Artiklid

Märgid, mis näitavad, et sul on magneesiumi puudus ning moodused, kuidas seda korvata

13.11.2017
Märgid, mis näitavad, et sul on magneesiumi puudus ning moodused, kuidas seda korvata

Magneesium on kahtlemata kõige tähtsam mineraal, sellepärast  selle puudus võib tekitada tõsiseid probleeme. Dr Norman Shealy ( USA neurokirurg ja pioneer valumeditsiinis) sõnul iga tuntud haigus on seotud magneesiumi puudusega ning magneesiumi tarbimine aitab ravida palju haigusi. Magneesium aitab reguleerida kaltsiumi, kaaliumi ja sodiumi taset ning ta on oluline raku toimimise jaoks. Magneesium on oluline komponent rohkem kui 300 biokeemilises  funktsioonis kehas.

 Kahjuks enamus ei tea seda ning miljonid inimesed kannatavad teadmatuse tõttu.

 Põhjused, miks tekib magneesiumi puudus

  • Mulla kurnamine, GMO ja kemikaalid meie toidus vähendavad magneesiumi kättesaadavust. Kuna mullas ei ole enam piisavas koguses magneesiumi, siis väheneb selle sisaldus ka meie toidus

  • Soolestiku haigused, nt lekkiva soole sündroom, peensoole bakteriaalne ülekasv, võivad tekitada mineraalide, sealhulgas ka magneesiumi,  imendumisprobleeme. Samuti vananedes  väheneb mineraalide omastamine.

  • Kroonilised haigused ja ravimite kasutamine. Enamus kroonilisi haigusi seostatakse magneesiumi puudusega ja mineraalide imendumise häirimisega.  Ravimid kahjustavad soole limaskesta, mille tõttu magneesiumi omastamine on puudulik.

    Ainult 1% kogu keha magneesiumist asub vereringes, juhul kui teil on magneesiumi puudus, seda on raske tuvastada tavalise vereproovi alusel.

    Kuidas ära tunda, et teil on magneesiumi puudus

  • Krambid jalgades.  Magneesium mängib olulist rolli neuromuskulaarsignaalides ja lihaste kokkutõmbumises, seetõttu on teadlased avastanud, et magneesiumi puudus vastutab krampide tekkimise eest. Rahutute jalgade sündroom on ka märgiks, et teil võib olla magneesiumi puudus. Selleks, et vabaneda mõlemast sümptomist tuleb suurenda nii magneesiumi kui kaaliumi tarbimist.

  • Insomnia. Magneesiumi puudus on tihti unehäirete, ärevuse, hüperaktiivsuse ja rahutuse põhjuseks. Seda seetõttu, et magneesium on oluline GABA funktsiooni jaoks. GABA on neurotransmitter, mis vastutab aju rahustamise eest ning soodustab lõõgastumist.

     400mg magneesiumi enne magamaminekut või koos õhtusöögiga on parimad ajad selle mineraali manustamiseks.

  • Lihasvalu/fibromüalgia.  Magneesium mängib olulist rolli fibromüalgia sümptomites. On avastatud, et suurem magneesiumi manustamine vähendab valusid ja tundlikkust ning samuti parandab vere immuunmarkereid.

  • Ärevus. Magneesiumi puudus mõjutab kesknärvisüsteemi ehk GABA tsüklit kehas, see põhjustab ärritavust ja närvilisust. Kui defitsiit suureneb, põhjustab see ärevust, depressiooni ning hallutsinatsioone. Magneesium on mineraal, mis rahustab keha, lihaseid ja aitab parendada tuju.  Magneesium on vajalik iga raku jaoks alustades soolestikust ning lõpetades ajuga, pole ime, et ta mõjutab nii paljusid süsteeme.

  • Kõrge vererõhk. Magneesium ja kaltsium töötavad koos selleks, et toetada normaalset vererõhku ning kaitsta südant. Tihti kui on magneesiumi puudus, on ka kaltsiumi puudus, mis võib põhjustada kõrget vererõhku.

  • II tüüpi diabeet. Magneesiumirikkad dieedid vähendavad oluliselt riski haigestuda II tüüpi diabeeti, seda sel põhjusel, et magneesiumil on oluline roll suhkru ainevahetuses.

  • Väsimus. Madal energiatase, nõrkus ja väsimus on tavalised magneesiumi puuduse märgid. 300-1000mg magneesiumi päevas aitavad vähendada neid sümptomeid.

  • Migreen. Magneesiumi puudust seostatakse migneeriga, kuna magneesium on oluline mineraal, mis tasakaalustab neurotransmittereid kehas. Uuringud näitavad, et 360-600mg magneesiumi päevas vähendab migreeni esinemist 42%.

  • Osteoporoos. Inimese kehas on ligi 25g magneesiumi ning pool sellest asub luudes. On oluline aru saada, et magneesium on oluline eriti vanematele inimestele.

 Parimad magneesium lisandid

  • Magnesium Chelate – magneesiumi ühend, mis on samas vormis nagu seda leidub meie toidust, see on väga kõrge omastatavusega meie kehas.

  • Magnesium Citrate – magneesiumtsitraat, on lahtistava toimega ning tihti seda võetakse kõhukinnisuse puhul. Üldtoetava funktsiooniga.

  • Magnesium Glycinate – magneesium kelaatses vormis, väga kõrge imendumise ja biokättesaadavusega, ideaalne neile, kes soovivad vähendada defitsiiti.

  • Magnesium Threonate – uus avastatud magneesiumi ühend, on võimeline läbima mitokondria membraani, parim magneesiumi ühend turul. See magneesiumiühend aitab taastada Mg defitsiiti ajus, seda ei suuda kõik ühendid.

  • Magnesium Chloride õli – magneesium õli vormis. Imendub läbi naha. Neile, kel on seedimisprobleemid, see on parim vorm.

Kui suures annuses võtta magneesiumi toidulisandina?

Optimaalne on võtta 300-400mg magneesiumi päevas. Juhul kui teil tekib ebamugavustunne kõhus, konsulteerige terapeudiga ning leidke endale optimaalne kogus.

Tõlgitud draxe.com

Biotheka loodusraviapteegis on saadaval magneesiumtreonaat, magneesiumtsitraat, magneesiumkloriid.

Number 1 supertaim parasiitide vastu... Kas sa tead, mis see on?

13.11.2017
Number 1 supertaim parasiitide vastu... Kas sa tead, mis see on?

Koirohi (wormwood – ingl.k) – parasiidi- ja vähivastane supertaim.

Koirohtu  kasutatakse juba ammustest aegadest soolestiku parasiitide, eriti ümarusside ja naaskelsaba hävitamiseks.

Koirohu põhikoostisaine on artemisinin, millel on võimas malaariavastane toime.

Teaduslikud uuringud näitavad, et koirohul on ka vähivastane toime.

KOIROHU KASULIKUD OMADUSED

MALAARIA RAVI

Artemisininil, ainel, mida koirohi sisaldab, on võimas malaariavastane toime. Uuringud näitavad, et ta vähendab drastiliselt malaaria haigust põhjustavaid parasitiide arvu veres malaaria patsientidel. Artemisinin on efektiivne seetõttu, et ta reageerib rauaga, mida parasiidid sisaldavad ning  selle tulemusel tekivad vabad radikaalid, mis hävitavad malaariat tekitava parasiidi raku seinu.

HÄVITAB VÄHIRAKKE

Artemisinin on võimeline hävitama ka rinnavähi rakke sama mehhanismi järgi nagu malaaria parasiite. Vähirakud võivad samuti sisaldada palju rauda. 2012. aastal uuringute käigus oli võetud rinnavähirakke ja normaalseid terveid rinna rakke.  Neid töödeldi veeslahustuva artemisininiga. Tulemuseks normaalsetes rakkudes oli vähe muutusi, nendest vaid mõned  olid surnud, kuid enamus vähirakke 16 tunni mööduses oli surnud. Seda põhjusel, et vähirakul on 5 kuni 15 korda rohkem retseptoreid kui normaalrakul, see  imab rohkem rauda ning seetõttu on tundlikkum artemisinini suhtes.

HÄVITAB PARASIITE

Koirohi on hävitava mõjuga parasiitidele, eriti ümarusside ja naaskelsaba suhtes. Naaskelsabad on kõige levinum parasiit inimese soolestikus, naaskelsaba munad levivad inimeselt inimesele. Ümarussid on ka väga levinud inimese soolestikus. Parasiite saab hävitada kompleksraviga, kuhu kuuluvad sellised taimsed preparaadid nagu koirohi (wormwood), musta pähkli koor (black walnut) ja nelk. Kui võtta neid kolme  korraga, suudavad nad lõhkuda parasiitide elutsükli.

RAVIB CROHNI TÕBE

Saksamaal läbiviidud topeltpime  katses uuriti koirohu mõju Crohni tõbe põdevatele inimestele, kes tarbisid igapäevaselt steroide. Katsealuseid jagati kahte gruppi. Ühele grupile manustati  üle 10 nädala 500mg koirohtu 3 korda päevas ja teisele grupile platseebo. Steroidide kogust hakati aeglaselt vähendama nii, et 10. nädala alguseks kõik katses osalenud patsiendid lõpetasid steroidide manustamist.

Uurijad leidsid, et 90%-l patsientidest, kes tarbisid koirohtu,  oli märgata Crohni tõve sümptomite taandumist vaatamata sellele, et nad lõpetasid steroidide manustamist. Peale 8 nädalat koirohtu manustamist 65%-l patsientidest peaaegu täiesti taandusid haiguse sümptomid. Platseebo grupi patsientidel aga muutusi ei ole täheldatud. Sümptomite vähendamine toimus kuni katse lõpuni, katse kestis kokku 20 nädalat ja steroidide lisamine ei osutunud  vajalikuks. Selle katse tulemus on märkimisväärne: Crohni tõve puhul koirohu tarbimine võib asendada steroide. Lisaks sellele märgati koirohu positiivset mõju tujule ja elu kvaliteedile, mida ei olnud saavutatud medikamentidega.

ANTIBAKTERIAALNE JA SEENEVASTANE TOIME

Katseklaasi uuringud näitasid, et koirohu õlidel on mikroobivastane mõju mitmete bakterite nagu E.coli ja salmonella puhul. E.coli võib põhjustada tõsiseid seisundeid alustades kuseteede põletikest ja lõpetades hindamisteede põletikuga. Samuti on koirohu õlil seenevastased omadused. Tehti katseid 11 seene liigiga, nende hulgas ka candida albicans, katsed näitasid, et koirohi pidurdab candida kasvu.

RAVIB PEENSOOLE BAKTERIAALSET ÜLEKASVU (SIBO)

 Bakterite kolooniad esinevad üle terve seedetrakti, peensooles vähem, jämesooles on bakterite kontsentratsioon kõige suurem. Terve organismi peensooles on suhteliselt madal bakterite tase. Bakteriaalse ülekasvu puhul peensooles tekib probleem toitainete imendumisega, rasvlahustuvate vitamiinide ja raua imendumine võib olla puudulik. Sel juhul tekivad ebameeldivad sümptomid nagu gaasid, puhitus ja valud.

Kui bakterid on tasakaalus, toiduseedimine toimib normaalselt ja keha omastab vajalikke toitaineid.

 Tarbides koirohtu tuleb olla ettevaatlik

 Koirohtu tuleb võtta  vastavalt professionaali soovitusele ja koguses, mis on märgitud pakendile ning mitte rohkem kui 4 nädala jooksul järjest.

Kui tarvitate medikamente, siis konsulteerida oma raviarstiga.

Koirohi ei ole soovitatav inimestele neerude haigustega.

Epilepsia puhul tuleb konsulteerida oma arstiga.

Koirohi ei ole soovitatav raseduse ja rinnaga toitmise ajal.

(Tõlgitud draxe.com)

 

Parasiitide hävitamiseks kehas kasuta:

 Black walnut (mustapähklikoor)

 Wormwood (koirohi)

Oregano oil (oregano õli)

Goldenseal (koldjuur)

Clove (nelgiõli)

Kõrvitaseemned või kõrvitsaseemneõli (1 tass päevas või 2 tl päevas) 

Tarbida 2 nädalat, 1 nädal pidada vahet ning tarbida veel 2 nädalat.

Kerli Djomina kirjutab isiklikust kogemusest oma blogis teemal „Seedeensüümidest – toidust ja toidulisandina, kuidas on mõjunud?”

25.10.2017
Kerli Djomina kirjutab isiklikust kogemusest oma blogis teemal „Seedeensüümidest – toidust ja toidulisandina, kuidas on mõjunud?”

Aitähh kõigile niivõrd positiivse tagasiside eest, mis tuli pärast eelmist postitust. Rääkisin Teile, et on ülioluline hoida korras oma seedimine ja soolestik, sest paljud terviseprobleemid saavad alguse just sealsest tasakaalutusest. Rääkisin ensüümide tähtsusest ning miks me kannatame tänapäeval ensüümide puudulikkuse all ning mis võiks olla lahendus - elustiili muudatused, muutused toidulaual, kvaliteetsed toidulisandid. Täna räägin lähemalt seedeensüüme sisalduvatest toidulisanditest, kuidas need mulle mõjunud on, mis muutusi olen tähele pannud ja mida teen mina, et saada ka toidust rohkem ensüüme kätte. 

Suve keskel hakkasin võtma enzymedica seedeensüüme - Digest Basic. Tegemist on kvaliteetsete toidulisanditega. Tänu TheraBlend protsessile on need seedeensüümid aktiivsed kogu seedekulgla ulatuses, kus pH varieerub väga happelise ja aluselise vahel. TheraBlend protsess ühendab ensüüme sellisel viisil, et ensümaatiline aktiivsus oleks tagatud kogu pH skaalal. Kui huvitab, siis loe lähemalt SIIT.

 Ensüümid on kapsli kujul ja neid tuleb võtta üks kapsel söögikorra ajal. Kapsli sisu võib lahustada ka joogivees või segada toidu hulka juhul, kui see ei ole üle 40C. Kui näiteks kapsli sisu segada jahtunud pudruga ja lasta sel mõnda aega seista, aegajalt segades, siis mõne aja pärast on järel vesine moodustis - nähtud katse. Ensüümid tegid oma töö. 

 Võtsin ensüüme kaks nädalat väga korralikult ja pea iga toidukorra juurde (välja arvatud väiksemad vahepalad). Juba esimene nädal panin tähele pisemaid muutusi - kõht püsis kauem täis, pärast söögikorda ei olnud kõhus halba raskustunnet (seda esineb mul muidu üsna tihti), energiat oli rohkem. Teine nädal ei suutnud ma aga ära imestada milline energiapomm ma olin. Nagu alati, siis pärast pikka tööpäeva läksin trenni (ei armasta hommikuti treenida) ja iga trenn suutsin anda endast maksimumi. Mind-muscle connection toimis ülihästi. Iga harjutuse juures suutsin maksimaalselt keskenduda, fookus oli alati paigas, jõudu jagus ja jäi ülegi. Pärast rasket trenni oli tunne, et teeks veel ühe jooksutiiru ka. Ainuke probleem oligi selle juures see, et see erksus kestis üsna kaua ja suutsin magama jääda tavaliselt alles pärast südaööd. Aga tegelikult polnud sellest midagi, sest sain ikkagi oma 7-8 tundi und kätte, kuna tööpäevad algavad tavaliselt 10-11. 

Mis siis juhtus? Jäin haigeks ja põdesin esimest korda elus angiini. Kuna palavik püsis 39 ja ravimitega alla ei läinud, siis kirjutas mulle arst välja antibiootikumid. Mul oli tõesti väga halb olla ja olin kaks päeva täiesti pikali maas, ei saanud süüa ega juua (kurguvalu oli meeletu). Angiini väljaravimata jätmisel võivad aga tekkida erinevad tüsistused. Seega tegin kuuri läbi, kuigi ma polnud selle üle üldse õnnelik, sest olin just oma seedimise ja soolestiku eest hoolitsenud ning tundsin end väga hästi. Antibiootikumid hävitavad ju lisaks halbadele bakteritele ka hulganisti kasulikke ning rikuvad soolestiku tasakaalu. Nüüd oli minu organism jälle kurnatud ja nõrk. Kusagilt on kõrvu jäänud, et ühest antibiootikumikuurist taastumine võib võtta kuni pool aastat, enne kui soolestiku mikrofloora taastub.

Lisaks sellele jätsin ma mõneks ajaks ära kilpnäärme ravimid, mille arst oli välja kirjutanud. Retsept oli aegunud ja mõtlesin, et käin enne arsti juures kontrollis ära ja siis vaatan, kas on vaja edasi võtta. Sain aru, et tegin vale otsuse, kui kõik sümptomid hakkasid end taas ilmutama - hommikuti nägu ja silmalaud turses, seedeprobleemid, kuiv nahk, keha hoidis vedelikku kinni, pidev halb tuju, nõrkus, keskendmishäired. Üks nädal olin täitsa nagu udu sees, ehk teate seda väljendit brain fog. Päris hirmuäratav oli juba, sest see kogu kompott mõjutas juba ka töölkäimist. Tahtsin ainult istuda või pikali olla, sest ainuüksi kõndimine oli raske.

Nüüdseks on mu enesetunne palju parem. Hakkasin ka uuesti korralikult seedeensüüme tarbima. Viimasel ajal söön päevas kolm söögikorda, eriti kui on tööpäevad, sest vahepaladeks tihtipeale ei jää aega ja mulle meeldib süüa pigem kolm korralikku portsu kui viis-kuus pisikest. Seega kulub mul päevas kolm kapslit. Minu toitumine on aastatega muutunud järjest tervislikumaks. Olen teinud muudatusi järk-järgult ja leian, et nii ongi õige. Mõned muudatused olen teinud ka lähiajal tingituna uutest teadmistest ensüümide kohta. 

Vähem poolfabrikaate. Ma ei saa öelda, et ma neid üldse ei tarbi, kuid koju ostan neid pigem harva. Mulle meeldib osta puhast toorainet ja teha kõike ise nullist. Teinekord aga tuleb pasteedi või süldi isu ja neid tõesti ei hakka ise tegema. Minu külmkapist aga nii naljalt ei leia vorsti, sinki, viinereid. Saia-leiba ostan ka poest harva, riisigaletid ka maitsevad liiga hästi, et neist loobuda. Grillihooajal näiteks marineerin ise liha, väldin valmismarinaadis grilltooteid. Külas olles just ei pirtsuta, aga päris kõike ei söö ka.

Vähem liha. Viimasel ajal söön järjest vähem liha ning erinevaid lihatooteid. Lihaisu on oluliselt vähenenud, tihtipeale isegi kanaliha ei isuta. Minu põhilisteks valguallikateks on pigem munavalge ja erinevad piimatooted. Munast ei suudaks ma loobuda. Rääkisin enne antibiootikumidest. Antibiootikume ei tarbi me tegelikult ainult ravimitena, vaid saame neid ka tahtmatult oma igapäevase toiduga. Loomadele ja lindudele söödetakse neid ravimeid selleks, et ennetada liiga kitsastest pidamistingimustest ja vähesest hügieenist tulenevaid terviseprobleeme. Ostan poest liha võib-olla kord nädalas ja siis ka enamasti kanaliha. Ükspäev tuli aga näiteks kapsahautise isu ja selleks ostsin veisehakkliha. Minult on aga tihti küsitud, et kas ma liha ka söön, sest paljud söögikorrad on ilma selleta. 

