilpnäärme talitlust, kuna östrogeeni taseme kõikumised muudavad kogu hormonaalset tasakaalu.
Jood – universaalne lahendus või risk?
Üks olulisemaid taipamisi Meeli teekonnal puudutas joodi. „Olin alati kuulnud, et kilpnäärmeprobleemide korral tuleks võtta joodi. See tundus loogiline – jood on ju hormoonide tootmiseks hädavajalik.“
Tõepoolest, jood on kilpnäärmehormoonide T3 ja T4 sünteesiks vajalik, kuid selle liigtarbimine võib tasakaalu hoopis häirida, eriti kilpnäärme ületalitluse või autoimmuunse kilpnäärmehaiguse korral.
Meeli oli enne diagnoosi kasutanud joodilisandit, kuid pärast täpsema pildi selgumist otsustas ta selle menüüst välja jätta.
Puhastus ja enesetunde muutus 
Kilpnäärmehormoonide muundumine toimub osaliselt maksas. Keskkonnakoormus, krooniline stress ja ebatervislik toitumine võivad mõjutada nii maksa kui ka kilpnäärme tööd.
Nendest teadmistest ajendatuna võttis Meeli ette põhjaliku puhastuskuuri. Ta kasutas selle käigus kolme Ecoshi toodet – Para-Herb, Soolepuhastus Detox ja Kehapuhastus Detox. Samal ajal vähendas ta menüüs suhkrut ning määris aeg-ajalt kaelapiirkonda Irja Salvide Lootosesalvi.
Pärast puhastuskuuri lõppu on Meeli hoidnud saavutatud tasakaalu Ecoshi Maksakompleksi või spirulinaga, mis toetavad maksa tööd ja organismi loomulikku puhastumisprotsessi.
„Enesetunne läks paremaks ja väsimus taandus,“ ütleb ta. Järgmine ultraheli näitas, et sõlmed olid vähenenud, ning arst soovitas uue kontrolli alles kolme aasta pärast.
Stress ja suhted
Tervisemuutuste kõrval hakkas vähenema ka stress. Meeli sõnul mängivad eluolud tervises suuremat rolli, kui esialgu arvata oskame. Just paranemise perioodi jäi ka lahkuminek suhtest, mis ei olnud talle enam toetav.
„Kui su kõrval on inimene, kes sind emotsionaalselt kurnab, mõjutab see paratamatult tervist. Kui see olukord muutus, hakkas kõik tasapisi paremuse poole liikuma,“ ütleb ta.
Meeli kirjeldab seda aega kui tagasipöördumist oma jõu ja selguse juurde. „Ma ei oskagi öelda, mis kõige rohkem aitas. Tõenäoliselt kogu koosmõju – teadlikum toitumine, keha toetamine, emotsionaalne töö ja stressi vähenemine.“
Tänane tasakaal
Täna toetab Meeli oma enesetunnet teadlikult. Igapäevaselt kuuluvad tema rutiini D- ja C-vitamiin, periooditi lisab ta E-vitamiini. Õhtuti aitab lõõgastuda magneesium ning Red Reishi, mis toetavad und ja närvisüsteemi tasakaalu. Stressirohkematel perioodidel teeb ta kuuri Ashwagandhaga.
Lisaks kasutab ta kalaõli ning aeg-ajalt naistele mõeldud tasakaalustatud õlide segu WHC B-Hada või kuningakepiõli. Lemmikuteks on ka Ecoshi Antioksüdandid ja naistele loodud Ecoshi Ecobiotic. Mineraalide tasakaalu hoidmiseks tarvitab ta periooditi seleeni ja tsinki.
“Kuulake ennast”
Mida ütleb Meeli naistele, kes seisavad silmitsi kilpnäärmediagnoosiga?
„Kuulake ennast. Väljendage oma soove ja vajadusi. Ärge hoidke kõike enda sees. Usun, et igale olukorrale on olemas lahendus. Ma ei taha anda konkreetseid soovitusi, mida keegi peaks kindlasti tarvitama, sest iga inimene on erinev. Aga enda kuulamine ja julgem eneseväljendus on väga olulised.“
Rika kogemus: kilpnäärme alatalitus
Rika oli neljakümnendates, kui tema tervis järsult halvenes. „See tuli täiesti ootamatult,“ meenutab ta. Hiljem sai ta diagnoosi – Hashimoto türeoidiit ehk autoimmuunne kilpnäärme alatalitus. 
„Ma muutusin ühtäkki kangeks, tekkisid tugevad liigestevalud ja -jäikus, läksin paiste, hääl kadus ära, hakkasin norskama. Süda jukerdas. Tundsin end nagu saja-aastasena,“ kirjeldab ta toonast seisundit. Rika töötas sel ajal haiglas ning üks arst küsis, millal tema kilpnäärmenäitajaid viimati kontrolliti. Kui see tehtud sai, näitas analüüs kilpnääret stimuleeriva hormooni ehk TSH tasemeks 125 – näit, mida Rika nimetab absurdselt kõrgeks.
