Bikiinifitness õpetas Daisi Padumäele distsipliini ja enesekindlust, kuid tõi kaasa ka tervisemured, mida ei saanud lahendada trenniga. Pärast teist võistlushooaega läksid korraga sassi kõht, nahk ja hormoonid. Täna on Daisi Tallinna Ülikooli kehakultuuri tudeng, triatloni harrastaja ja personaaltreener, kes aitab naistel leida vormi, mis ei tule tervise arvelt.
Daisi on kogu elu spordiga sõbrustanud. Kõige pikemalt tegeles ta ujumisega, kuid ühel hetkel viis tee jõusaali ja sealt omakorda fitnessi maailma. “Spartas jäid mulle silma fitness-sportlased. Hakkasin neid jälgima ja tundsin, et tahan ka proovida,” ütleb ta. Ta võttis treeneri, tegi plaani ja pühendus.
Seda perioodi kirjeldab Daisi kui suurt kasvamise aega. Distsipliinist ja kannatlikkusest said igapäevased tööriistad ning samal ajal õppis ta oma keha tundma ja mõistma, kuidas see töötab ning milleks võimeline on. “Tunnen, et see oli periood, mil tüdrukust sai naine,” sõnab ta. Ta enesekindlus kasvas ja teadmised, mida ta toona kogus, on nüüd osa tema treeneritööst.
Ent see intensiivne etapp jättis tervisele oma jälje. Murdepunkt saabus pärast teist võistlushooaega.
Pahupidi tasakaal
Kõrvalt vaadates võib lavavorm tunduda ideaalne, kuid keha sees võib samal ajal toimuda midagi hoopis muud. “Tagantjärele mõeldes olid märgid tegelikult olemas kogu teise võistlushooaja jooksul: korduvalt põiepõletik, haigused, nõrk immuunsus,” meenutab Daisi. Ta võttis korraks küll aja maha, kuid jätkas dieediga, sest vorm oli ju superhea ja enesetunne üldjoontes okei. Suuremad probleemid lõid välja pigem pärast võistlemist, kui keha justkui lõpetas vastu pidamise ja hakkas oma osa nõudma.
Kõige teravamalt avaldus see nahal ja seedimises. Akne ägenes tugevalt ning kõht oli pidevalt ärritunud ja põletikus. Daisi vaatab sellele perioodile kui süsteemsele ahelale, kus peamine probleem oli seedimine ja sealt hakkasid hargnema ka teised sümptomid.
Aknega on ta enda sõnul maadelnud juba teismeeast, seega ei tulnud uus ägenemine üllatusena. Üllatav oli aga see, kui sügavale probleem tegelikult ulatus. Ta oli selle leevendamiseks proovinud peaaegu kõike, isegi rasestumisvastaseid tablette.
Seekord ei tulnud lahendus järjekordsest kiirparandusest, vaid arusaamisest, kus peitub probleemi tegelik allikas.
Kui lugu sai nähtavaks
Murrang tuli ootamatust kohast: sotsiaalmeediast. Daisi jagas oma lugu Instagramis ning temaga võttis ühendust Biotheka bioteeker Liina, kes tõi tema sõnul palju selgust ja pani mõistma seost soolestiku ja naha vahel.
Toidulisandeid valides keskenduti eelkõige sellele, kuidas toetada keha tervikuna. Daisi sõnul ei ole küsimus ainult selles, mida võtta, vaid kuidas ja miks. “Toidulisandeid võib igaüks võtta, aga teadlikult teha on hoopis teine asi,” ütleb ta. Analüüsid, individuaalne lähenemine, päris toit ja järjepidevus – just see kombinatsioon aitab kehal päriselt taastuda.
Seedimise toetamisel osutusid Daisi jaoks kõige suuremateks abilisteks Tisso ja HU58 probiootikumid. Naha seisundi parandamisel mängisid samuti olulist rolli probiootikumid, kuid ka 4-soola segu, inositool ning B-Hada oomega kapslid. Hormonaalse tasakaalu toetamiseks lisandusid tema valikusse mungapipar ja kuningakepiõli.
Muutus ei toimunud mõistagi üleöö, kuid enesetundes hakkasid esimesed märgid paranemisest üsna kiiresti ilmnema. “Tundsin, et taastun ka treeningutest paremini ja kiiremini,” ütleb ta.
Toit kui kütus, mitte karistus
Pärast teist võistlushooaega muutus Daisi fookus täielikult. “Hakkasin vaatama oma keha kui tervikut ja keskenduma toitumisele, mis toetaks mu keha ja aitaks taastada selle, mis fitness oli minult võtnud.”