Rohkem toortoitu. Seda olen ma hakanud nüüd viimasel ajal rohkem jälgima. Köögivilju ja juurvilju olen ma alati armastanud süüa, kuid varasemalt läksid need ikka korraks panni pealt läbi, eriti sügisel-talvel, mil keha nagu tahaks rohkem sooja toitu. Nüüd olen ma hakanud neid kasutama rohkem toorel kujul. Kui varem tegin omleti kõrvale vokitud köögivilju, siis nüüd teen kõrvale pigem värske salati. Mina arvatavasti ei suudaks hakata toortoitlaseks, kuid jälgin et sööksin päeva jooksul lisaks kuumutatud toidule ka piisavalt palju kuumutamata. Seda seetõttu, et saaksin ka toidust piisavalt palju ensüüme kätte - ensüümid häivad juba 47C juures. Kas näiteks olete tähele pannud, et kui süüa lihaga koos ka hunnik värsket salatit, on kõhus palju kergem tunne, kui süüa liha näiteks ainult koos kartuli või kuumutatud köögiviljadega? Mina olen. See ongi seetõttu, et salatis olevad ensüümid aitavad seedimisele kaasa. Olen viimasel ajal kasutanud toorelt ka selliseid köögivilju, mida muidu oleme ikka harjunud sööma kuumutatult - kõrvits, suvikõrvits, kaalikas, punapeet. Mul on siiamaani sahvris veel vanemate aiast saadud kraami. Hoopis teine maitse on oma aia suvikõrvitsal ja paprikal, päriselt ka. Sügisel naudin ka alati koduaia õunu. Vot need on minu nõrkus! Võin 10 õuna ka järjest ära süüa, pole probleemi. Siin on üks hea nimekiri toiduainetest, mis sisaldavad rohkelt ensüüme. 

Pähklite, seemnete, kaerahelveste leotamine. Olen hakanud pähkleid ja seemneid enne tarbimist vees leotama. Mitte küll alati. Leotamine aktiveerib ensüümi fütaas, mis aitab lõhustada antitoitaineid, aidates oluliselt vähendada fütiinhappe sisaldust tera- ja kaunviljades ning pähklites. Samuti aitab leotamine vabastada kasulikke ühendeid, muutes seemned ning tera- ja kaunviljad paremini seeditavaks. Samuti olen taasavastanud üleööpudru. Segan purgis kokku kaerahelbed koos mandlipiima, jogurti ja chia seemnetega. Lisan ka maitseaineid. Hommikul on mõnusalt paks puder valmis. Panen peale lisandeid (enamjaolt sügavkülma varutud marju) ja lasen heal maitsta. See on ideaalne nendeks hommikuteks, kui tead, et pole aega kodus süüa. Siis võtad purgi kaasa ja sööd kuna saad. Tihti teen seda üleööputru ka enne trenni vahepalaks.

Idandamine. Taasavastasin selle meetodi, kui lugesin jälle idude kasulikkusest. Kui seeme puutub kokku veega, tärkab temas elu, energia ja elujõud. Idust saab alguse terve taim, selles on olemas kõik taime jaoks vajalikud toitained. Idandid sisaldavad suures kontsentratsioonis väärtuslikke ensüüme, aminohappeid, mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine. Mina idandan põhiliselt mungubasid. Mul on olemas kolmekihiline idandamisnõu, mis on väga mugav. Lihtsalt valan peale vee, see jookseb läbi kihtide ja koguneb alumisse anumasse. Vett kasutan tihti taimede kastmiseks. Kolme päeva pärast juba naudin mõnusalt krõmpse vitamiine täis idusid. Lisan omletile, salati sisse, võileiva peale. 

Võtan söömiseks rohkem aega. Tänapäeva kiire elutempo juures me sööme tihti käigupealt. Minule pole see kunagi meeldinud, kuigi mõnikord olen sunnitud seda tegema. Kunagi olin kiire sööja, aga nüüd on isegi pooletunnine lõunapaus minu jaoks liiga lühike. Kunagi Galileos näitas riike, kus elavad kõige tervislikumad inimesed. Kui õigesti mäletan, siis Prantsusmaa oli üks nende riikide seas ja seal rõhutati just seda, et söömiseks peab aega võtma ja et lõunapaus peaks olema vähema tund aega. Seedimine algab juba suus. Igat ampsu soovitatakse mäluda mitukümmend korda enne kui neelad. See on üsna raske aga viimasel ajal olen pööranud rohkem sellele tähelepanu. Söömise ajal ei ole ka soovitatav tegeleda kõrvaliste asjadega. Kodus olles mulle ikka meeldib vaadata mingit seriaali või Youtube-i videosid, kuid tööl olles ma lõuna ajal enam telefoni nii palju ei näpi vaid keskendun toidule. Naudin toidu tekstuuri ja maitset. Olen pannud tähele, et kui ma keskendund ainult söömisele, siis ma saan toidust palju suurema rahulduse. 

Nüüdseks olen seedeensüüme korralikult tarbinud peaaegu kaks kuud ja olen väga palju positiivseid tähelepanekuid teinud. Siinkohal tahan aga mainida seda, et muudatused ei tule üleöö ja kindlasti ei tasu oodata, et nädalasest kuurist piisab. Tõsi, kergemat enesetunnet märkavad enamus peaaegu koheselt, kuid pikemaajalisel kasutamisel on seedeensüümidel lisaks kergemale enesetundele veel ka mitmeid teisi positiivseid mõjusid. Kuidas see kõik siis mulle mõjunud on - seedeensüümid toidulisandina ja mõningased muudatused toidulaual? 

Pärast söögikorda kergem enesetunne ja ei mingit väsimust! Nagu juba mainisin, siis see on asi, mida märkab kohe. Toit peaks andma inimesele energiat. Kui tunned pärast söögikorda väsimust, siis suure tõenäosusega on ka Sinu organismis ensüüme vähe ja kogu energia kulub toidu seedimisele. Tihti olen ka ise tundnud toidukorra järgset väsimust, eriti teatud toiduaineid süües. Nüüd olen seda järjest vähem kogenud. Pärast söögikorda on enesetunne ikka üldiselt hea. Ka raskustunnet kõhus on järjest vähem tekkinud (praegusel ajal olen mõnikord õuntega liialdanud ja vahepala juures pole ensüüme juurde võtnud). Üleüldse on ka seedimine parem. 

Emotsionaalselt stabiilsem. Ma ei tea kas see on seotud ensüümidega või on minu hormonaalne olukord paranenud või mõlemad koos, aga olen emotsionaalselt palju stabiilsem. Piinlik küll, aga vahepeal olin tõeline stressipundar, emotsioonid kõikusid üles-alla. Praegu tunnen, et stressi on vähem, olen palju rahulikum ja positiivsem. Naudin isegi neid mõnusaid vihmaseid sügisõhtuid ja üldse tunnen rõõmu pisikestest asjadest. 

Rohkem energiat ja jõudu. Eks päevad ei ole vennad ja ka minul on neid päevi, kus tahaks vaid kodus teki all magada. Siiski on neid päevi järjest vähem. Ma tunnen, et jaksan rohkem ja seda kogu päeva jooksul - nii tööl kui ka trennis. Eelmine nädal oli trenni osas intensiivne ehk panin oma keha proovile ja testisin oma jõunäitajaid. Uskumatult mõnus oli trenni teha. Üle pika aja tundsin, et jõudu on juurde tulnud. 

Parem taastumine. Viimasel ajal pole minu üllatuseks suurt trennijärgset lihasvalu tundnud, kuigi trennid on olnud intensiivsed. See tähendab vaid üht - lihased taastuvad paremini. Trennijärgselt on muidugi lihased valulikud ja väsinud, kuid kui varem tundsin pärast intensiivset trenni lihasvalu ülejärgmisel päeval, siis nüüd on see suhteliselt minimaalne. 

Maitsemeeled muutunud. Minu maitsemeeled on tegelikult juba ammu muutunud. Kui hakkasin rohkem tähelepanu pöörama oma toitumisele, siis märkasin üsna ruttu, et magusad kommid muutusid minu jaoks liiga magusaks ja isusid esines järjest vähem. Nüüdseks on maitsemeeled veelgi rohkem muutunud. Millegipärast vahepeal käsi haarab selle magusa kommi või piimašokolaadi järele. Pärast ühte kommi aga juba tunnen, et seda polnud vaja. Mõnikord hakkab lausa paha, sest liiga magus on. Pigem rahuldab minu isu Kreeka jogurt marjadega. Viimasel ajal olen tähele pannud, et ka kohvi enam ei isuta nii palju kui varem. Olen alati joonud kohvi pigem maitse pärast. Varem jõin mõnikord ka päeva kohvi, aga nüüd joon küll reeglina ainult hommikuti ja seda ka tegelikult harjumusest. Mõned hommikud olen kohvi hoopis sooja taimeteega asendanud ja üldse ei tunne puudust kohvist. Maitsemeeled on muutunud ka teravamaks. Näiteks ükspäev panin tähele, et tõesti koduaia suvikõrvitsal ja paprikal on hoopis teine maitse kui poeletilt ostetud variandiga. Tunnen paremini erinevate vürtside, ürtide maitseid toitude sees. Toidud on mõnusalt maitsekad. Pitsa ja hamburgeri järgi pole enam ammu isutanud. Pigem isutabki just selle värske kraami järgi. Muidugi omatehtud hamburger on hoopis teine teema. 

Need on põhilised muutused, mida olen mina tähele pannud. Loodan et said kõik mõtted kirja. Tarbin seedeensüüme edasi ja jälgin oma keha, oma enesetunnet, oma isusid. Tahan näha ja tunda, millist mõju avaldavad need veelgi pikemaajalisemal kasutamisel. Detsembris lähen kindlasti uuesti ka kehakoostise analüüsile. 

Kindlasti pole muutuste põhjuseks ainult toidulisandid, kuid usun, et need on palju kaasa aidanud. Minu toidulaud oli ju ka varasemalt 80-90% puhas ja jälgisin enamus põhimõtteid ka varem, kuid nüüd ensüüme juurde võttes on enesetunne paranenud veelgi. Teoorias, mida rohkem saame ensüüme toiduga, seda vähem on ensüüme juurde vaja võtta, kuid olgem ausad - paha need meile ei tee ning mina leian, et pigem tasub investeerida kvaliteetsetesse toidulisanditesse (seedeensüümid ja probiootikumid), mis aitavad Sul paremini toidust omastada kõike head ja paremat (sealhulgas vitamiine ja mineraale), kui kulutada raha mitme erineva vitamiinipurgikese peale. Kusjuures me isegi ei saa kunagi kindlad olla, kui palju reaalselt meie organism nendest vitamiinidest kätte saab, kui palju nendest üldse imendub, eriti kui meie soolestiku tasakaal on rikutud. Tahan veel ka ära mainida, et need on puhtalt minu mõtted ja arvamused. Sa ei pea minuga nõustuma, räägin vaid oma kogemusest. Ma lihtsalt olen seda meelt ja usku, et healthy gut = healthy mind!

 Artikli autor Kerli Djomina. Tema blogi saate lugeda SIIT.

Thera-blend™ ensüümid on osutunud kolm korda tõhusamaks ja toimivad kuus korda kiiremini kui teised juhtivad seedeensüümidega toidulisandid.

25.10.2017
Thera-blend™ ensüümid on osutunud kolm korda tõhusamaks ja toimivad kuus korda kiiremini kui teised juhtivad seedeensüümidega toidulisandid.

Ensüümid on bioloogiliselt aktiivsed valgud, mis leiduvad kõikides elusrakkudes. Meie organism toodab loomulikul teel vastavalt vajadusele nii seedeensüüme kui ka metaboolseid ensüüme. Seedeensüümid muudavad meie toidu energiaks, mida organism saab kasutada erinevates bioloogilistes protsessides.

Kasutades tipptasemel retsepte, võttis Enzymedica kaubamärk 2000. aastal tootmises kasutusele segu Thera-blend™. Thera-blend™ on tõestatud protsess, mille käigus ühendatakse kokku mitmete ensüümide tüved. Thera-blend™ protsess on osutunud märksa efektiivsemaks võrreldes konkureerivate kaubamärkidega.

Enzymedica võrdluses konkurentidega

Thera-blend™-i eksklusiivne protsess, mis ühendab mitmete ensüümide tüved, tagab nende toimivuse erineval pH tasemel. Thera-blend™ ensüümid on osutunud kolm korda tõhusamaks ja toimivad kuus korda kiiremini kui teised juhtivad seedeensüümidega toidulisandid.  

 

3X TUGEVAM                                                                                           6X KIIREM                            

Kui teised ensüümid lõpetavad toimivuse, siis Enzymedica kaubamärgi ensüümid jätkavad veel tööd. Thera-blend™-i ensüümid lõhustasid 99% testitud toidust, et tagada optimaalne imendumine. (Konkureerivad tooted lõhustasid ainult 33% sama toitu. **)

Enzymedica segu Thera-blend™ toimib kriitilise tähtsusega piirkonnas 6x kiiremini kui konkureerivad tooted, pakkudes kiiret toetust seedeprobleemidele.


**Toidu osakesi mõõtmetes 5kDa peetakse sobivaks suuruseks optimaalse imendumise jaoks.¹
¹Metcalfe, Dean D., Sampson, Hugh A., & Simon, Ronald A. (2003). Food allergy: adverse reactions to food and food additives. Malden, Massachusetts: Blackwell Science.

Ensüümide eksperdid teavad, kuidas valmistada tooteid, mis toovad kõige enam kasu teile ja teie perele!

Kvaliteetsed ensüümitooted on müügil BIOTHEKA veebipoes.

 

A-vitamiin hoiab nägemise korras ning toetab organismi arengut.

18.10.2017
A-vitamiin hoiab nägemise korras ning toetab organismi arengut.

A-vitamiinil ehk retinoolil on mitu nägu ehk meil on seda võimalik toidust saada kahel viisil. Esmalt on A-vitamiini võimalik saada loomset päritolu toitudest n-ö puhtal (ehk retinooli) kujul. Samuti oskab meie keha A-vitamiini sünteesida ka taimset päritolu toiduainetes leiduvatest värvipigmentidest ehk karotenoididest.

Karotenoidide kui A-vitamiini eelühendite omastamine toidust sõltub muuhulgas ka toiduvalmistamise viisist, aga seda mõneti ootamatu nurga alt. Nimelt omastuvad mõned karotenoidid paremini just kuumtöödeldud toiduainetest, näiteks kuumtöödeldud köögiviljadest.

A-vitamiini on meie organismis vaja mitmete erinevate funktsioonide jaoks, sealhulgas keha kasvu ja arengu tagamiseks, tervete luude jaoks, immuunsüsteemi tööshoidmiseks ja heaks silmanägemiseks. ETNÜ toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul on vastavalt värskelt avaldatud uutele Eesti toitumis- ja liikumissoovitustele soovitatud suurendada nüüdsest A- vitamiini saamist 10-13. aastaste earühmas. Uuenduse põhjus on tingitud tänapäeva elustiilist: nimelt suurendab laste intensiivne arvuti ja nutiseadmete kasutus igapäevast koormust silmadele. Samuti on uus soovitus seotud varem algava puberteedieaga.

Samal ajal on vitamiin A ka hea näide sellest, miks soovitatakse looduslikke vitamiiniallikaid ehk toiduaineid eelistada toidulisanditele. Siinkohal tuleb meeles pidada, et A-vitamiin ehk retinool on rasvlahustuv vitamiin (koos E-vitamiini, D-vitamiini ja K-vitamiiniga), samas kui kõik B-rühma vitamiinid koos C-vitamiiniga on vesilahustuvad. Kui toidulisandite tarbimisel transporditakse vesilahustuvate vitamiinide puhul üleliigsed kogused loomulikul teel organismist välja, siis rasvlahustuvate vitamiinide puhul see niisama lihtsalt ei toimu. Seega võib rasvlahustuvaid vitamiine sisaldavate toidulisandite manustamisel tekkida vitamiini ületarbimise oht.

A-vitamiini kaks nägu

Nagu juba öeldud, on A-vitamiini toidust võimalik saada kahes erinevas vormis. Retinool on kõige levinum A-vitamiini vorm, mida leidub nii meie endi organismis ning see, mida me saame loomsetest toiduallikatest. Retinool on ka see A-vitamiini vorm, mida kasutatakse sageli A-vitamiini sisaldavates toidulisandites ja erinevate toidutoodete rikastamisel. Tegelikult võib A-vitamiin esineda ka teistes vormides (nt. retinaal, retineenhape, jm.), millele me käesolevas artiklis eraldi ei keskendu, ent mis täidavad meie kehas erinevaid A-vitamiinile omistatud rolle.

Karotenoidid on taimepigmendid, mida leidub oranžides, kollastes, punastes, violetsetes ja rohelistes puu- ja köögiviljades. Teatud osa taimses toidus leiduvatest karotenoididest on meie organism võimeline vastavate ensüümide abil muundama A-vitamiiniks ehk retinooliks. Kõige edukamalt saab organism hakkama β-karoteeni muundamisega A-vitamiiniks, ülejäänud karotenoidide (nt. α-karoteeni, γ-karoteeni, β- krüptoksantiini, lükopeeni) muundamine on vähemefektiivsem. Kui organismil pole karotenoide vaja retinooliks muundada, talletatakse karotenoidide varu meie rasvkoes.

A-vitamiini roll meie organismis

A-vitamiini üheks kõige tuntumaks ülesandeks meie organismis on selle osalus meie nägemisprotsessis ja seda eriti hämaras valguses. Nimelt on A-vitamiinil täita võtmeroll silmas asuvas molekulis, mis reageerib valgusele. A-vitamiin mängib olulist rolli ka vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni ennetamises, mis on peamiseks nägemiskao põhjuseks eakate hulgas. Ühtlasi aitab A-vitamiin ennetada ja ravida kuiva silma sündroomi.

A-vitamiin toetab ka organismi rakkude kasvu ja arengut ning on vajalik sugurakkude moodustumiseks. Samuti aitab see vitamiin säilitada nooruslikku ja säravat nahka, toetades naharakke nii sise- kui välispidiselt, aidates ravida aknet ning ergutades naharakkude uuenemisprotsessi. Ühtlasi on vitamiin A abiks hea jume hoidmisel ning kollageeni tootmisel ja naha elastsuse säilitamisel. A-vitamiin aitab ka tagada limaskestade tervise ning võtab osa luude ja hammaste ainevahetusest.

A-vitamiini vajavad ka mitmed immuunsust reguleerivad funktsioonid meie kehas. Näiteks aitab vitamiin A tõsta organismi kaitsevõimet infektsioonide, sh tavaliste külmetushaiguste ja põletike vastu. Samal ajal aitab see ennetada ka tõsisemaid kroonilisi terviseprobleeme nagu kasvajad ja autoimmuunhaigused.