Arstid määrasid kohe kilpnäärmehormoonravi. Alguses väiksemas annuses, seejärel suuremas. Enesetunne küll paranes, kuid talle öeldi, et ravimit tuleb võtta elu lõpuni. „Mäletan, et mõtlesin: ei, see ei saa olla minu elu, nii mulle ei sobi,“ meenutab Rika.
Otsus otsida teistsugust lahendust 
Sel perioodil hakkas Rika rohkem tegelema iseendaga, käis tervendajate juures ning keskendus stressi vähendamisele. Ta kirjeldab seda aega kui ärkamist, tunnet, et tuleb justkui tagasi ellu. “Kilpnääre on tihedalt seotud stagnatsiooni, aegluse, kurvameelsuse ja isegi depressiooniga. Kui eluenergia langeb, annab ka keha märku.”
Rika muutis ka toitumist. Ta jättis menüüst välja gluteeni ning väldib suuremas koguses kapsalisi, mis võivad tema sõnul kilpnäärme talitlust pärssida. Toetavate lisanditena on tema suurimateks toetajateks olnud seleen, spirulina ja L-türosiin.
Rika sõnul soovitati talle korduvalt joodi tarvitada, kuid tema kogemus oli vastupidine. „Kui ma joodi võtsin, läks enesetunne halvemaks. Süda hakkas peksma ja tekkis rahutus,“ räägib ta. Ta usub, et kui organism vajab joodi, on parem saada seda toidust, näiteks spirulinast või merikapsast.
Ravimitest loobumine
Umbes aasta pärast diagnoosi lõpetas Rika omal vastutusel ravimite võtmise. Ta käis pidevalt analüüse tegemas ning näitajad läksid iga korraga üha paremaks ja paremaks, olgugi, et ta rohtu ei võtnud. „Ma ei julgenud isegi kohe öelda, et ma enam rohtu ei võta,“ tunnistab ta.
Kui kuusteist aastat hiljem kilpnääre endast taas märku andis, toetas Rika organismi taas samade eelpool kirjeldatud vahenditega. Ta on märganud, et eriti sügis ja kevad – aastaaegade vaheldumise periood – on tervisele keerulisemad. „Kui on kilpnäärme tasakaalutuseks soodumus, siis peab neil aegadel ennast rohkem hoidma ja toniseerivad lisandid kasutusele võtma.“
Rika kogemus näitab, kui mitmetahuline võib olla kilpnäärme alatalitus. Meditsiiniline ravi võib olla eluliselt vajalik, kuid sama oluline on vaadata laiemat pilti – stressi, emotsionaalset seisundit, toitumist ja elurütmi. Iga teekond on erinev, kuid keha kuulamine ja teadlikkus võivad olla esimesed sammud tasakaalu suunas.
10 sammu kilpnäärme tasakaalu toetamiseks
1) Enneta mineraalide puudust
Magneesium, seleen, tsink, raud ja jood on vajalikud kilpnäärmehormoonide tootmiseks ning T4 muutumiseks aktiivseks T3-ks.2) Ole joodiga ettevaatlik
Jood on hädavajalik, kuid liigsed kogused võivad eriti autoimmuunse kilpnäärme korral tasakaalu hoopis halvendada.3) Toeta vitamiinide taset
D-vitamiin aitab reguleerida immuunsust, B-vitamiinid (eriti B12) toetavad energiat ja närvisüsteemi ning A- ja E-vitamiin osalevad hormoonide regulatsioonis ja rakkude kaitses.4) Hinda gluteenitaluvust
Gluteen võib tundlikel inimestel soodustada põletikku ja sooleläbilaskvust, mis on seotud autoimmuunsete protsessidega.5) Tarbi kapsalisi teadlikult
Toored ristõielised köögiviljad sisaldavad goitrogeene, mis suurtes kogustes võivad häirida joodi kasutamist. Kuumtöötlemine vähendab seda mõju.6) Hoia pärmseen kontrolli all
Suhkur ja rafineeritud süsivesikud soodustavad Candida vohamist, mis võib mõjutada immuunsust ja hormonaalset tasakaalu.7) Toeta seedimist ja soolestikku
Hea seedimine on eelduseks mineraalide ja vitamiinide imendumisele, mis on kilpnäärme tööks hädavajalik.8) Vähenda kroonilist stressi
Pidevalt kõrge kortisool võib pidurdada aktiivse kilpnäärmehormooni T3 teket ja süvendada sümptomeid.9) Prioriteediks uni ja taastumine
Uni toetab hormonaalset rütmi, närvisüsteemi rahunemist ja kudede taastumist.10) Toeta maksa ja organismi loomulikku puhastumisvõimet
Maks osaleb kilpnäärmehormoonide muundamises; tasakaalustatud toitumine, piisav valk, mõru köögiviljad ning aeg-ajalt läbimõeldud detox, mis toetab keha toksiinidest vabanemist, aitavad seda protsessi toetada.
Kirjutise autor Agnes Kajander, Biotheka blogi toimetaja.