Kui varem tundusid “zero-tooted” täiesti mõistliku valikuna, siis soolestiku taastamise teekonnal otsustas Daisi need menüüst välja jätta ja pöörduda tagasi päris toidu juurde. Ühel hetkel tegi ta läbi ka soolepuhastuskuuri, mis tähendas rangemat toitumist ning väga suurt kogust köögivilju ja puuvilju. Daisi nimetab seda perioodi isegi veidi “hullumeelseks”, tunnistades, et ka see oli omamoodi äärmus. “Aga seda oli vaja, et mu soolestik saaks taastuda.”
Täna on tema suhe toiduga palju rahulikum ja loomulikum. “Võtan toitu kui kütust, kuid naudin kindlasti ka häid maitseid,” kirjeldab ta. Kuna treeningmaht ulatub nädalas 7–11 tunnini, vajab keha piisavalt energiat. Ta ei kaalu ega track’i enam oma toitu, kuid jälgib, et saaks piisavalt valke ja süsivesikuid. Igapäevane toidulaud on pigem puhas, kuigi nagu ta muigega lisab, satub sinna vahel ka mõni saiake.
Keha arvestav treening
Kui Daisi otsustas fitnessiga tervislikel põhjustel lõpetada, leidis ta uue väljakutse triatlonis. “Kuna mul on alati olnud soov teha Ironmani, siis otsustasin, et nüüd on aeg triatlon käsile võtta,” ütleb ta. Ujumistaust andis hea vundamendi, kuid treeningute maht kasvas kiiresti ja keha pidi harjuma teistsuguse koormuse ning rütmiga.
Suhe treeningusse pole Daisi sõnul otseselt muutunud, sest sihikindlus on olnud tal alati olemas. Muutunud on pigem viis, kuidas ta oma keha kuulab ja treeningut mõtestab. Üks suurimaid taipamisi puudutab naise keha eripära. “Meie kehad on nii erinevad meeste omadest. Fitnessist välja tulles sain aru, et naise keha vajab palju rohkem hoolt ja arvestamist, eriti luteaalfaasis,” selgitab ta.
On nädalaid, mil energiat lihtsalt ei jagu. Kui varem oleks see tähendanud enda sundimist, siis nüüd tõlgendab ta seda kehast tuleva infona. Sellisel hetkel ei ole vaja suruda, vaid anda kehale puhkust, mida see vajab.
Vähem numbreid, rohkem eneseusaldust
Täna aitab Daisi treenerina ka teisi naisi. Ta usub, et just tema enda kogemus fitnessimaailmas, ja sellest välja tulemisel, annab talle võimaluse teisi paremini mõista. “Need samad probleemid, millega mina kokku puutusin, on paljudel naistel igapäevaselt olemas. Võib-olla mitte nii ekstreemselt, kuid siiski,” ütleb ta.
Ta näeb sageli, kuidas naised võrdlevad end fitness-sportlastega ega märka oma keha ilu. Samuti on levinud kiirete lahenduste otsimine – ekstreemsed dieedid, mis lõpuks teevad olukorra hoopis keerulisemaks ja mõjutavad ka eneseväärtust.
Kui tema juurde tuleb klient, kes on harjunud toitu rangelt kontrollima, alustab ta sageli väga lihtsast sammust: lõpetada kaalumine ja toidu track’imine. See ei kaota kontrollivajadust üleöö, kuid aitab numbritest eemalduda ja liikuda tervema suhte poole toiduga. Toit saab taas olla midagi, mis toetab keha ja vahel ka midagi, mis rõõmustab hinge.
Naiselikkus tähendab hoolimist
Kui küsida, mida tähendab Daisi jaoks naiseks olemine täna, peegeldub tema vastuses küpsus ja tasakaal: “Naiseks olemine tähendab enda eest hoolitsemist – liikumist, head ja piisavat toitu ning oskust võtta aeg maha.” Lavavormi ajal tundis ta end samuti naiselikuna, kuid mõnikord tekib tal sellele perioodile tagasi vaadates ka kahjutunne. “Tervel naisel ei pea sixpack väljas olema või jalalihas triibutama,” sõnastab ta mõtte, mis mõjub paljudele naistele vabastavalt. Enesekindlus ei sünni tema sõnul ainult peegelpildist. “Kui sees ei ole korras, siis ei aita ka see hull vorm.”
Noorele naisele, kes alles alustab fitnessi või treeninguteekonda, annab Daisi ühe ausa soovituse: mõtle hoolega läbi, kas oled valmis ka selle spordiala varjukülgedeks. Ta armastab fitnessi endiselt, kuid ei ilusta sellega kaasnevaid riske. Kui otsus lavale minna on kindel, on ta valmis juhendama nii, et see teekond oleks võimalikult tervislik ja teadlik. Sest lõpuks ei ole küsimus ainult vormis, vaid selles, kas vorm teenib sind või sina teda.
Daisi teekond näitab, et päris tugevus algab hetkest, mil õpid oma keha mitte vallutama, vaid mõistma.
Kirja pani Agnes Kajander, Biotheka blogi toimetaja.