Vitamiin A takistab ka rakke liiga tundlikuks muutumast, sealhulgas ka mitmete toiduallergiate teket, kuna viimased on tihti tingitud liiga ägedast immuunreaktsioonist. Kuna karotenoididel on lisaks ka antioksüdandi omadused, siis aitavad need koos teiste antioksüdantidega ennetada rakukahjustusi ja pidurdada vananemisprotsessi.

Karotenoidid kui A-vitamiini eelühendid

Karotenoidid ehk vitamiin A taimsed eelühendid on oma olemuselt taimepigmendid, mis annavad paljudele puu- ja köögiviljadele ning seentele nende värvi. Samal ajal on karotenoidid taimedes olulised ka fotosünteesi toimumiseks ning kaitseks UV kiirguse eest. Karotenoidid annavad näiteks oranži värvuse porgandile, maguskartulile, kukeseentele ja melonile. Madalas kontsentratsioonis annavad karotenoidid kollaka värvuse ka piimarasvale ja võile. On huvitav teada, et just rasvkoes sisalduva karotenoidide varu tõttu on meie rasvkude (ja ka mitmete loomade-lindude rasvkude) õrnalt kollaka alatooniga.

Toitude A-vitamiini sisalduse arvutamisel võetakse arvesse nii toidus sisalduv retinool kui karotenoidid. Arvatakse, et toidust saadavast β-karoteenist muundatakse A-vitamiiniks alla 10% ja teistest karotenoididest veelgi väiksem osa. See, kui suurel määral toidust saadud karotenoidid organismis A-vitamiiniks muundatakse, oleneb mitmetest teguritest. Oma osa mängivad siin nii organismi A-vitamiini vajadus, soolestiku tervis, sapieritus kui soolestikus hetkel oleva rasva hulk.

Rasv on oluline just seetõttu, et nii karotenoidide kui retinooli puhul on tegemist rasvlahustuvate ühenditega, mis imenduvad paremini rasva juuresolekul. Seega, kui soolestik pole terve, sapieritus on halvenenud või dieet liiga rasvavaene, ei pruugi karotenoidide muundamine efektiivselt toimida.

A-vitamiin toidus

Valmiskujul leidub A-vitamiini ehk retinooli näiteks maksas, piimatoodetes (eriti juustus ja võis), munas ja kalas. Seevastu karotenoide ehk A-vitamiini eelühendeid sisaldavad hulgaliselt tumerohelised, kollased, oranžid, punased ja violetsed köögi- ja puuviljad ning marjad. Näiteks saavad karotenoididelt oma värvi porgand, suvikõrvits, brokoli, maguskartul, tomat, paprika, lehtkapsas, spinat, mango, apelsin, astelpajumarjad, goji-marjad, melon, virsik, aprikoos ja paljud muud viljad.

Valmiskujul A-vitamiin ehk retinool on loomse päritoluga toiduainetes võrdlemisi stabiilne ning tavalised toidu käitlemis- ja säilitusviisid selle sisaldust seal ei mõjuta. Kuumtöötlemisel toidu retinoolisisaldus aga mõneti väheneb. Taimses toidus sisalduvaid karotenoide võib toidu kuumtöötlemine aga muuta isegi organismi jaoks paremini omastatavaks. Siinkohal saab näitena kasutada tomateid: nimelt on kuumtöödeldud tomatipastas sisalduvaid karotenoide (lükopeeni) organismil kergem omastada kui toorest tomatist.

Kuigi kuumtöötlemine muudab toidus sisalduvad karotenoidid paremini omastatavaks, väheneb toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul kuumtöötlemisel siiski ka toidus leiduvate karotenoidide üldhulk. Nõustaja sõnul on karotenoidide piisavaks omastamiseks oluline ka taimetoidu piisav peenestamine ja selle tarbimine koos rasvainega (sh koos pähklite ja seemnetega). Seega soovitatakse köögiviljaroogi (salateid, suppe, hautisi, köögiviljalisandeid, jm) valmistada juba koos rasvainega (õlid, või, pähklid-seemned).

A-vitamiini puudus

A-vitamiini defitsiiti võib esineda kahes erinevas vormis. Esmane defitsiit ilmneb juhul, kui inimene ei tarbi piisavalt A-vitamiini (retinooli või karotenoide) sisaldavaid toiduaineid. Teisene A-vitamiini defitsiit on aga seotud hoopis terviseprobleemidega, mis takistavad kehal toidust A-vitamiini omastada. Selleks võivad olla näiteks rasvade krooniline imendumishäire, halvenenud sapitootmine, aga ka kahjulike elustiilitegurite mõju (suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine).

Rasvlahustuva A-vitamiini imendumist võib häirida ka väga madala rasvasisaldusega dieet ning samuti tsingi defitsiit, kuna tsink mängib olulist rolli vitamiin A ainevahetuses. A-vitamiini defitsiidile on iseloomulikud järgmised sümptomid: nägemishäired pimeduses, kuiva silma sündroom, silmade suurenenud infektsioonirisk ning üldine limaskestade ja naha kuivus. Lastel võivad esineda kasvuhäired ning rasedatel platsenta kasvuhäired, häiritud võib olla ka sugurakkude moodustumine.

A-vitamiin toidulisandina

Kuigi A-vitamiini sisaldavate toidulisandite tarvitamine võib vajalikuks osutuda mõnel pool maailmas, kus pole kättesaadavad A-vitamiini sisaldavad toiduained, pole Eesti tingimustes selliseid lisandeid siiski mõtet soovitada. Nagu juba varem mainitud, siis seda peamiselt põhjusel, et rasvlahustuvate vitamiinide (sh vitamiin A) puhul toimub üleliigsete vitamiinikoguste väljutamine organismist tunduvalt aeglasemalt kui vesilahustuvate puhul. Seepärast võib A-vitamiini (ehk retinooli) liigtarbimisel kuhjuda kehas ka toksiline kogus vitamiini.

Ainult toiduga ei ole A-vitamiini praktiliselt võimalik saada toksilises koguses, pigem muutub A-vitamiin toksiliseks toidulisandite ületarbimisel. A-vitamiini sisaldavate toidulisandite ületarbimine võib muuta hapraks meie luud ning olla maksa kahjustava toimega. Samas, suured kogused karotenoide (kui A-vitamiini eelühendeid) aga toksilisi sümptomeid esile ei kutsu. Toitumisnõustaja sõnul kasutatakse karotenoide sisaldavaid lisandeid vahel ka enne soojale maale sõitu või päevitamise hooaja algust. Nii lisandite kui karotenoidide-rikka toidu liigtarbimisel võib vahel esineda ainult kollakas-oranži tooni tugevnemist nahavärvis.

Artikli autor Ann Jõeleht, 28.märts 2017.a. (Tervisliktoitumine.ee)

Loodusraviapteek BIOTHEKA kommentaar:

Juhul kui ikkagi tekib vajadus A-vitamiini toidulisandi järgi, siis pidada nõu toitumisterapeudi või arstiga ja valida välja kvaliteetne ning võimalikult toidule lähedasemas vormis toidulisand. 

Loodusraviapteek BIOTHEKA soovitab toidulisandina tarvitada A-vitamiini toodet Inglismaalt pärit Cytoplani tootesarjast. Cytoplani Beta Carotene toidulisandis leiduv toimeaine beeta karoteen on esindatud naturaalses vormis ja toodetud looduslikust porgadi kontsentraadist. See tähendab, et selline toimeaine vorm imendub organismi paremini, kui teised "isoleeritud" vitamiinide ja mineraalide vormid. Toote leiate siit.

Väga tervislik mustköömneõli!

29.09.2017
Väga tervislik mustköömneõli!

Artikli autor TerveEluTerve.ee

Mustköömneõli (Nigella Sativa) on kasutatud juba tuhandeid aastaid tagasi kui tervendavat õli, seda kasutati ka paljude haiguste raviks. Tugevdab immuunsüsteemi.

Mustköömne seemne õli sisaldab küllastamata rasvhappeid: linool-, oleiin-, palmitiin-,eikoseen-, steariin-, alfalinoleenhapet. fosfolipiidide, 15 aminohapet, karotenoide, vitamiine E , D, C, B (B1, B2, B3, B6, B9), erinevaid makro-ja mikroelemente (kaalium, naatrium, fosfor, kaltsium, mangaan, raud, tsink, vask, seleen, jne), fütosteroolide (beeta-sitosterooli, kampesterooli, stigmasterooli, ja teised), flavonoide, parkaineid, polüsahhariide ja mono (glükoos, ksüloosi, jne), alkaloide, ensüümid, saponiine, triterpene saponiinid, eeterlikku õli (kuni 1,3%).

Mustköömneõli on rikas Omega-9, Omega 6, Omega-3 poolest. Need happed aitavad parandada südame-veresoonkonna heaolu, närvisüsteemi ja seedetrakti, aitab taastada normaalse hormonaalse tasakaalu, takistab põletikuliste protsesside arengut. Tugevdab immuunsüsteemi ja omab organismi puhastavat toimet.

Sisaldab E-vitamiini, samuti küllastamata rasvhappeid, taastab naha niiskuse tasakaalu, parandab südame ja veresoonte heaolu.

Lisaks võimas looduslik antioksüdant, kasulik mõju lihastele ja luudele. See õli omab tähtsat rolli immuunsüsteemi tugevdamisel ja ka bakterivastast toimet. Samuti on ta põletikuvastane ja sobib artriidi korral.

Mustköömneõli sisaldab ka arginiini, mis on oluline laste kasvule, selles sisaldub ka vitamiine sellisel kujul, mis toimivad vähivastaselt. Registreeritud kliinilised tulemused annavad alust pidada musta köömne õli ideaalseks vahendiks vähilaadsete kasvajarakkude arengu ennetamiseks ja peatamiseks.

Tänu õlis sisalduvale timohinoonile aitab alandada veresuhkru taset.

Mustköömneõli kasutatakse tugevatoimelise diureetikumi, sapieriti, pehmetoimelise kõhulahtisti ja immuunsüsteemi taastajana – stimuleerib harknäärme tegevust! On teada, et harknääre vastutab kogu organismi kaitsevõime eest.

Mustköömneõli stimuleerib luuüdi ja eluliselt oluliste immuunsüsteemi rakkude teket - seda fakti kinnitavad Lõuna-California Vähi-Immuunbioloogilise Labori teadlased-uurijad. Tugevdab immuunsüsteemi, samal ajal tervendades, tugevdades ja stimuleerides kogu organismi elutegevusprotsesse.

Veel toimeid:

  • Lõhustab neeru ja põiekive

  • Väljutab ussnugilisi, kõiki eriliike

  • Väldib rasvumist ja aitab kaasa salenemisele

  • Langetab kolesteroolitaset veres

  • Suurendab rinnapiima eritust rinnaga toitmisel

  • Ravib nohu, köha, hingeldust, kollatõbe,

  • Tõhus toime bronhiidi ja astma ravis

  • Parandab soolestiku tööd eemaldades sealt kahjulikud bakterid ja ussnugilised

Effektiivne seenhaiguste (Candida Albicans) vastu, antibakteriaalne, viirustevastane vahend: kõrvaldab ärritused, taastab põletikukolletes naha.

Ravib impotentsust.

On saadud paremaid tulemusi kui ühegi antibiootikumiga:
maomahlaeritusehäirete, ebapiisavast sapinõrest tingitud puhituste, podagra, migreeni, organismi kurnatuse, immuunsüsteemi nõrkuse, seedeprotsessi stimuleerimise, palavikku alandava ja higinäärmete tööd tõhustava efektiga, peavalude, kõrvavalude, hambavalude, igemehaiguste, kõrge vererõhu, nina limaskestade veritsuste, vere hüübimisprobleemide (hemofiilia), hea- ja halvaloomuliste kasvajate, paelusside ja teiste soolenugiliste, hemorroidide, diabeedi, piimanäärmetest piimaerituse tõstmise, emakaverejooksude normaliseerimise, uriinipidamatuse, mao- ja kõhunäärmehaavandite, vere kolesteroolitaseme alandamise, suguorganite elujõu tõstmise, prostatiidi (eesnäärme põletik), uretriidi (kusitipõletik) puhul.

Sinusiidi (põskkoopapõletik), kuiva ja läkaköha, bronhiaalastma, astmaatilise bronhiidi, külmetushaiguste, ülemiste ja alumiste hingamisteede katarride ja põletike puhul.

Dermatofiidist kahjustatud küünte, taldade, reuma, lihaste ja luustikuhaiguste, nahahaiguste, pidalitõve, kärntõve, akne, krooniliste ja allergiliste nahapõletike puhul.

Sisaldab suure osa omega 3 ja omega 6, mis on vajalik ajule, parandab mälu ja aitab kaasa keharakkude uuenemisele. Sisaldab suures koguses E-vitamiini, mis suurendab meestel seksuaalset võimet.

Terve jume
Sega supilusikatäis mustköömneõli koos supilusikatäie oliiviõliga, masseeri õrnalt nägu õliseguga ja jäta vähemalt üheks tunniks mõjuma. Pese nägu naturaalse seebi ja veega.

Mustköömneõli preparaati saab osta loodusraviapteegist BIOTHEKA!

 

Tsink ergutab immuunsüsteemi ja meeste viljakust

28.09.2017
Tsink ergutab immuunsüsteemi ja meeste viljakust

Artikli autor: Ly Aunapu, viide Tervislik Toitumine.ee

Tsink on vajalik element immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks, aidates kaasa organismi kasvule ja haavade paranemisele ning on vajalik lõhnade ja maitsete tundmiseks. Tsingil on kanda ka tähtis roll meeste viljakusel.

Tsinki on väikeses koguses vaja organismi igapäevaseks normaalseks toimimiseks. Inimese kehas on ligikaudu 2–3 grammi tsinki, peamiselt leidub seda skeletilihastes ja luudes. Inimese organism ei suuda tsinki toota ega kaua säilitada, mistõttu on vaja seda saada toidust või toidulisanditest.

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Külli Holstingu sõnul võib tsingi kasutamisele kohe mõtlema hakata, kui märgatakse esimesi viirushaiguse nähtusid. „Kui nina muutub vesiseks või kurgus on kraapiv tunne, võiks mõelda tsingi võtmisele. Tsink toetab limaskesti ning aitab viirustele koheselt vastu astuda. Uuringud kinnitavad, et tsingi tarbimisega lüheneb ka viirushaiguse põdemise aeg,” selgitab Holsting.

Tsink immuunsüsteemi tugevdajana

Tsink on tuntud immuunsüsteemi tugevdaja ning aitab vähendada külmetushaigustesse nakatumist. Tsink mõjutab immuunsüsteemi erinevaid aspekte, aidates organismil mikroobe hävitada, kaitsta vabade radikaalide kahjustuste eest ja tõsta T-lümfotsüütide ehk T-rakkude hulka. T-rakud aitavad organismil võidelda nakkusega tuvastades viiruste ja mikroobide poolt nakatatud rakke. Kuigi mitmed uuringud on näidanud, kui oluline on tsink immuunsüsteemile, ei ole selgusele jõutud, kuidas see täpselt aitab haiguste vastu võidelda.

Arvatakse, et kui tarbida tsinki vähemalt viie kuu jooksul, väheneb risk külmetushaigustesse jääda ning kui juba on haigeks jäädud, siis kiirendab tsingipreparaatide võtmine paranemisprotsesse. Indias tehtud uuring näitas, et katsealused, kes tarbisid tsinki 24 tunni jooksul pärast külmetushaiguse esimeste sümptomite ilmnemist, kogesid nende sümptomite kiiremat kadumist kui katsealused, kes tsinki lisaks ei tarbinud.

Samuti märgati, et nende patsientide osakaal, kes võtsid lisaks tsinki ja endiselt vaevlesid viis kuni seitse päeva pärast külmetushaiguse tekkimist külmetussümptomite käes, oli väiksem, kui tsingi mittetarbijate osakaal.

Tsingi võtmeroll viljakusel

Tsink avaldab olulist mõju meeste tervisele, parandades seksuaalset võimekust ja viljakust. Tsinki leidub spermas ja eesnäärmes, see on vajalik eesnäärme normaalseks talitluseks. Arvatakse, et tsingi vähenemine rakkudes soodustab nende rakkude arenemist kasvajarakkudeks ning eesnäärme vähi puhul on täheldatud tsingisisalduse langemist eesnäärmes.

Tsink aitab kaasa spermatogeneesile ehk seemnerakkude arenguprotsessile, mille käigus valmivad viljastumisvõimelised spermatosoidid. Madala tsingisisaldusega võib kaasneda ka väiksem kogus spermatosoide, mis meeste viljakust otseselt mõjutab. Tsink aitab hoida organismis vajalikku testosteroonitaset ning ennetada erektsioonihäireid. Tsingile lisaks mõjutavad meeste viljakust sellised mineraalained nagu seleen, vask, molübdeen ja vanaadium.

Kuigi tsinki seostatakse eelkõige meeste tervisega, on see oluline mineraal ka naiste viljakuse seisukohast. Tsinki on vaja naissuguhormoonide östrogeeni ja progesterooni tootmiseks ning ebapiisav tsingitase võib kaasa tuua hormonaalprobleemid. Liiga madal või kõrge östrogeenitase organismis võib soodustada menstruaalhäirete tekkimist, tuua kaasa äkilised meeleolumuudatused, varajase menopausi, viljatuse ning soodustab vähirakkude teket.

Tsingi teised kasutegurid 

Tsinki on lisaks sperma tootmisele vaja ka ensüümide tööks ja maohappe tootmiseks. Samuti toetab tsink limaskestade kaitsevõimet ja tööd ning on abiks kollageeni moodustumisel. Kollageen on oluline meie nahale, liigestele, luudele, hammastele ja veresoontele. Tsink aitab aeglustada vananemisprotsesse kehas ning aitab võidelda vabade radikaalide kahjustuste eest.

Tsinki leidub immuunsüsteemi toetamiseks paljude ravimite koostises, näiteks külmetuse raviks mõeldud pastillides, ninapihustites ja -geelides. Tsingi kasulik mõju on teada väga paljude erinevate haiguste ravimisel. Näiteks kasutatakse tsinki kasvuprobleemide ja laste kõhulahtisuse ravimiseks. Samuti immuunsüsteemi tugevdamiseks, külmetuse raviks, kõrvainfektsioonide ja alumiste hingamisteede haigustel korral. Tsink on lisaks tuntud ka astma, kõrge vererõhu, psoriaasi, ekseemi ja akne ravis.

Skeletilihastele ja luudele lisaks leidub tsinki ka meie neerudes, kõhunäärmes, silma võrkkestas, hammastes, juustes, nahas, maksas, vererakkudes, eesnäärmes ja munandites.

Tarbi loomset valku

Kõrge tsingisisaldusega toiduained sisaldavad ka rohkelt valku. Sellised on veise-, sea- ja lambaliha, mis sisaldavad rohkem tsinki kui näiteks kala. Samuti on tumedam osa kanast kõrgema tsingisisaldusega kui valge kanaliha.

Teised head tsingiallikad on mereannid, piimatooted (juust), muna, pähklid, seemned (eriti kõrvitsaseemned), kaunviljad, täisteraviljad ja pärm. Puu- ja juurviljad ei ole väga head tsingiallikad. On oluline ka meeles pidada, et taimsetest allikatest saadavat tsinki ei suuda keha nii hästi omastada kui loomsetest allikatest.

Taimetoitlaste päevane tsingivajadus on ligikaudu veerandi võrra suurem kui segatoitlastel, kuna taimsetes toiduainetes olevad fütaadid takistavad tsingi omastamist. Need moodustavad mineraalainetega raskesti omastatavaid ühendeid. Seepärast peaksid madala valgusisaldusega dieedi pidajad ja taimetoitlased tarbima rohkem tsinki, et mitte kannatada tsingipuuduse käes. Taimetoitlased saavad tsinki eelkõige seemnetest, pähklitest ja kaunviljadest.

Soovituslik päevane tsingikogus täiskasvanud inimesel on 9 milligrammi. Selline kogus tsinki leidub näiteks 100 grammis hautatud maksas, 180 grammis sea- ja veiselihas, 400 grammis kamas, 300 grammis juustus, 450 grammis leivas, 150 grammis seemnetes ja pähklites. 

Tsingi puudujääk kehas

Kuigi arenenud riikides on raskekujuline tsingipuudus väga harva esinev, võib seda siiski esineda mõõdukal kujul. Vähene tsingisisaldus organismis võib kaasa tuua mitmed ebameeldivad kõrvalnähud nagu sage haigestumine ja nahahaavandid. Tsingipuudust seostatakse ka aeglase kasvu, raskesti paranevate haavadega ja pimedas hägustunud nägemisega. Samuti võib kaasneda madal insuliinitase, ärrituvustunne, naha kuivus, iiveldustunne.

Ka juuste väljalangemine võib anda märku tsingipuudusest kehas. Kuna tsink aitab kaasa rakkude normaalsele arengule ja selle puudus nõrgendab rakke, võib olukord viia peanaha rakkude kahjustusteni ning avalduda juustekaos. Siinkohal on oluline teada, et need sümptomid ei pruugi olla seotud tsingipuudusega, vaid ka mõne muu tervisehädaga, mistõttu ei tohiks endale kohe diagnoosi ise panema hakata.

Mõõdukas tsingipuudus võib kaasneda ka mõningate soolestikuhaigustega, mis takistavad toitainete imendumist; alkoholismiga, kroonilise neerupuudulikkuse ning teiste krooniliste haigustega, mis organismi nõrgestavad. Madal tsingisisaldus kehas võib viia meeste viljatuseni, soodustab depressiooni ja teist tüüpi diabeedi teket.

Maitsete tundmine ja nägemine

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Külli Holstingu sõnul langeb vanematel inimestel kehas tsingitase, mistõttu hakkavad nad vähem maitset tundma ja seetõttu rohkem soola ja suhkrut tarbima. Maitsetundlikkuse kadu esineb ka anorektikutel, kel on tsingitase organismis väga madal. Seepärast on neil võimalik kokata ja istuda toidulauas, ilma et tekiks kiusatus süüa. See teeb toitumisspetsialist Külli Holstingu sõnul söömishäire avastamise keeruliseks.

Väga madal tsingipuudus kehas võib omakorda tuua kaasa anoreksia sümptomid, kuna maitsetundlikkuse vähenemise tõttu ei teki vajadust toidu järele. Kui see kestab pikema aja jooksul, kaasneb sellega kiire kehakaalu kaotus ning keha jääb ka teiste vajalike toitainete nälga.

Tsingil on tähtis roll kanda silmade tervises ning silma võrkkestas leidub suurel hulgal tsinki. Tsink aitab A-vitamiinil toota pigmenti nimega melaniin, mille roll on silma kaitsta. Samuti aitab tsink pimedas paremini näha. Tsingivaegus võib halvendada nägemist ning raske vaeguse korral, mis arenenud riikides väga harva levinud, võib põhjustada ka muutusi silma võrkkestas.Siinkohal on oluline meeles pidada, et liiga suures koguses tsinki mõjub silmade tervisele hoopiski halvasti, mistõttu ei tasu tsingipreparaatide võtmisega ka liialdada.

Tsingipuuduse käes kannatajad

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Külli Holstingu sõnul võiksid tsinki toidule lisaks manustada need, kel valged laigud küüntel ja nahal. Need on märgid juba olemasolevast tsingipuudusest. Tsingipuudusest võivad märku anda ka isumuutused, kui on näiteks tavapärasest suurem vajadus tarbida magusat või soolast. Samuti maitse-ja lõhnatajumuutused, kaalutõus ja -langus.

„Tsingist sõltub meie maitsetunnetus. Tsingi puudusel langeb maitseretseptorite funktsioon ning me ei suuda enam toite lõhna ja maitse järgi eristada. Tsinki kasutab organism ka süljenäärmetes,” selgitab Külli Holsting.

Tsink aitab vereringehäirete korral, mistõttu võiksid need, kel vereringe ja minestamisega probleeme, tsinki toidulisandite kujul tarbida. Toitumisnõustaja Külli Holsting soovitab tsingipreparaate ka alkoholitarvitajatele, raualisandite tarbijatele, maksatsirroosi ja seedekulglahaiguste puhul. Samuti võiksid tsinki lisaks tarbida rasedad, kel nahaprobleemid ja sagedad iiveldushood. Kõrgendatud stressi puhul võib samuti tekkida tsingipuudus, mistõttu võiks ennetamiseks tarbida toidulisandeid.

Tarbi vajadusel toidulisandeid

Toitumisnõustaja sõnul on tsingi parimaks omastamiseks soovitatav võtta selliseid toidulisandeid, kus esineb tsinktsitraati, askorbaati, l-metioniini ja biotranformeeritud vormina tsinki. Samuti rõhutab ta, et kauaaegsel tsingiteraapial on lisaks vaja tarbida ka vaske.

Tsingi imendumist takistavad suures koguses kaltsium ja raud, madal maohape, fütaat, oksalaat ja taniin. „Fütaate ehk niinimetatud antitoitaineid leidub teraviljades ja kaunviljades, oksalaate rabarberis, spinatis ning tees ja kohvis. Viimased on tuntud ka taniinide ehk parkainete rohkuse poolest, mis kõik takistavad kaltsiumi, raua ja tsingi imendumist,” selgitab toitumisnõustaja Külli Holsting. Tsink ise aitab kaasa aga B-vitamiinide imendumisele.

Tsinki leidub enamike multivitamiinide ja mineraalide koostises. Kui tsinki manustada toidulisandite näol, on oluline sellega mitte liialdada. Liiga suurtes kogustes tsinki võib põhjustada kõhulahtisust, kõhukrampe, oksendamist. Sellisel juhul ilmnevad need nähud 3–10 tunni jooksul pärast toidulisandite manustamist ja kaovad lühikese aja jooksul pärast toidulisandite tarbimise lõpetamist. Kui kasutada liigselt ninasse pihustavaid ravimeid ja geele, mis sisaldavad tsinki, võib esineda lõhnataju ajutine kadumine.

Väldi ületarbimist

Samuti on oluline teada, et tsingipreparaadid võivad avaldada mõju mõningate ravimite toimele nagu näiteks antibiootikumid ja antibeebipillid. Tsink võib mõjutada ka teiste toidulisandite nagu kaltsiumi, magneesiumi, vase ja raua imendumist. Seepärast on soovitatav enne tsingipreparaatide võtmist pidada nõu asjatundjaga. Tsingipuudus arenenud riikides on siiski vähe levinud, mistõttu ei tasuks kohe apteeki tsingipreparaatide järele tormata.

Selleks, et teada saada, kas organismis esineb tsingipuudust, võib proovida kodusel testimisel niinimetatud maitsmise testi. Selleks võib täiskasvanu kohta segada 50 milligrammi tsinksulfaadi poole klaasitäie veega. Kui vedelik on magus ja meeldiva maitsega või nagu tavaline vesi, siis see tähendab, et organism vajab rohkem tsinki. Kui vedelik on metallimaitsega ja pigem ebameeldiv, tähendab, et kehas on juba piisavas koguses tsinki. Kindlam variant tsingipuudust testida on siiski lasta teha vereanalüüs.

Parimad tsingiallikad:
  • Lambaliha
  • Rohumaal kasvanud veis
  • Kikerherned
  • India pähklid
  • Kõrvitsaseemned
  • Jogurt või keefir
  • Kanaliha
  • Kalkuniliha
  • Seened
  • Kakaopulber
  • Austrid
  • Koorikloomad
  • Juust
  • Muna
 
Toidulisandite soovitus loodusraviapteek BIOTHEKA veebipoest:
Cytoplan Zinc and Copper (tsink ja vask), 60 kapslit
Cytoplan Woolfood Zinc, 60 kapslit
Cytoplan Prostate Support toidulisand meestele, 60 kapslit



 

Tsink ja meeste tervis!

23.09.2017
Tsink ja meeste tervis!

Kas teadsite, et  mehelikkus ja eesnäärme tervis  on otseses sõltuvuses tsingist? Tsinki on vaja nii olulise meessuguhormooni testosterooni   tootmiseks, spermatosoidide  tervise jaoks kui ka libiido kõrgel hoidmiseks.  Iga ejakulatsiooniga kaotab mees arvestuslikult  ca 3-5 mg tsinki. Tegu on  seemnevedeliku osisega, mille otsesel  toel sperma liigub.

Oluline on teada, et ka  higistamine ja alkoholi tarvitamine alandavad hoogsalt keha tsingi taset.Samas tagab  piisav kogus tsinki meile  normaalse  maitse- ja lõhnatunnetuse, toitainete imendumise ja põletikkude vähenemise. Tsink aitab kaasa haavade  paranemisele ja immuunsüsteemi tervisele. Tegu on jälgmineraaliga, millest sõltub rohkem kui 100 ensüümi töö, mis omakorda tähendab seda, et kui tsinki leidub kehas liiga vähe,  on pärsitud nii  organismi ainevahetus, toitainete omastamine kui  ka organite töö. Nii näiteks räägitakse diabeedi puhul küll B-vitamiinide ja magneesiumi puudusest, kuid tegelikult on just tsink see, mille najal toimub insuliini tootmine ja sekreteerimine.

Päevas  tuleks tarbida 15 mg tsinki, tugeva puuduse korral on meestele soovitatav terapeutiline doos 50 mg.  Võrdluseks nii palju, et juba 6 keskmist austrit annavad ca 77mg tsinki. Ja kuigi eestlased ei ole just eriline austrirahvas, peaks teadliku söömisega olema siiski võimalik kenasti oma tsingivarusid täiendada.

Parimas vormis hästiimenduvat tsinki sisaldavad mereannid. Ka kalad, krevetid, vähid ja vetikad  on head tsingi allikad. Eks vist sellepärast seostataksegi kalasöömist kõrge meheliku võimekusega. Eraldi äramärkimist väärivad ka ainuraksed vetikad klorella ja spirulina, mis sisaldavad hea hulga tsinki. Eestis saab neid supertoite mahe- ja tervisepoodidest.

Samuti pakuvad tsinki lahkelt erinevad seemned (kõrvits, seesam, arbuus) ja maapähklid. Eelistada tuleks siiski soolamata ja röstimata maapähkleid, kuna liigne sool võib tervisele omakorda karuteene teha.

Tsinki leidub rohkelt ka kakaos ja tumedas šokolaadis, kahjuks on need toiduained aga samas oksalaatiderikkad ja see vähendab tublisti tsingi biosaadavust. Meeste rõõmuks tuleb märkida, et ka  lamba- ja veiseliha, eriti aga veisemaks on rikkalikud tsingiallikad.

Artikli kirjutanud 04 märts 2013 |

Aneemia

09.09.2017
Aneemia

Kõige sagedamini tuleb esmatasandi arstil tegeleda rauapuudusaneemiaga, mille puhul leiab arst vereanalüüsist normaalse erütrotsüütide taseme, madala hemoglobiini väärtuse ja väikesemõõtmelised punalibled (mikrotsütaarne aneemia). Aneemia on olukord, kus inimesel puudub piisavas koguses terveid vere punaliblesid veres, mis transpordiksid vajaliku koguse hapnikku kudedesse. Patsiendid kaebavad väsimust, jõuetust, pearinglust, südamepekslemist. Nad on kahvatud. Põhjuseks võib olla raua puudulik saamine toidust või raua imendumishäire soolestikust.

Diagnoosimisel tuleb muidugi välistada kroonilise verekaotuse võimalus.Järjest rohkem avastatakse rauapuudust väikelastel, eriti neil, kes joovad lehmapiima. Raua omastamine soolestikus ei sõltu niivõrd raua sisaldusest toidust, kuivõrd selle omastamise võimest. Dr. Raudsik on raudselt selle poolt, et taimsest toidust omastab inimorganism rauda paremini kui lihast ja just liha ning lehmapiimaga liialdamine viib soolestiku lekkimise ja raua imendumishäireni.

Kui oled kahvatu ja väsinud, tõenäoluselt on Sul aneemia!

Rauda sisaldavad kõik tumerohelised lehtköögiviljad. Taimedes sisalduv raud imendub paremini, ei tekita lihast saadava rauaga võrreldes vabu radikaale, mis omakorda põhjustab oksüdatiivset stressi ja autoimmuunhaiguste arengut. Raua paremaks imendumiseks 12-sõrmiksooles on vajalik C-vitamiin, mida leidub taimedes, kuid mitte töödeldud lihas.

Rauapuuduse diagnostikas kasutatakse ka ferritiini (raua) määramist seerumis, mis pärineb luuüdist, maksast ja põrnast ning annab otsest teavet nendes organites sisalduvast rauavarust. Kasutatakse ka beeta-globuliinide hulka kuuluva valgu transferriini määramist, mille nimigi ütleb, et tegemist on rauatransportimisfunktsiooni esindajaga. Transferriiniga seotud raua ja vaba raua sisaldus on erinevad ning arst peab teadma, missugused seisundid tõstavad transferriini hulka ja millised langetavad.

Aneemia

Aneemia

Transferriini hulk tõuseb:

  • rauapuudusaneemia ja ägeda viirushepatiidi korral;
  • suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise puhul;
  • raseduse viimastel kuudel.

Transferriini hulk langeb:

  • kroonilstest haigustest põhjustatud aneemia, hemolüütilise aneemia, vaegtoitumise, 
    autoimmuunhaiguste ja krooniliste maksahaiguste korral.

Raua imendumist takistavad ka sooleparasiidid. Seda tõsiasja kiputakse tihti alahindama. Aneemia avastamiseks tuleb esmalt teha parasiitide tõrje, eelistatult looduslike vahenditega.

Rauavaegusaneemiat ravides on Dr. Raudsik kogenud, et kui vähendada liha söömist, suurendades samal ajal roheliste taimede hulka toidus ning võttes juurde 1-2 grammi C-vitamiini päevas, saab hemoglobiinitaseme kolme kuu jooksul normi. Rauapreparaatide arutu määramine ei ole lahendus, see võib kasu asemel kahju tekitada.

Allikas: Dr. R. Raudsik „Energiakriis“.

Artikkel võetud Ecosh Life OÜ lehelt www.ecosh.ee 

 

Miks Moringa Oleifera taime nii kõrgelt hinnatakse?

20.08.2017
Miks Moringa Oleifera taime nii kõrgelt hinnatakse?

Moringa Oleifera on taim, mida on kõrgelt hinnatud juba tuhandeid aastaid tema tervistavate toimete tõttu. Pärit on see heitleheline puu India loodeosast Himaalaja lõunanõlvadelt. Peale India kultiveeritakse moringat veel Aafrikas, Mehhikos, Lõuna-Ameerika põhjaosas, Ladina-Ameerikas, Filipiinidel ning mujal. Oma erilise maitse, funktsioonide ning välimuse tõttu on taimele antud ka teisi nimesid nagu mädarõikapuu (Horseradish tree), trummipulgapuu (Drumstick tree), beni õli puu ning Moringa. Õli-rõikapuust on ajapikku õpitud kasutama kõiki taime osi nii kulinaarias kui pärimusmeditsiinis.

Moringa Oleifera on suurepärast elujõudu ja energiat andev. Taime kasutatakse haigusi ennetava ja ravimise eesmärgil ning tänapäeva kiires ja stressirohkes elus on hea end aidata keemiavaba loodusliku antidepressandi ning suurepärast toonust tõstva taimega. Rahvameditsiinis kasutatakse õli-rõikapuu koort, juuri, lehti, õisi, seemneid, õli, mahla ja kummit. Selle puu saadusi ja erinevaid osi on kasutatud erinevate tõvede nagu reuma, langetõve, südamehaiguste, vererõhuhäirete, seedehäirete, nahapõletiku, palaviku, peavalu jm korral.

Juuri on rahvameditsiinis kasutatud ka uriinieritust soodustava vahendina. Seemnetest on abi otsitud kõhukinnisuse korral ja sooleparasiitide väljutamiseks. Taimel on tugev mikroobide- ja põletikuvastane toime. Ka ajurveda meditsiinis osatakse õli-rõikapuud hinnata ning tema saadusi soovitatakse 300 haiguse ennetamiseks ja ravimiseks.

Moringa puu on väga rikas antioksüdantide, kiudainete ja bioaktiivsete ühendite poolest, mis reguleerivad, aktiveerivad ja kiirendavad organismi ainevahetusprotsesse. Lisaks antioksüdantidele sisaldavad õli-rõikapuu lehed rikkalikult vajalikke mineraalaineid ja aminohappeid. Just tänu oma mitmekesistele kasutusvõimalustele, kõrgele toitainetesisaldusele ning raviväele on moringat hakatud kutsuma imepuuks (Miracle tree), mida on soovitav lisada kuumutumata mistahes toidule või joogile, et suurendada selle toiteväärtust.

Näiteks:

Moringa 1 grammis taimepulbris on:

  • 25x rohkem rauda kui spinatis
  • 15x rohkem kaaliumit kui banaanis
  • 4x rohkem valke kui munas
  • 10x rohkem A-vitamiini kui porgandites
  • 17x rohkem kaltsiumit kui piimas

Lisaks on Moringas:

  • 92 toitainet
  • 46 antioksüdanti
  • 36 põletikuvastast ainet
  • 18 amiinohapet, 9 olulist aminohapet

Antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket. Terves organismis valitseb antioksüdantide ja vabade radikaalide vahel tasakaal. Kuid kui vabade radikaalide tasakaal saab rikutud muutuvad need organismile ohtlikuks. Antioksüdantide ja põletikuvastaste ainete ülesandeks on katkestada vabade radikaalide poolt alustatud ahelreaktsioone, et takistada põletikuliste kollete ja haiguste tekkimisi. Seetõttu Moringas sisalduvat 46 antioksüdanti ja 36 põletikuvastast ainet on kingutus organismile, et pidurdada, ennetada ning isegi ravida mitmesuguseid haigusi. Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, A, E, karotenoidid, flavonoidid, ubikinoonid (Q10), seleen, mangaan ja tsink. Antioksüdandid on vajalikud selleks, et kiirendada kahjustatud rakkude ja kudede taastumist ja tervenemist.

Moringal kõrvaltoimeid pole teada.

 

Artikli autor: Ecosh Life OÜ, www.ecosh.ee 

 

Peetri lugu: Kuidas ma enda ülekaalu põhjuse teada sain ning selle likvideerisin.

11.08.2017
Peetri lugu: Kuidas ma enda ülekaalu põhjuse teada sain ning selle likvideerisin.

Peeter on rõõmus ja terve väljanägemisega 33-aastane mees. Ta on pool enda elust olnud kimpus ülekaaluga. Dieedid ja trenn ei ole ta probleemi lahendanud, ning seetõttu on ta pidanud üha edasi otsima enda probleemide põhjust ning lahendusi. Nüüd, olles leidnud need, soovib ta enda kogemust ka Telegrami lugejatega jagada.

Peeter (tegu on varjunimega, päris nimi toimetusele teada – toim.), palun räägi täpsemalt enda kaaluprobleemist. Millal see alguse sai? Kas oled juba lapsena olnud ülekaaluline?

Minu kaaluprobleemid said alguse kooli ajal. Lasteaias olin kõhn, aga kui mu pere maale kolis ning põllumajandusega tegelema hakkas, tekkis mul vaikselt ülekaal. Menüü muutus maal elades – hakkasime tarbima rammusat raskesti seeditavat toitu – kartulit, liha, jahukastmeid jne. Lisaks menüümuutusele hakkasin ma kooliajal suitsetama ja mõnuaineid ning alkoholi tarbima. Ma olin küll aktiivne – tegelesin spordiga ning ei istunud toas, kuid sellest hoolimata tõusis mu kaal stabiilselt, aastaks 2014. kaalusin 143 kilo. Normaalkaal on mul 95 kg… Lisaks kaaluprobleemile oli mul energiapuudus ning väsimustunne pärast söömist.

Saal aastal võtsingi end uuesti käsile – jätsin maha suitsetamise Allen Carr meetodiga ning hakkasin taas spordiga tõsiselt tegelema, et kaalust alla võtta ning enda keha paremasse vormi ajada. Lisaks hakkasin ma kaalu jälgima, lugedes kaloreid ning kaaludes enda toiduportsjoneid. Sellest hoolimata ei õnnestunud mul alla 127 kilogrammi enda kaalu saada. Kaalujälgimisega käisid kaasas loomulikult ka erinevad isud ja patustamised, seega kaal kõikus tublisti. Katsetasin ka Simeonsi dieeti, mis toimis hästi – sellega sain kaalu korraks isegi 100 peale, kuid peale neljandat ringi tuli see vaikselt tagasi. 2017. aastal jätsin ka alkoholi joomise maha Allen Carr meetodiga.

 

Praegu sa näed välja hea – ülekaalust oled saanud lahti. Kuidas see sul õnnestus?

Hetkel kaalun ma 110 kg, aga mu normaalkaal on 95. Seega natuke maad on veel minna, kuid tunnen, et olen saanud enda probleemide põhjusele pihta. Ma pole ennast lapsest saati nii hästi tundnud kui praegu. Dieeti ma ei pea, aga kaal langeb stabiilselt ja iseenesest. Ma pole enam pärast söömist väsinud ning mu energiatase on kõrge. Normaalkaalu saavutamine on vaid aja küsimus.

Kevadel tegin laboratooriumis vereanalüüsid, mis näitasid, et mu maohape on madal ning ka pankreas ei tooda seedeensüüme. Hakkasin lugema raamatuid seedeensüümide kohta ning sain aru, et see ongi võti. Me oleme see, mida me sööme ning mida me suudame omastada. Madala maohappesuse ja seedeensüümide puuduse tõttu ma ei seedinud toitu lõpuni ära ning ei saanud sealt toitaineid kätte. Mu keha oli pidevas toitainete puuduses ning sundis mind sööma rohkem kui vaja. Kuna ma toitu lõpuni ära ei seedinud, ei muutunud see mu keha jaoks energiaks, vaid koormaks, mis kulutas mu elujõudu ja energiat. Soovitan raamatuid „Eat for Life“, Enzyme Nutrition“, „Enzymes- Go with your Gut“, Everything you Need to Know about Enzymes“ ja „Ensüümifaktor“. Kui me toitu ei omasta, tekivad probleemid, mis lumepallina järjest suuremaks kasvavad.

2017. aasta aprillist olen ma igapäevaselt tarbinud seedeensüüme ja olen ausalt öeldes vaimustunud. Söön kaks korda vähem, trennis ei tunne väsimust, magan paremini, pea on selge ja saan nautida erinevaid toite, mis varem tekitasid probleeme. Näiteks ei saanud ma varem süüa sealina, kartuleid ja teraviljatooteid, sest tekkisid tohutud gaasid, mis hoidsid mind öö läbi magamata. Pärast söömist tekkis meeletu väsimus, mis sundis mõnikord isegi lõunaund magama. Täna söön ma mida iganes koos seedeensüümidega, ning probleeme ei teki.

 

Mida seedeensüümid sinu kehas teevad? Kuidas täpselt need sind aitavad? Tee väike kokkuvõte sellest, mida raamatutest lugesid, palun.

Raamatutest sain palju huvitavat infot nii seedeensüümide, metaboolsete ensüümide, kui ka elusa toidu olulisuse kohta. Elus toit tähendab toitu, mis ei ole küpsetatud, aurutatud, mikrolaineahjus soojendatud, keedetud või mingil muul moel töödeldud. Probleem on selles, et toidu kuumutamine hävitab selles toidus olevad ensüümid. Tuleb välja, et igal inimesel on sündides niiöelda kaasa antud terveks eluajaks ettenähtud ensüümidepagas, mida organism suudab toota. Kui kuritarvitame neid töödeldud ehk surnud toidu seedimiseks, saavad nad lihtsalt enne elu lõppu meil otsa. Samas võtame sellega ka organismilt ära võimaluse toota seedeensüümide asemel metaboolseid ensüüme, mis osalevad meie kehas absoluutselt kõikides keemilistes reaktsioonides, rakkude funktsioneerimises ja ka immuunsüsteemi töös. Seega, mida vähem peab keha tootma juurde seedeensüüme, seda rohkem suudab see toota metaboolseid ensüüme. See seletab ka seda, miks ma peale söömist nii väsinud olin – kogu keha energiavarud olid suunatud nii seedeensüümide tootmisele kui ka samal ajal seedimisele. Suures plaanis jagunevad ensüümid: seedeensüümideks, mis aitavad söödud toitu seedida; toiduensüümideks, mis leiduvad kõikides töötlemata toiduainetes ja aitavad justnimelt seda sama toiduainet seedida; ning metaboolseteks ensüümideks, mida toodetakse rakkudes, et täita nendele määratud ülesandeid.

Ühes raamatus oli välja toodud huvitav uuring kassidega, milles osales kokku 900 kassi ja mis kestis pea 10 aastat. Kassid jaotati kolme gruppi vastavalt toidumenüüle: 1. gruppi toideti 100%, puhta elusa toiduga; 2. gruppi pooleks elusa ja töödeldud toiduga ning 3. gruppi ainult töödeldud toiduga. Esimese grupi kassidel ei tekkinud ühtegi terviseprobleemi ja nad elasid ilusasti oma normaalse eluea lõpuni. Teise grupi kassidel tekkisid näiteks autoimmuunhaigused, allergiad, astma, südamehaigused, neeruprobleemid jne. Kolmanda grupi kassidel olid kõik samad probleemid kuid avaldusid veel hullemalt. Katse lõppes neljanda põlvkonnaga, kuna kolmanda grupi kasside neljas põlvkond oli juba sündides viljatu.

Minu järeldus sellest katsest ja enda kogemustest on see, et mida rohkem me rohelist ja küpsetamata toitu sööme (või tarvitame seedeensüüme n-ö purgist), seda rohkem saab meie keha toota metaboolseid ensüüme, mistõttu kasvab organismi enesetervendamise ja taastumise võime. Ilmselt seetõttu on ka paljud teada-tuntud tervenemislood tihtilugu seotud toortoitlusega.

Et oskaksite valida häid ja kvaliteetseid seedeensüümide toidulisandeid, siis annan siinkohal mõned vihjed, kui tohib: kindlasti peaks toode sisaldama nelja põhilist seedeensüümi, milleks on lipaas (seedib rasva ja õli), amülaas (seedib suhkruid ehk süsivesikuid), proteaas (seedib liha ehk valke) ja tsellulaas (seedib rohelist ehk kiudaineid), kusjuures keha ise seda ei tooda. Seetõttu soovitataksegi kiudaineterikast toitu korralikult suus läbi närida. Teiseks peaks vaatama, et seedeensüümidel oleksid pakendil märgitud aktiivsusühikud mitte milligrammid. Kvaliteetsed tooted on sageli ka 100% taimset päritolu ning GMO ja lisaainete vabad. Eestis on juba müügil väga kvaliteetseid seedeensüüme.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et kui ma poleks ise hakanud aktiivselt oma probleemide põhjuseid ja nendele lahendusi otsima, siis oleksin tõenäoliselt täna umbes 150 kilone hingeldav, väsinud ja elurõõmutu mees, kes otsiks ilmselt abi juba ka arstide juurest.

 

Küsitles Sander Soomaa

 

Artikkel ilmus www.telegramm.ee lehel.

5 PÕHJUST, MIKS TARBIDA GLÜKOMANNAANI?

05.08.2017
5 PÕHJUST, MIKS TARBIDA GLÜKOMANNAANI?

Cytoplan Slim plan – Glükomannaan

Cytoplan Slim Plan toote võtmekoostisaineks on glükomannaan. Glükomannan on vees lahustuv kiudaine, mida saadakse konjaki juurest. See juur on pärit Aasiast ning seal inimesed kasutasid seda nii toiduks kui ka ravimina tuhandeid aastaid. Hiina meditsiin soovitab konjaki juurt astma, rinnavalu, köha ja naha probleemide puhul. Uuringud on aga leidnud, et glükomannaani tarbimine alandab vere kolesterooli taset, parandab süsivesikute ainevahetust ja toetab soolestiku tööd läbi peristaltika paranemise.

5 põhjust, miks tarbida glükomannaani?

1. Kaalu kontrolli all hoidmine

Konjaki juur on kõrge kiudaine sisaldusega, kuid samas madala kaloraaziga, mis aitab hoida ilusat taljet. Konjaki pulbri tarbimine annab täiskõhutunde ning ülesöömise risk on väiksem. Loomulikult tuleb järgida tervislikku menüüd ning liikuda.

2005.aastal läbiviidud katse, kus 176 tervele ülekaalulisele inimesele piiratud kaloraaziga dieedil anti kas kiudaine lisandit või platseebot. Kiudaineteks olid glükomannaan, glükomannaan koos guargumiga ning glükomannaan koos guargumi ja pruunvetikaga. Kõik katses osalenud tarbisid päevas 1200 kcal toitu, menüü oli tervislik ja balansseeritud. Lisaks toidule võeti ühes katsegrupis kaks platseebo toidulisandit ja teises grupis glükomannaani sisaldavat kiudaine lisandit.

5 nädala pärast võrreldi kuidas on muutunud osalejate kehakaal. Need, kes tarbisid lisaks tervislikule dieedile glükomannaani lisandit, sõltumata sellest, kas see oli puhas või segatud teisest taimsest allikast saadud kiudainetega, olid võtnud rohkem kaalust alla. Samas kui teises grupis, kus kiudaine lisandi asemel oli platseebo, sellist märgatavat efekti ei olnud.

2. Naturaalane prebiootikum

Probiootilised toidud on olulised soolestiku tervise jaoks. Kuid alahinnata ei saa ka prebiootilisi toite, mis on headele bakteritele toiduallikaks. Prebiootikumid nagu glükomannaan, küüslauk, jicama (söödav ubajuur) ja artishokk ei ole omastatavad, nad läbivad peensoolt algsel kujul, sest organism ei suuda seda kiudainet lõhustada. Jämesooles aga see kiudaine fermenteeritakse heade bakterite poolt ning annab neile toitu.

Konjaki juure pulber toidab häid baktereid. 2008.a. avaldatud uurimuses demonstreeriti, et glükomannaani tarbimine tõstab probiootikute kontsentratsiooni soolestikus samamoodi nagu spetsiifilised probiootikumid bifidobacteria ja lactobacilli.

Miks on see oluline? Suuremate prebiootikumide koguste tarbimine toob kaasa:

-          Madalama riski haigestuda veresoonkonnahaigustesse;

-          Tervislikuma kolesterooli taseme;

-          Parema soolestiku tervise;

-          Parema seedimise;

-          Madalama stressitaseme;

-          Parema hormonaalse tasakaalu;

-          Immuunsüsteemi parema toimimise;

-          Vähendab riski võtta kaalus juurde;

-          Vähendab põletikulisi protsesse.

 3. Kõhukinnisuse leevendamine

Kõhukinnisus on sagedane probleem ning on tavaliselt tingitud madalast kiudainete sisaldusest toidus, vähesest vee tarbimisest ning vähesest liikumisest.

Mitmed uuringud näitasid, et glükomannaan on tõhus kõhukinnisuse puhul just seetõttu, et ta on prebiootilise toimega ning parandab peristaltikat. Glükomannaan on looduslik kõhulahtisti. Uuringud näitasid, et kõhukinnisuse puhul on efektiivne kogus 3-4g glükomannaani.

4. Alandab kolesterooli taset

14 uuringu analüüs, mis oli avaldatud American Journal of Clinical Nutrition näitas, et glükomannaan oluliselt alandab vere üldkolesterooli, LDL kolesterooli, triglütseriidide taset ning samuti kehakaalu. Samas kui HDL kolesterooli ning vererõhku ta ei mõjutanud.

Uuringutest selgus, et glükomannan:

-          alandas üldkolesterooli taset 19.3mg/dL

-          alandas LDL kolesterooli 16mg/dL

-          alandastriglütseriide taset 11.1mg/dL

-          alandasveresuhkrutaset 7.4mg/dL.

 5. Aitab diabeedi puhul

On üle 20 uurimuse, mis näitavad, et glükomannaan aitab hoida veresuhkru taset normaalsena. Seda  tänu suurele kiudaine sisaldusele, mis aeglustab mao tühjendust ning toob kaasa madalamat veresuhkru taset peale sööki. Ta aitab vähendada kolesterooli, veresuhkru taset ning vererõhku, mis on oluline inimestele, kes põevad diabeeti.

Number 1 põhjus, miks tarbida glükomannaani on kaalu langetamine. Samas ei tohi unustada, et ei ole olemas sellist tabletti, mis võluväel aitaks liigsetest kilodest vabaneda. Oluline roll on tervislikul dieedil ning piisaval liikumisel.

Juhul kui kaalu alandamine ei ole eesmärgiks, siis glükomannaan on heaks abivahendiks kõhukinnisuse puhul. Ta on prebiootilise toimega ning aitab puhastada soolestikku ja parandada selle tööd. Ta aitab alandada kolesterooli taset ja reguleerib veresuhkru taset.

Kuidas glükomannaani võtta?

Alusta lisandi võtmist väiksestest kogustest. Normiks loetakse 2-4g glükomannaani päevas. Tarbi lisandit suure koguse veega. Joo päeva jooksul 1,5 kuni 2l vett 30-45 min enne sööki. Glükomannaani omaduseks on paisumine ning selleks, et vältida ummistuste tekkimist soolestikus, tuleb täpselt järgida juhendit. Glükomannaani ei tohi kunagi tarbida ilma veeta.*

Lisaks on toidulisandi koostises kroomi, mis aitab reguleerida veresuhkru taset ning biotiini, mis reguleerib energia taset.

Cytoplan Slim Plan toote leiate Loodusraviapteek BIOTHEKA veebipoest - SIIT!

 

Artikli koostamisel kasutatud materjal: *www.draxe.com

UURING | Soolestiku mikrofloora mõjutab otseselt meie aju tööd!

11.07.2017
UURING | Soolestiku mikrofloora mõjutab otseselt meie aju tööd!

Bakterid, seened, viirused ja teised mikroorganismid, mis moodustavad su keha mikrofloora, ületavad oma arvukuselt keharakkude hulga kümnekordselt. Ning need imetillukesed organismid mängivad nii füüsilise kui vaimse tervise osas väga suurt rolli. Tervet ja tasakaalus soolestiku mikrofloorat seostatakse tavaliselt pigem seedeelundkonna tervisega, kuid hiljutine UCLA (University of CaliforniaLos Angeles) teadlaste avaldatud uurimus tõestas et probiootikumidel (nn kasulikel bakteritel) on soodne mõju ka ajutegevusele.

Teadlased on juba ammu tõestanud, et aju saadab signaale soolestikule, mis selgitab stressi ja teiste emotsioonide mõju seedesüsteemile. Kuid selle uurimuse abil tõestati, et signaalide liikumine on kahesuunaline. Selle info alusel on võimalik püstitada uusi uuringuid milles vaadelda, kuidas on võimalik dieedi või soolestikku mõjutavate ravimite abil parandada ajufunktsioone, vahendab Telegram.

Uuringus osales 36 naist vanuses 18-55a ning nad olid jagatud kolme gruppi, millest üks grupp tarbis igapäevaselt probiootikumidega jogurtit, teine grupp tarbis ilma probiootikumideta jogurtit ning kontrollgrupile ei antud ühtegi kindlat toodet, mida tarbida. Osalejate aju aktiivsust erinevates aju osades mõõdeti funktsionaalse MRI-ga (magnetresonantstomograaf) puhkeolekus ja psühholoogilise testi sooritamise ajal. Uuringut juhtinud dr. Kirsten Tillisch kommenteeris: “Uurijad leidsid enda üllatuseks, et mõju ajutegevusele võis märgata mitmes aju osas, sealhulgas mitte ainult nendes, mida seostatakse emotsioonidega, vaid ka nendes aju osades, mis tegelevad sensoorse info töötlemisega.“

Teine uuringuga seotud olnud autor dr. Emeran Mayer ütles: “Meie dieet mõjutab seedemikrofloora kompositsiooni ja tulemust – inimestel, kelle toidus sisaldub rohkesti köögivilju ja kiudaineid, on teistsugune mikrofloora, kui tüüpilist lääne rasva- ja süsivesikurikast toitu söövatel inimestel. Nüüd teame, et see ei mõjuta mitte ainult ainevahetust, vaid ka ajufunktsioone“.

Kõht juhib aju

Enamasti arvatakse, et aju on kehas juhtival positsioonil, kuid tegelikult saadab soolestik ajju rohkem informatsiooni, kui vastupidi. Kindlasti on paljud kogenud „liblikaid kõhus“ või stressi tõttu korrast ära olevat kõhtu. Kuid soolestikuprobleemid võivad omakorda mõjutada vaimset tervist, tekitades ärevust ja depressiooni. Mitmed uuringud on näidanud, et probiootikumid on loomkatsetel vähendanud ärevuselaadset käitumist, mõjutanud GABA (mitmetes ajuprotsessides osalev neurotransmitter) taset kindlates aju osades ning vähendanud stressihormooni kortikosterooni taset.

Kõige suurem kogus serotoniini, mis on meeleolu kontrolli, depressiooni ja agressiivset käitumist mõjutav hormoon, leidub tegelikult hoopis soolestikus, mitte ajus. Arvatakse, et see on üks põhjus, miks vahel antidepressandid, mis mõjutavad aju serotoniini taset, ei ole piisavalt tõhusad ning samas võib toitumise muutus tuua kaasa olulist mõju.

Seedemikrofloora mõjutab tervist väga mitmel moel

Viimastel aastatel on soolestiku mikrofloora mõju tervisele hakatud aina enam tunnustama. Lisaks vaimsele tervisele mõjutab see veel ka:

  • Immuunsüsteemi – bioloog Sarkiz Mazmanian usub, et seedesüsteemi bakterid suudavad „treenida“ immuunsüsteemi vahet tegema “omade“ ja “võõraste“ mikroobide vahel. Tema tööde põhjal tegeletakse uurigutega, kuidas saaks probiootikume kasutada erinevate autoimmuunhaiguste ravis.
  • Geenide ekspressiooni – on leitud, et vastavate mikroorganismide olemasolu või puudumine imikueas, muudab püsivalt geenide ekspressiooni. Osade bakterite puudumine mõjutas õppimise, mälu ja motoorse kontrolliga seotud geene ning andis alust arvata, et soolestiku mikrofloora on tihedalt seotud varajase ajuarengu ja sellest lähtuva käitumisega.
  • Diabeeti – Taanis tehtud uuringu kohaselt on diabeetikute soolestiku mikrofloora erinev tervete inimeste omast. Sellest järeldati, et II tüübi diabeeti saab inimestel seostada soolestiku mikrofloora kompositsiooni muutumisega.
  • Ülekaalulisust – saledate ja ülekaaluliste inimeste soolestiku mikrofloora on erinev. Seda valdkonda on probiootikumide alases teadustöös kõige enam uuritud. Kui soovid kaalu kaotada, siis peaks soolestikufloora tasakaalu taastamine olema väga oluline osa sellest.
  • Autismi – normaalse soolestikufloora tekkimine esimese 20 elupäeva jooksul mängib väga olulist rolli beebi immuunsüsteemi küpsemisel. Seetõttu beebidel, kelle soolestikfloora ei arene korralikult välja, on kahjustunud immuunsüsteem ning suurem risk ADHD (käitumise- ja tähelepanuhäire), õpihäire ja autismi tekkeks, eriti kui neid on enne korraliku soolestiku mikrofloora välja kujunemist ka vaktsineeritud.

Sinu soolestiku bakterid on pideva rünnaku all

Soolestiku mikrofloora oleneb suures osas toitumisest ja elustiilist. Keskmine lääne tüüpi dieet hävitab kasulikke baktereid ning võimaldab soolestikus vohada halbade bakterite ja pärmseene kooslusel. Antibiootikumid hävitavad head soolestikubakterid – kui neid tõesti väga vaja võtta on, siis ei tohiks seda mitte kunagi teha ilma probiootikume kõrvale tarbimata. Tavapäraselt kasvatatud lihaloomadele on rutiinselt antud antibiootikume, mistõttu toob nende liha söömine kehasse omakorda veel pidevalt väikeses koguses antibiootikume. Suhkrurikkad ja töödeldud toidud toetavad eelkõige nn „halbu“ baktereid soolestikus, mis võtavad „headel“ bakteritel eluruumi ja toidu eest. Lisaks hävitab soolestikubaktereid veel tihe kokkupuude kloori- või fluoriidisisaldusega veega, antibakteriaalsete seepide ja muu kodukeemiaga ning põllumajanduskemikaalidega.

Kuidas soolestiku mikrofloorat parandada?

Hinnanguliselt 80% sinu immuunsüsteemist oleneb soolestiku mikrofloorast. Seega on selle tasakaalu säilitamine oluline igasuguste haiguste puhul, alates külmetusest kuni vähini. Selleks, et toetada tervet ja tasakaalus soolestiku mikrofloorat, püüa teha järgmist:

  • Väldi enda toidus tugevalt töödeldud ja rafineeritud toiduaineid.
  • Söö traditsionaalset fermenteeritud ja hapendatud tooteid – mida suurem on erinevate pastöriseerimata fermenteeritud toitude hulk, seda suurem kasu soolestiku bakteritele.
  • Võta vajadusel lisaks kvaliteetset probiootikumi toidulisandit.

Artikli autor: www.maitsed.ee

Soovitus: Võta vajadusel lisaks kvaliteetset probiootikumi toidulisandit, mille leiad Biotheka Loodusraviapteegist pre- ja probiootikumide akna alt.

Kauaoodatud kvaliteetsed Enzymedica® seedeensüümid on jõudnud lõpuks Eestisse!

30.06.2017
Kauaoodatud kvaliteetsed Enzymedica® seedeensüümid on jõudnud lõpuks Eestisse!

Meil on heameel tutvustada uut toodet Digest Basic™, mis sisaldab laia valikut taimseid ensüüme seedimise kergendamiseks ja ensüümipuuduse leevendamiseks.

Organismil on toidu seedimiseks vaja erinevaid ensüüme, et toimuks toitainete lõhustamine ja omastamine. Mida paremini toit seedub, seda rohkem toitaineid, vitamiine ja mineraalaineid on kehas kättesaadavad ning kõrgem energiatase. Tänapäeval tarbime sageli toitu, mis ei sisalda piisavalt aktiivseid ensüüme, näiteks kuumutatud või töödeldud toidud. Lisaks ebatervislikule toitumisele võib ensüümide puudust tekitada stress, vähene liikumine, ülesöömine, ravimid, suitsetamine ja alkoholi tarvitamine.

Seedeensüüme soovitatakse kasutada järgmiste juhtudel: 
- Une ja väsimuse tekkimine peale sööki;
- Aeglane seedimine (ülekaal);
- Seedehäired – gaasid, puhitus ja raskustunne pärast söömist;
- Töödeldud ja kuumutatud toidu tarbimine (ensüümid hävivad juba 48°C juures);
- Toidutalumatus - nt gluteeni, laktoosi ja kaseiini talumatus;
- Ühekülgne dieet ja vähene värske taimse toidu osakaal;
- Soolestiku probleemid, mille tõttu toitainete lõhustumine ja omastamine on takistatud.

Digest Basic™ puhul kasutatakse Enzymedica® ainulaadset Thera-blendTM protsessi, mis ühendab mitmete ensüümide tüved ja tagab nende toimivuse erineval pH tasemel. Thera-blendTM ensüümid on osutunud kolm korda tõhusamaks ja toimivad kuus korda kiiremini kui teised juhtivad seedeensüümidega toidulisandid.

Digest Basic™ kapslid on väga väikesed, lihtsalt neelatavad ja ei sisalda tarbetuid lisaaineid. Toeta oma seedimist loomulikul moel!

Enzymedica® seedeensüümid on müügil Loodusraviapteegi BIOTHEKA veebipoes.

ENZYMEDICA DIGEST BASIC SEEDEENSÜÜMID 30 KAPSLIT

ENZYMEDICA DIGEST BASIC SEEDEENSÜÜMID 90 KAPSLIT

Mida tähendab ühik IU e. RÜ?

15.06.2017
Mida tähendab ühik IU e. RÜ?

Rahvusvaheline ühik (International Unit) on rahvusvaheliselt määratud bioloogiliselt toimiva aine kogus mingis aines (nt. toidulisandis). D-vitamiini IU on selle aine jaoks unikaalne – s.t,  et D-vitamiini 100 IU-d ei võrdu E-vitamiini 100 IU-ga.

D-vitamiini 1000 IU-d vastab 25 mikrogrammile.

E-vitamiini 150 IU-d vastab 100 mg ehk eesti keeles 150 RÜ-le.

Eesti on südame-ja veresoonkonnahaigustesse (SHV) suremuselt juhtpositsioonil nii Euroopas kui kogu maailmas.

06.06.2017
Eesti on südame-ja veresoonkonnahaigustesse (SHV) suremuselt juhtpositsioonil nii Euroopas kui kogu maailmas.

Märkimisväärset kahju rahva tervisele, samuti ka majandusele tervikuna, avaldab eelkõige suremus SVH-sse enne 65. eluaastat.

Sotsiaal-majanduslikult murrangulisel ajal, aastatel 1992–1994, suurenes oluliselt varajane suremus SVH-sse. Hilisematel aastatel on suremus taandunud 1990. aastate algusele eelnenud tasemele. Tänaseks on Eesti jõudnud riikide hulka, kus südamehaigustesse suremus on langemas, kuid et seda suunda hoida, tuleb SVH haigestumise ennetamisega ka aktiivselt edasi tegeleda.

Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse aastas veidi üle 80 000 uue juhu (2009. a 80 502 ja 2010. a 80 056 uut juhtu). Need on ka peamiseks surmapõhjuseks – nii 2009. kui 2010. aastal olid üle pooled surmad Eestis tingitud südame-veresoonkonnahaigustest (2009. a 8796 ja 2010. a 8750 surma).

Vähene liikumine, aga ka suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene puu- ja köögiviljade ning liigne soolatarbimine on peamised südamehaiguste riskitegurid. 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et 32% inimestest harrastab vabal ajal tervisesporti vaid mõned korrad aastas või üldse mitte. Neid, kes harrastavad tervisesporti rohkem kui kord nädalas, on kokku 36% ja see suhtarv näitab kasvu just meeste seas. Suurim tõus on toimunud 45–54aastaste meeste hulgas, kus tervisespordiharrastajate osa on kasvanud kahe aastaga 20 protsendilt 29 protsendini.

Regulaarne kehaline aktiivsus avaldab soodsat toimet väga mitmete mehhanismide kaudu. Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb „halva" ja suureneb „hea" kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal ning paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab ka krooniliste haiguste vaevusi ning võib vähendada ravimite (eriti uinutite ja antidepressantide) tarvitamise vajadust. Võrdluses kehaliselt mitteaktiivsetega on kehaliselt aktiivsete inimeste üldsuremuse näitaja 20–30% madalam.

On väga tähtis, et rahva füüsiline aktiivsus suureneks, toitumisharjumused paraneksid, tubakatarbimine ja tubakasuitsuses keskkonnas viibimine väheneks ning ennetavate tervishoiuteenuste kättesaadavus paraneks. Selleks tuleb tõsta terviseteadlikkust ning väärtustada tervist indiviidi, organisatsiooni, paikkonna ja riigi tasandil, arendada oskusi tervislike valikute ja tervist toetavate otsuste tegemiseks ning tugevdada kõigi sektorite vahelist koostööd tervise arengu soodustamiseks.

Suurteks keskkonnariskideks on ebatervislik töö- ja elukeskkond. Olulise osa ennetustegevuses moodustab SVH-st ohustatud kontingendi väljaselgitamine ja nende riskide vähendamine. On teada, et ka inimestel, kes juba põevad mingit SVH, saab toitumisharjumuste, eluviisi ja keskkonna muutmisega pidurdada haiguse arengut.

 

Lisaks lugemist:

Uuringutele põhinev artikkel südameatakist tuleneva äkilise surma kohta - "Kas teadsid, et E- ja C-vitamiin aeglustavad ateroskleroosi arengut?" 

Kas teadsid, et E- ja C-vitamiin aeglustavad ateroskleroosi arengut?

06.06.2017
Kas teadsid, et E- ja C-vitamiin aeglustavad ateroskleroosi arengut?

500 mg C-vitamiini ja 400 RÜ E-vitamiini aeglustavad ateroskleroosi arengut!

Teadlased avastasid, et 100-200 rahvusvahelist ühikut (RÜ) vähendab märkimisväärselt nii meeste kui naiste hulgas südameatakist tuleneva äkilise surma riski.

Mehed, kes võtsid E-vitamiini toidulisandeid vähemalt 2 aastat, kogesid 37% vähem südameatakke, kui mehed, kes võtsid platseebot. Naised, kes võtsid E-vitamiini, kogesid südameatakkide 41% vähenemist.

Üks uuring, mille käigus vaadeldi 16 rahvust, näitas, et vere suur kolesteroolisisaldus ja E-vitamiini puudus olid kõige sagedasemad südameataki ennustajad keskealistel meestel.

Siiski on viimasel ajal vaieldud, kas E-vitamiin on kasulik või mitte. E-vitamiin võib 4 nädala jooksul vähendada kolesterooli kuni 15% ja LDL-kolesterooli 8%. Äärmiselt suure vere kolesteroolisisaldusega patsientidel (suurem kui 300 mg/dl), vähenes nelja nädalaga kolesteroolisisaldus 31%.

Võta E-vitamiini 400 RÜ päevas, neljal päeval nädalas (va K,L ja P).

Teadlased Bostonis asuvast Brighami ja naistehaiglast (Brigham and Women´s Hospital) leidsid, et 500 mg C-vitamiini ja 400 RÜ E-vitamiini aeglustasid ateroskleroosi arengut patsientidel, kes olid hiljuti läbi teinud šunteerimise operatsiooni.

BIOTHEKA Loodusraviapteegi veebipoest leiate mitmeid E-ja C-vitamiini toidulisandeid:

1. Cytoplan Foundation Formula 1- multivitamiinid ja mineraalid täiskasanutele, 120 tabletti.

2. Cytoplan Antioxydant: C & E, CoQ10, 30 tabletti.

3. Cytoplan Organic Women´s Multi, 60 kapslit.

4. Cytoplan Vitamin C 1000mg + Bioflavanoids, 60 kapslit.

5. Cytoplan Cherry C-looduslik C-vitamiin acerola kirsi marjadest 200mg, 60 kapslit.

6. Cytoplan Organic Vitamin C 200 mg, 30 kapslit.

 

Tule ja tutvu kvaliteetsete ja toimivate tervist toetavate toidulisanditega Loodusraviapteegis BIOTHEKA!

Tootevalikus on pea 100 erinevat toidulisandit. Sa leiad kindlasti nende hulgast endale sobiva toidulisandi, mis on meie tavatoidule kõige lähedasemal kujul välja töötatud ja mis ei sisalda sünteetilisi lisa-, säilitus- ja värvaineid ega teisi keemilisi ühendeid. Cytoplani tooted sobivad veganitele ja laktoosi-, fruktoosi- ja gluteenitalutamise all kannatavatele inimestele.

 

Lisaks lugemist:

Artikkel: "Eesti on südame- ja veresoonkonnahaigustesse suremuselt juhtpositsioonil nii Euroopas kui kogu maailmas."

 

Kas teadsid, milline mõju on küüslaugul meie tervisele?

06.06.2017
Kas teadsid, milline mõju on küüslaugul meie tervisele?

Küüslauk takistab veres leiduvatel rasvadel ja kolesteroolil oksüdeerumast vabade radikaalide tõttu ja seega aitab vältida ateroskleroosi või trombide teket.

Küüslauk võib vähendada vere kolesteroolisisaldust ja ära hoida vereliistakute hüübimist. Küüslauk on hüübimisvastane.

Söö üks küüs päevas, 4 korda nädalas (va K,L ja P). Samuti võib tarvitada küüslaugupulbrit või Cytoplan Caprylic Acid Plus lõhnavabu küüslaugupulbrikapsleid.

Kui oled operatsioonile minemas, pead nädal aega enne operatsiooni küüslaugu söömisest hoiduma, kuna see võib suurendada operatsiooni ajal veritsust.

Cytoplan Caprylic Acid Plus toidulisandil on veel palju teisigi häid tervendavaid toimeid:

Cytoplan Caprylic Acid Plus toidulisand soodustab mikroobidest ja seenhaigustest vabanemist. Toimele aitavad kaasa küüslaugu pulber, oregano, greibi seemne ekstrakt ja rohelise tee ekstrakt. 

Tule ja osta antud toode Loodusraviapteegist BIOTHEKA!

Otselink Cytoplan Caprylic Acid Plus tootele .

Igemed valutavad?

05.06.2017
Igemed valutavad?

Igemehaigused on kaariese ehk hambaaukude kõrval teiseks enamlevinud haiguseks. Üldistatult võib eristada kahte liiki igemehaigust: gingiviit ehk igemepõletik ja parodontiit ehk hamba kinnitusaparaati kahjustav põletik.

Gingiviit

Gingiviiti põhjustab enamasti bakteritest koosneva hambakatu kogunemine hambale igemepiiril. Harvemini põhjustavad igemehaigusi viirused, seened, üldhaigused ja traumad. Gingiviidi arengut ning kulgu võivad raskendada suitsetamine, teatud ravimite kasutamine, aga ka näiteks raseduse või puberteedi ajal organismis toimuvad hormonaalsed muutused.

Igemepõletiku esimeseks tunnuseks on igemete veritsuse tekkimine hammaste puhastamisel. Hambakatu edasisel kogunemisel põletiku nähud süvenevad, ige tursub, muutub punetavaks ja hellaks. Algavas ja mõõdukas faasis põhjustab haigus vähe vaegusi.

Erandiks on äge haavandiline gingiviit, mida iseloomustab tugev valu koos halva enesetunde ja palavikuga ning valkjas-hallika kihiga kaetud igemeserv. Haigus tekib enamasti nooremas eas üldise stressi, halva suuhügieeni ning suitsetamise foonil.

Õigeaegse raviga on võimalik haigus peatada ning igemekoed taastuvad algsel kujul. Ravi aluseks on haiguse põhjuse ehk bakteritest koosneva hambakatu eemaldamine koos selle kogunemist soodustavate faktorite (hambakivi, vigased täidised, ravimata hambad) korrigeerimisega ning õigete hügieenivõtete kasutusele võtmine. Koduse ravi aluseks on põhjalik ja regulaarne hammaste harjamine soovitavalt pehme ja tiheda hambaharjaga ning hambavahede puhastamine hambaniidi või hambavaheharjaga. Lisaks võib kasutada kloorheksidiini või eeterlike õlide sisaldusega hambapastat ja suuloputusvedelikku. Konkreetsed suuhooldustooted ning nende kasutamise viisi määrab hambaarst sõltuvalt patsiendi vajadustest.


Ravimata gingiviit võib üle minna hamba kinnitusaparaati kahjustavaks põletikuks ehk parodontiidiks.

Parodontiit

Parodontiit on hamba kinnitusaparaati kahjustav krooniline põletik, mis võib hävitada hamba tugiaparaadi, tekitada hammaste liikuvust ning hiljem ka hammaste kaotust. Haiguse kergemaid ja mõõdukaid kroonilisi vorme esineb sagedasti, agressiivset ja ravile raskestialluvat parodontiiti vähem.

Parodontiit tekib, kui spetsiifiliste bakterite kooslus (biofilm) koguneb hamba ning igeme vahele nn. igemetaskusse. Haiguse tekke eelduseks on ka organismi üldise vastupanuvõime nõrgenemine ning haigust soodustavate tegurite olemasolu sealhulgas suitsetamine, teatud üldhaigused (diabeet, südame isheemiatõbi), geneetiline eelsoodumus, stress.

Enamasti tekitab parodontiit algavas ja mõõdukas faasis vähe probleeme. Haiguse tüüpilised tunnused on igemete veritsus, punetus, turse ja hellus puhastamisel, võib tunda olla ka halba maitset suus ning ebamäärast kihelust igemetes. Kui hammas on juba hakanud liikuma, eritub mäda ning esineb valu, on haigus arenenud kaugele.

Parodontiidi ravi nurgakiviks on kontrolli saavutamine põletikuprotsessi üle. Selleks õpetatakse esmalt patsienti õigesti oma hambaid hooldama, eemaldatakse bakteritest koosnev hambakatt nii hamba pealt kui ka igemetaskust. Samuti kõrvaldatakse mikroobide kogunemist soodustavad tegurid nagu hambakivi, ebakorrektsed proteesid ja täidised /plommid, ravitakse katkised ning eemaldatakse lootusetult haiged hambad. Vajadusel rakendatakse kirurgilist ravi, mille käigus eemaldatakse bakterid ja hambakivi ka igemetaskute sügavusest. Liikuvaid hambaid on võimalik fikseerida erinevate lahaste abil või need eemaldatakse ning asendatakse implantaathammaste või proteesidega. Soovitatakse ka üldtugevdavaid protseduure, tervet ellusuhtumist, suitsetamisest ja teistest kahjulikest harjumustest loobumist. Põhjalik kodune hammaste hooldus määrab ravi õnnestumise pikas perspektiivis.

Parodontiit on pöördumatu protsess. Tänapäevaste ravimeetoditega suudetakse haigus peatada, kuid puuduvad võimalused igemekudede täielikuks taastamiseks. Seetõttu on hea ravitulemuse saavutamiseks oluline haiguse varajane avastamine ning õigeaegne hambaravi.

Loodusraviapteek BIOTHEKA soovitab igemehaiguse varajases staadiumis avastamisel tarvitada Dentavital Beta 1-3, 1-6 Glucan toidulisandit hambajuure - ja igemete infektsioonide toetamiseks. 

Beeta glükaan on looduslik, ohutu ja efektiivne toimeaine, mida on maailmas laialdaselt kasutatud tugeva immuunsüsteemile aluse loomiseks.

1-3,1-6 beeta glükaanil on samuti tugev toime hambainfektsioonide ärahoidmisel. 1-3, 1-6 glükaani kasutatakse muu hulgas ka hambajuure- või igemete infektsiooni puhul, hambaravi ootel või hambajuure- või igemete infektsiooni profülaktikaks.

 

5 tegurit, mis mõjutavad Sinu tervist!

20.05.2017
5 tegurit, mis mõjutavad Sinu tervist!

5 kriitilist tegurit, mis mõjutavad Sinu immuunsüsteemi ja lõpptulemusena Sinu tervist, on:

1. Sissehingatava õhu kvaliteet;

2. Joodava vee kvaliteet;

3. Toidu kvaliteet;

4. Füüsilise aktiivsuse määr;

5. Positiivsete tunnete ja stabiilsuse määr Sinu psühholoogilises ja emotsionaalses elus.

 

Esimene tegur: sissehingatava õhu kvaliteet

Paljud teie hulgast elavad linnades, kus teil on kas vähene või olematu kontroll selle üle, milline on teie elukeskkonna õhu kvaliteet. Just sellepärast tuleks veelgi enam vältida suitsetamist ja hoiduda eemale suitsusest õhust. Kui õhk, mida sa sisse hingad, on juba reostunud, siis ära reosta seda veel rohkem.

Sinu keha talub teatud hulgal mürgistust kõigi viie teguri puhul, kuid igal inimesel on piirid. Tavaliselt on nii, et kui käituda targalt kolme või nelja teguri puhul, siis on ülejäänud ühe või kahe teguri puuudsed palju kergemini vastuvõetavamad.

Tubakasuits võib tühistada kõik selle hea, mida teed oma elu teistes valdkondades. Kui sa ei suuda suitsetamisest loobuda, siis kaalu Sun Pure´i või Airex Model 45 õhufiltri kasutamist. Need võivad olla pisut kallid, kuid on seda hinda igati väärt, sest tagavad sulle puhtama õhu. Ära osta õhufiltreid, mis eritavad osooni.

 

Teine tegur: joodava vee kvaliteet

Vesi on kõikide sinu kehavedelike elu. Sinu keha veepõhised vedelikud on koemahlad, lümf, lima ja uriin. Vesi peseb ja määrib sinu liigeseid ja silmi. See on aluseks süljele ja higile, mis eemaldab mürke naha kaudu. Samamoodi nagu õhk, on vesi eluks hädavajalik. Hea, puhas ja selge vesi on hädavajalik, et tagada hea tervis. Ma ei soovita vett juua plastpudelitest.

Vee puhul on kõige olulisem, et see peab olema puhas. Kahjuks leidub meie veevarustuses palju mürke, sealhulgas arseeni, kloori, asbesti, kaadmiumi, pliid ja nitraati. Lisaks palju haigusetekitajaid.

Väga tähtis on parandada selle vee kvaliteeti, mida sa jood. Veejoomine on väga oluline, sest aitab kaasa seedimisele, soolestiku tööle ja toitainete seedimisele.

Minu soovitus, kuidas kohe parandada oma vee kvaliteeti: rüüpa filtreeritud vett või lahjat teed terve päeva, nii tööl kui ka kodus. Veepudel võiks olla klaasist või metallist ning hoidke üks pudel varuks ka oma autos. Vesi puhastab organismi väga paljudest mürkidest. See on väga lihtne asi, mida saate oma keha heaks teha. Kui sa hakkad jooma rohkem puhast vett, peaksid vähendama ka selliste vedelike tarbimist, mis mõjuvad sinu organismile halvasti, nagu alkohol, mahlad, kohv ja karastusjoogid. Need kõik mõjutavad sinu immuunsüsteemi ja üldist tervist. Siiski üldreegel on, et mitte miski ei ole totaalselt keelatud.

 

Kolmas tegur: sinu toit

Valdavalt on inimesed geneetiliselt sarnased taimetoiduliste liikidega. Meie süljenäärmed sisaldavad süsivesikute seedimiseks ensüüme, ptüaliini. Meil on pikk ja väike soolestik (kaksteist kehapikkust) nagu taimetoidulistel loomadel, näiteks kitsedel ja gorilladel, mitte lühike ja väike soolestik (kolm kehapikkust) nagu karnivooridel, näiteks koertel, tiigritel ja krokodillidel. Meie hambad on lamedad ja sobivad eeskätt taimse toidu söömiseks, mitte teravad, mida läheb tarvis liha närimiseks. Inimestel ei ole kihvasid ega küüniseid nagu karnivooridel. Meie suus olevast 32 hambast on liha söömiseks neli kehvalt arenenud silmahammast. Kui seda asjaolu arvestada, sii speaksime kaheksast toidukorrast liha sööma ühel korral või mitte sagedamini kui ühe korra iga kolme päeva kohta või 2 korda nädalas. Sobiv portsjon on sööja rusika suurune.

Toidud, mis on kolesteroolirikkad, et suurendada lihasööjate vere kolesteroolisisaldust, suurendavad hoopis taimtoiduliste loomade, nagu inimeste, vere kolesteroolisisaldust.

Me arenesime koos taimeriigiga umbes 2 miljoni aasta jooksul. Erinevate toitumisviiside hulgas on ka selline toitumine, mis sobib kõige paremini meie organismile. See on toitumisviis, mis toetab meie bioloogiat. Mina nimetan seda inimese loomulikuks mustriks.

Meie iidsed esivanemad sõit toitu, mis oli pärit otse loodusest. Ma viitan sellisele toitumisele kui toidumantrale: värsked puu- ja köögiviljad, töötlemata täisteravili ja oad, kõik orgaanilised ja kiudainerikkad toidud.

Meie esivanemate toidumantradieedis oli hulgaliselt toitaineid ja toit ei olnud solgitud kunstlike kemikaalidega. Puudus sünteetiline toit. Loomne toit, mida siis tarvitati, oli puhas ning väikese rasvasisaldusega, selles leidus vähe kahjulikke küllastunud rasvhappeid ja palju kasulikke oomega-3-rasvhappeid. Loomulikult ei mõjutanud tol ajal elanud inimesi praegused keskkonnamürgid.

Selliste toitumispiirangutega elamise tulemus oli – ja on siiani paljudele inimestele – hea tervis. See puudutab ka neid, kes elavad oma traditsioonide järgi ka tänavapäeval. Näiteks nagu Põhja-Mehhikos elavad tarahumara indiaanlased on hea näide traditsioonilist elu elavatest inimestest, kes naudivad märkimisväärselt head tervist. Neil on väga vähe südamehaigusi, vähki, diabeeti, rasvumist, artriiti ja teisi raskeid haigusi. Nad söövad palju täisteravilju, väskeid köögivilju, puuvilju, kala ja väheses koguses puhast liha. Liha süüakse nii-öelda maitseainena. Kõik see muudab nende toitumise äärmiselt toitainerikkaks, kuid kasulikult vaeseks just küllastunud rasvade poolest. Nad ei söö töödeldud sünteetilist toitu, mis tähenda, et nende organismi ei jõua transrasvad. Transrasvad ehk hüdrogeenitud rasvad suurendavad riski põdeda südamehaigust, diabeeti ja vähki.

1989.aastal, pärast Hiinas elava 6500 perekonna tervise ja toitumisharjumuste uurimist, kirjutas doktor T.Colin Campbell, Cornelli ülikooli toitumisspetsialist ja biokeemik „the China Study”, mida on hinnatud üheks kõige laiahaadrelisemaks toitumisalaseks uurimustööks, mis kunagi on tehtud. Doktor Campbell leidis, et parim näitaja, kas hiina inimene kannatab või ei kannata raske haiguse käes, on tema vere kolesteroolisisaldus.

„Seni oleme näinud, et kolesterool on hea näitaja selle kohta, missuguseid haigusi võib inimene põdeda,” ütles dr Campbell New York Timesile. „Need, kelle vere kolesteroolisisaldus on suur, on vastuvõtlikud heaoluühiskonna haigustele: vähile, südamehaigustele, osteoporoosile ja diabeedile. Põhiolemuselt oleme taimetoidulised ja seepärast peaksime sööma erinevaid taimseid toite ja võimalikult vähe loomseid toite.”

Tänapäeva inimese toitumine, mis sisaldab rohkelt töödeldud toite, maiustusi, soola ja rasvu, on kõrvalekaldumine, kui pidada silmas inimeseks olemise kogemust. Sellist asja ei ole varem nähtud, veelgi enam – varem söödud. Praegune toitumistava on äärmiselt mürgine meie bioloogiale ja eriti meie immuunsüsteemile.

 

Neljas tegur: ära väldi liikumist ja tee trenni

Inimesed on loodud olema füüsiliselt aktiivsed ja vabad üleliigsest rasvast. Aktiivse eluviisi puudumine ning töödeldud rasva- ja süsivesikurikka toidu söömine on viinud meid rasvumise epideemiani. Selline toitumine ei ole mõjutanud üksnes täiskasvanuid inimesi, vaid kahjustab ka paljude laste tervist.

Liigne kaal, mida põhjustavad rasvarikkad toidud, on nõrgestanud meie imuunsüteemi ja sillutanud sobiva tee põletikulistele haigustele, sealhulgas südamereumale, vähile, kõrgele vererõhule ja diabeedile.

 

Viies tegur: sinu mõtted

Ma usun, et mõtted mõjutavad otseselt sinu üleüldist tervist. Sa pead leidma viise, kuidas postiivselt mõelda ja muljeid vastu võtta ning väljendada positiivseid mõtteid ja emotsioone. Seda kõike mitte üksnes omakasupüüdmatusest, vaid sinu enda heaoluks. Seda kõike mitte üksnes omakasupüüdmatusest, vaid sinu enda heaoluks.

Negatiivsed mõtted mõjutavad sinu füüsilist keha. Need tekitavad suurt hirmu, ärevust, lihaspingeid, hormonaalse tasakaalu puudumist ja muudatusi hingamises, südame- ja ajutöös. Positiivsetel mõtetel on täpselt vastupidine mõju: need kutsuvad esile sügavat füüsilist lõõgastumist, lihaspinge vähenemist, hormonaalset tasakaalu, sügavat ja rahulikku hingamist ning tõhusat südame- ja ajutööd.

 

Kui soovid terve olla, siis pead selle nimel pingutama!

Kas Sa soovid oma keha äratada kevadväsimusest?

03.05.2017
Kas Sa soovid oma keha äratada kevadväsimusest?

Kas tunned, et Sinu tervis on Sinu enda kätes?

Kas Sa soovid oma keha äratada kevadväsimusest?

Toeta ja jõusta oma keha 16 erineva ravimtaime väega!

Loodusraviapteek BIOTHEKA soovitab kevadel teha läbi organismi toetav ja toksiine, parasiite väljutav puhastuskuur Inglismaa tootega Cytoplan Cytocleans Formula!

Antud toode sisaldab 16 erinevat ravimtaime ekstrakti, lisaks veel psylliumi pulbrit, betoniitsavi pulbrit ja inimspetsiifilisi Lactobacillus acidophilus bakteritüvesid.

Tegu on hoolikalt valitud taimse seguga, mis sisaldab seedimist soodustavaid, kehakaalu alandavaid, ainevahetust kiirendavaid ja vastastikku sünergiliselt toimivaid puhtaid taimseid pulbreid.

Psyllium Husk (India teelehe seemnekestade) ja betoniitsavi pulber aitavad vabaneda soolestiku seinale aastatega kogunenud jääkainetest. Sidudes endaga kahjulikke patogeenseid aineid ja mittetäieliku ainevahetuse toksilisi jääke.

Lisaks 16 erinevat taimset ekstrakti. Millist mõju nemad meie organismile avaldavad?

1.       Lutsern e. Alfaalfa on rikkalik looduslike vitamiinide, mineraalide ja valkude poolest. Sajandeid on lutserni kasutatud alternatiivmeditsiinis vananemisvastaste ja elujõudu andvate toimeainete pärast. Lutsern sisaldab suurt kogust valke, mis on energiaallikaks ning tagab keha elujõulisuse ja immuunsuse.

2.       Kukerpuu koore pulber sisaldab alkoloide ja bermeriini, mis mõjub verejooksu peatavana, vererõhku alandavana ja hävitab patogeenseid baktereid. Tarvitatakse ka maksa ja neerude häirete korral. Kukerpuu koore pulber sisaldab rikkalikult C- ja E-vitamiini, karotinoide, orgaanilisi happeid (õunhape, sidrunhape) ja mineraalsoolasid.

3.       Astelpaju pulber sisaldab 206 liiki toimaineid, mis on kasulikud inimese organismile. Peamised neist on aminohapped, E- ja A-vitamiin, rasvhapped, flavonoidid. On vähi- ja põletikuvastase toimega, kaitseb ja kiirendab mao limaskesta taastumist, suurendab soolestikus bifidobakterite paljunemist, vähendab veresoonte seintes kolesterooli taset, edendab haavade paranemist.

4.       Takjajuure pulber kiirendab rasvade ainevahetust ja vabastab organismi liigsest veest. Ta on efektiivne verepuhastaja, viies vere- ja lümfisüsteemist välja mitmesuguseid toksiine. Tõstab vere hemoglobiinisisaldust. Takjajuur stimuleerib seedimist, leevendab näljatunnet ja aitab kaasa liigsetest kilodest vabanemisele. Tervendab naha ja juuste seisukorda.

5.       Kaskaara koore puler aitab pehmendada soole sisu ja on põletikuvastase toimega.

6.       Cayenne pulber on tuntud tänu valuvaigistavale, verejooksu peatavale ja südame-veresoonkonda stimuleerivale toimele. Ta alandab kaalu. Sobib hästi ka mao-ja soolehaavanditega inimestele, kuna aitab liigset happelisust neutraliseerides parandada tõhusalt peptilisi haavandeid ja hävitada baktereid.

7.       Tsitruseliste pektiini pulber sobib hästi haigustest taastumisperioodil. Sisaldab rikkalikult bioflavonoide ja C-vitamiini. Tugevdab immuunsüsteemi, aitab ennetada külmetushaigusi, korrastab seedetrakti tööd, on antibakteriaalse, viirusevastase ja antiseptilise toimega (põletikud, seenhaigused).

8.       Nelgi pulber on tõhus abivahend parasiitide puhul, tuues soolefloorast välja solkmeid jt ussnugilisi. Ta tugevdab närvisüsteemi, tugevdab neerude tööd ja tekitab kehas soojustunde ja kaitse. Nelk on väga kõrge antioksüdantide sisaldusega. Ta toetab seedimist, stimuleerib närve ja aitab kaasa maksa funktsioneerimisele.

9.       Apteegitilli seemnete pulber on tuntud hingamisteede katarri, köha ja seedehäirete leevendajana. Apteegitill mõjutab nägemist, võtab ära näljatunde, aitab kiirendada rasvase toidu seedimist. Vähendab soolekrampisid.

10.   Küüslaugu (juureosa) pulber on tugeva antibiootilise toimega. Parandab haavasid, pärsib haigusttekitavate bakterite levikut, Küüslaugu pulber sisaldab bioloogiliselt aktiivseid aineid e. alkaloide, mis on oma toime poolest analoogsed insuliinile - langetavad veresuhkru taset. Reguleerib vererõhku, vähendab arterioskleroosi tekkeriski, ennetab trombooside tekkimist, tugevdab organismi vastupanuvõimet, hävitab haigusttekitavaid bakterid ja parasiidid, langetab kolesterooli taset. Veresooned muutuvad elastsemaks.

11.   Ingveri juure pulbril on bakteri- ja seenevastane toime, mis on samaväärse toimega nagu antibiootikum. Leevendab juba tekkinud soolehaavandite vaevusi. Rahustab ärritunud seedimist ning leevendab kõhuvalu. Ta aitab seedimisele kaasa ilma mingite negatiivsete kõrvalnähtudeta ning tal on krampide vastane toime soolestikus. Ingveri krampidevastane toime aitab leevendada ka menstruaalvalusid. Pidurdab dilämmastikoksiidi ja põletikku soodustavate ainete aktiivsust kehasning toetab keha kõigi põletikuliste protesside puhul.

12.   Oregon viinamarja juure pulber on põletikuvastane ja verd puhastava toimega.

13.   Punase vaarika lehe pulber on tuntud valuvaigistajana (peavalud, menstruatsiooni- ja lihastevalud). Ta lõdvestab lihaseid, leevendab põletikulisi protsesse. Toimib tõhusalt kõhulahtisuse, soolepõletiku ja verejooksude kõrvaldamiseks.

14.   Rabarberijuure pulber on unikaalne ravimtaim kõhukinnisuse ja – puhituse korral. Ta reguleerib ja normaliseerib seedetrakti tööd.

15.   Regia kreekapähkli pulber sisaldab polüenoole, juglooni, C-vitamiini, karotiini, B1-, B6-, F-, E-vitamiini, eeterlikku õli, orgaanilisi happeid, tanniine jt aineid. Kreekapähklit kasutatakse ussnugiliste invasioonide, seedetrakti haiguste, kroonilise ekseemi ja diateesi korral. Kasutatakse organismi puhastamise ja tervendamise korral. Tal on sooleparasiitidevastane, antibakteriaalne, põletikuvastane toime. Normaliseerib soolestiku tööd, toimib kõhukinnisuse korral pehmetoimelise lahtistina. On efektiivne bakterite, seente ja ussnugiliste vastu. Kreekapähkel sisaldab linoleenhapet, mis osaleb aktiivselt rasvarakkude lõhestamisel ja madala tihedusega kolesterooli vähendamisel, mis on üks ateroskleroosi ja maksa rasvdüstroofia põhjuseid.

16.   Nisu (rohuosa) pulber parandab energia taset, tugevdab immuunsüsteemi ja vähendab teatud tüüpi vähi tõenäosust. Nisu rohuosa sisaldab peaaegu kõiki vitamiine, mineraale.

 

Osta endale ja oma sõbrale Cytoplan Cytocleans Formula toode SIIT

 

Praeguseks ajaks on Cytoplan Cytocleans Formula toodet väga edukalt kasutatud juba mitmeid aastaid ning antud toode on saavutanud Inglismaal paljude juhtivate toitumisterapeutide usalduse ja heakskiidu.

Rusujuure seemne õli (Ahiflower oil) – parem kui linaseemneõli, ei tulene kalast!

25.04.2017
Rusujuure seemne õli (Ahiflower oil) – parem kui linaseemneõli, ei tulene kalast!

Rusujuure seemne õli tarbimine aitab kaasa keskkonna säästmisele. 200 kg õli tootmiseks on vaja toorainet, mis on korjatud 1 hektari suuruselt alalt. Sama suure koguse kalaõli tootmiseks on vaja aga 200 000 kala.

Oomega 3 ja 6 rasvhapped on olulised asendamatud rasvad, mida me saame toidust, keha neid ise ei tooda. Linaseemned, kuningakepiõli, kalaõlid – need on tuntud suure kasulikke rasvhapete sisalduse poolest. Rusujuure seemne õli on uus avastus, selles leidub rohkem oomega 3 ja 6 rasvhappeid kui mõnes teises taimes ning nende rasvhapete omastatavus on kordades efektiivsem.

Üks kapsel rusujuure seemne õli sisaldab samapalju rasvhappeid kui 4 kapslit linaseemneõli pluss 1 kapsel kuningakepiõli. Hiljuti läbiviidud kliiniline katse näitas, et rusujuure seemne õlis sisalduvatest rasvhappetest moodustusid EPA rasvhapped 4 korda efektiivsemalt kui linaseemneõlist.

Mille poolest erineb rusujuure õli? Ta sisaldab stearidoonhapet (SDA), millest keha toodab efektiivsemalt EPA rasvhappeid. EPA on oomega 3 vorm, mida keha toodab alfa-linoleenhappest selleks, et rakud saaksid seda omastada. EPA rasvhapped soodustavad aju  ja veresoonkonnasüsteemi normaalset funktsioneerimist, aitavad hoida normaalsena nahka, juukseid, nägemist, vererõhku ja triglütseriidide taset.

Rusujuure õli sisaldab ka GLA-d (oomega 6 rasvhappeid). See on samuti oluline rasvhape, mida ei ole  linaseemnetes ega kalaõlis, kuid mis on kuningakepiõlis. Oomega 6 aitab vähendada põletikulisi protsesse organismis. GLA rasvhapped aitavad vähendada liigeste valu, hoiavad normaalsena nahka, kolesteroolitaset jne.

Inglismaalt pärit VERTESE Rusujuure seemne õli on müügil Loodusraviapteegi veebipoes BIOTHEKA – www.biotheka.ee.

Kõikidele VERTESE toodetele kehtib – 40% tutvumishinnad!

Oled oodatud BIOTHEKA loodusraviapteeki!

Dr.Ohhira probiootikumid

01.02.2017
Dr.Ohhira probiootikumid

Tänapäeval  on üha laiemalt levivad nn „elustiilihaigused“, mille põhjustajateks peetakse inimeste ebatervislikku elustiili ja toitumist. Dr. Ohhira on tunnustatud Jaapani teadlane, kes on enam kui 20 aasta pikkuse teadustöö tulemusena töötanud välja toidulisandite tootesarja, mis taastab täiuslikult inimorganismi optimaalse tasakaalu. Dr. Ohhira probiootikumid on segu probiootikumidest (piimhappebakterid) ja prebiootikumidest. Dr. Ohhira probiootikum on 100% looduslik toidulisand. 

Dr. Ohhira probiootikumid:

  • Normaliseerivad seedetrakti mikrofloorat tänu selles sisalduvale piimahappebakteritele;
  • Leevendavad kõrvetisi ning puhitisi;
  • Tasakaalustavad seedetrakti optimaalse pH taseme;
  • Pärsib haigusi tekitavate bakterite kasvu;
  • Stimuleerib ja tugevdab immuunsüsteemi;
  • Tugevdab keha võimet omandada toitaineid;
  • Sisaldab erinevaid B-grupi vitamiine, antioksüdante, mineraale, aminohappeid, ensüüme japrebiootikume;
  • Sisaldab ainulaadset elavkultuuri: Probiootikum, 900 miljon CFU`d .(CFU, inglise keeles "colony forming unit"  ehk "kolooniat moodustav üksus". See on bakter, mis on võimeline elama ja taastootma, et luua sama grupi baktereid);
  • Koostisosadena on kasutatud 92 erinevat orgaanilist looduslikku toorainekombinatsiooni(puuviljad, juurviljad, ravimtaimed, seened, merevetikad);
  • Tugevdab immuunsust ja organismi vastupanuvõimet;
  • Soodustab toitainete, mineraalide ja vitamiinide omastamist organismis.


Kasutamine: 1 – 2 kapslit, üks või kaks korda päevas, koos veega. Vähemalt tund aega enne sööki.

Teaduslikud uurimused Dr. Ohhira poolt, on kinnitanud, et probiootikum OM-X on väga tugev immunsüsteemi tugevdaja. Samuti on probiootikumide mõju tõestatud erinevate haigustekitajate elimineerimisel inimorganismist – nagu näiteks:

  • metitsilliin – Staphylococcus aureus (põhjustab Staph-infektsiooni),
  • H. Pylori-Helicobacter pylori (põhjustab maohaavandeid, hommikust iiveldust, migreeni ja kobarpeavalusid),
  • E. Coli O-157 (põhjustab toidumürgitust),
  • Bacillus cereus (põhjustab põrnatõbi ehk siberi katku)

... nagu ka muude „ebasõbralike“ mikroorganismide puhul.

Regulaarne Dr. Ohhira OM-X probiootikumide kasutamine on tugevalt soovitatav inimestele, kellel on seedetrakti probleemid: ärritunud soole sündroom (IBS), lekkiva soole probleemid, maohaavad, puhitused ja kõrvetised (GERD), haavandiline koliit, kroonilised seedesüsteemi probleemid, kõhukinnisus -või lahtisus või seedehäired. Samuti on probiootikumidest abi pärmseene (Candida albicans) ja teiste seenhaiguste kontrolli alla saamisel. Dr. Ohhira probiootikume soovitatakse ka inimestele, kes võitlevad kaaluprobleemidega ja/või on läbinud antibiootikumidekuuri, sest mõlemal juhul kaotatakse seedetraktist ka sealseks tasakaaluks vajalikud nn „head“ bakterid.

Teadlased ennustavad, et sel sajandil saavad probiootikumid sama tähtsaks kui ANTIbiootikumid olid eelmisel sajandil.

Dr. Ohhira probiootikumid on 21. sajandi kõrgtehnoloogia.  Synbiotic  toode (koosneb nii pre-kui ka probiootikumidest) sisaldab endas  kaheteistkümne sõbraliku bakteri tüve (looduslikult esinevad prebiootilised toitained on tähtsad soolestiku heaolule), nelja orgaanilist hapet (aitavad luua jämesooles õige pH taseme) ja palju olulisi mikrotoitaineid nagu näiteks  vitamiine, mineraalaineid ja aminohappeid.  Dr. Ohhira probiootikumid on tehtud erinevatest köögi-ja puuviljadest, vetikatest, juurikatest, seentest ja ravimtaimedest, mis on käsitsi korjatud ja hoolikalt kogutud Jaapani mägedest ning merest. Koostisosad on kokku segatud järgides iidseid Jaapani traditsioone ja kääritatud looduslikul meetodil – nii ongi saadud rohkelt auhinnatud toode, mis on sobilik ka veganitele.

Dr. Ohhira probiootikumid aitavad taastada soolestikus asuva mikrofloora tasakaalu. See on väga oluline saavutamaks tugevat immuunsüsteemi ja üleüldist head tervislikku seisundit. Dr. Iichiroh Ohhira, auhinnatud mikrobioloog Jaapanist, on patendeeritud piimhappebakteri tüve E. Faecalis TH 10 looja (piimhappebakteri TH 10`t leidub ainult Dr. Ohhira toodetes). Antud piimhappebakteri tüvi  on 6.25 korda võimsam kui ükski muu bakterioloogidele teadaolev bakter.


Miks ma peaksin probiootikume võtma?

 Kui sa oled stressis, võtad antibiootikume, reisid või lihtsalt tahad parandada oma tervist, siis igapäevane probiootikumide tarvitamine säilitab ja hoiab korras sinu soolestikus asuvaid häid baktereid. See on väga oluline, sest soolestik on kõige suurem immuunorgan meie kehas. Edenedades  selle tervist tugevneb meie keha üldine looduslik kaitse. Häiritud tasakaal võib nõrgestada immunsüsteemi vastupanujõudu. Õnneks probiootiliste toidulisanditel  võtmine aitab säilitada tasakaalu seedetraktis taastades kasulikke baktereid.  Looduslikud probiootilised nahale mõeldud tooted aitavad taastada naha probiootilist tasakaalu, parandades sellega nahka.

 Kas inimesed peaksid võtma probiootikume?

 Inimesed, kelle seedetraktis on probiootikumide kolooniad, on tugevamad ning tervemad võitlemaks haigusi tekitavate bakterite ehk patogeensete organismidega.

Lisaks toodavad probiootikumid aineid, mida kutsutakse bakteriotsiinideks. Bakteriotsiinid käituvad kui looduslikud antibiootikumid tappes soovimatuid mikroorganisme (seeni , nt pärmseent), viiruseid, parasiite ja baktereid.

Kliiniliselt on tõestatud, et OM-X aitab:

võidelda Helicobacter pylori vastu (John Lambert, Monash University);
parandada suus olevaid haavandeid (Professor Dato, Dr. Hashim Yaacoob, University of Malaya, 1999);
reguleerida neerude tööd (Bio Activity Research & Development, Jaapan);
suurendada luude tihedust (Masayuki Kawakami, Kurashi University of Science and Arts, 1998);
ravida imikutel esinevat kõhulahtisust (Hazel Valdoria, Memorial Medical Centra, Phillipines); ravida imikutel kopsupõletikku (Hazel Valdoria, Memorial Medical Centra, Phillipines); kiirendada haavade paranemist Dr. Muiz, Hospital Kuala Lumpur, 2009).

Viis tuju tõstvat saladust!

31.01.2017
Viis tuju tõstvat saladust!

Viis tuju tõstvat saladust

Teie tuju sõltub palju enam sellest, mida te sööte, kui oskate arvata. Aju on täielikult sõltuv olulistest tujutõstvatest toitainetest. Oxfordi Ülikoolis viidi läbi uuring, milles osalesid 15 naist, kellele anti toitu, mis ei sisaldanud olulist tuju tõstvat toitainet trüptofaani ning 7 tunni möödudes tundis kümme nendest tuju langust. Järgnevalt räägime viiest põhilisest toitainest, mida te vajate, et tunda end hästi iga päev. 

1. Kroomi faktor

Kui te tunnete, et ei maga välja, olete päeval unine, tahate pidevalt süsivesikuid ja magusat toitu ning olete tihti tujukas ja reageerite kõigele tugevalt, on võimalik, et teil on nn „ebatüüpiline depressioon“. Üks Ameerika juhtivaid psühhoteraapia professoreid  Malcolm Mac Leod avastas omal ajal miskit ootamatut, mis avaldas tugevat mõju tema tööle. Tegu oli kroomi sisaldava toidulisandiga. Kroom on ülioluline mineraal, mis aitab stabiliseerida veresuhkru taset. Uuringud näitavad, et kui tarvitada 400mcg kroomi hommikul ja 200mcg päeval, leevendab see „atüüpilist depressiooni“ mõne päevaga. Muidugi on vajalikud ja teretulnud ka põhjalikumad uuringud, kuid kui teie halb enesetunne osutub olema tingitud kroomi puudusest, saavad toidulisandid kroomiga seda oluliselt parandada. Kroomil ei ole kõrvalmõjusid, seega, miks mitte proovida? Looduslikult leidub kroomi protsessimata toidus. Toidu töötlemisel läheb see aga kaduma. Seega, hoidke eemale valgetest toiduainetest, eriti suhkrust.

2. Miks on asendamatud rasvhapped nii olulised?

Nii imelikult, kui see ka ei kõla, on võimalik ennustada riigis toimuvate roimade, depressiooni ja enesetappude määra lihtsalt teades selle riigi mereandide tarbimise määra. Sellise seose avastas Joe Hibbeln, ühendriikide mereväe peapsühhiaater, kui ta analüüsis mitmete riikide andmeid. Kala, eelkõige rasvane kala, nagu lõhe ja makrell, sisaldab palju Omega 3 rasvhappeid. Need aitavad tõsta seratoniini tootmist, mis on aju hea enesetunde kemikaal. Vastavalt doktor Joseph Hibbelni arvamusele „ see oleks nagu seratoniini tehaste tootmine, selle asemel, et suurendada olemasoleva seratoniini efektiivsust.“ Hiljutine Norra uuring kinnitab seda väidet. Inimestel, kes tarvitasid tursamaksaõli, mis on veel üks hea Omega 3 allikas, esineb kõige vähem depressiooni ja mida pikemat aega inimesed seda tarvitasid, seda väiksem oli nendel depressiooni tekkimise tõenäosus.

Uuringud näitavad, et Omega 3 rasvhapete tarvitamine on efektiivne depressiooni ravim nii kerge, kui ka tugeva depressiooni puhul. (Grosso, PLoSOne, 2014). Enamike uuringute kohaselt on kõige efektiivsem 1,000mg EPAd. Madalam efektiivsus on 300mg kombiteeritud EPA/DHA. Enamik antidepressantide uuringuid näitavad ligi 15%-list depressiooni vähenemist ravimite tarvitamisel.  Kolm uuringut Omega 3 kohta on näidanud depressiooni vähenemist 50%, ja seda ilma kõrvalnähtudeta. Doktor Andrew Stoll Harvardi Meditsiinilisest Koolist Ühes viis läbi ühe esimestest platseebo-kontrollitud katsetest, mille käigus andis ta 40-le depressiooniga patsiendile Omega 3 toidulisandit või platseebo pilli. Ta avastav väga olulise paranemise patsientidel, kes tarvitasid toidulisandeid. Järgmises uuringus anti 20-le raske depressiooniga inimesele, kes juba tarvitasid antidepressante, kuid olid siiski veel depressioonis, kas kõrge kontsentratsiooniga Omega 3 faktorit või platseebo pilli. Kolmandaks nädalaks, inimesed depressiooniga, kes tarvitasid Omega 3 küllast kalaõli, näitasid väga häid tulemusi, nende tuju paranes, samal ajal, kui platseebo pilli saanutel muudatusi polnud. Seega ei pea te tulemusi kaua ootama. Muide, EPA on Omega 3 liik, mis tõstab tuju kõige paremini. Siin on veel üks saladus – tarbida kalarasva, milles on palju EPAd.  Me soovitame süüa õlist kala kolm korda nädalas.

3. Uskumatud Aminod

Enamus antidepressante väidetakse toimivat tänu sellele, et need suurendavad seratoniini, aju õnnekemikaali, taset. Nende mõju seisneb aga selles, et nad mitte ei aita ajul toota seratoniini juurde, vaid takistab ajul seda lõhustada. Kui selle peale mõelda, siis tekivad kolm küsimust: kas mul on seratoniini puudus? Kui on, siis miks? Kuidas saan ma tõsta oma seratoniini taset looduslikul teel?

Kõige otsesem viis tõsta madalat seratoniini taset on lisada aminohapet 5-hüdroksütrüptofaani (5-HTP). Esimene uuring, mis näitas 5-HTP tuju tõstvat toimet viidi läbi 1970.ndatel Jaapanis, Osaka Ülikooli Meditsiinilise Kooli professori IsamuSano juhendamisel. Ta andis 107-le patsiendile igapäevaselt 50-300mg 5-HTP´d ning kahe nädala jooksul  kogesid üle poole patsientidest sümptomite paranemist. Uuringu neljanda nädala lõppedes pea 3/4 patsientidest teatasid kas täielikku sümptomitest vabanemisest või olulisest paranemisest, ilma igasuguste kõrvalmõjudeta.

Hiljem on mitmed uuringud tõestanud, et 5-HTP on efektiivsem, kui prozac generatsiooni ravimite SSRI antidepressandid. Praeguse seisuga on viidud läbi 27 uuringut, mis on näidanud 5-HTP positiivseid tulemusi. Korralik uni aitab samuti. Kuid 5-HTP ei ole imerohi, mis kõiki aitab, sest kõigi probleem ei seisne just väheses seratoniinis. Kuid, kui teie seratoniini tase on madal, saate abi 5-HTP´st.

Räägime teile Holly loo. Ta tundis, et tema ärevus, depressioon ja otsustamatus lõhuvad tema elu. Ta tundis pidevat stressi, tema tuju kõikus tihti, ta nuttis ilma otsese põhjuseta ja tal oli raske mõelda selgelt. Kui ta läbis uuringud, näitasid tulemused,  et tema seratoniini tase on äärmiselt madal. Samuti ei olnud tema organismis piisavalt magneesiumi, mis on üks äärmiselt vajalik mineraal seratoniini tootmisel ja hea une tagamiseks. Talle pakuti toidulisandite kompleksi, mis sisaldas 5-HTPd, B grupi vitamiine ja magneesiumi. Väga kiirest hakkas Holly end palju paremini tundma. Ta hakkas hästi magama, ärevus vähenes ja tema tuju paranes. Holly seratoniini tase normaliseerus ning ta oli imestunud tekkinud muutuste üle ja nentis, et toimunud muutused tõid olulisi muutusi tema ellu. Tema ellusuhtumine muutus rõõmsaks ja positiivseks.

On olemas ka teisi aminohappeid, mis saavad muuta oluliselt teie tuju, nende seas on fenüülalaniin ja türosiin, millest meie keha teeb neurotransmitteri noradrenaliini, mis on ülioluline motivatsiooni liikuma paneva jõu tekkimiseks.

4. B grupi vitamiinid

Aju hea enesetunde neurotransmitterid on tehtud aminohapetest. Olulised rasvhapped teevad rohkem retseptoreid nendele hea enesetunde kemikaalidele. Kuidas muudab aju toitu, mida me sööme neurotransmitteriteks? See muutumise protsess oleneb B grupi vitamiinidest. Kõige olulisemad on vitamiinid B6, B12 ja foolhape. Nende vitamiinide tarbimine suuremal määral paneb teid tundma, et olete rohkem „ühendatud voolus“.

Ühes uuringus anti depressioonis inimestele SSRI antidepressante koos foolhappega ja teistele SSRI platseebo pilliga. Üheksal kümnest naisest, kes osalesid uuringus ja tarvitasid SSRI koos foolhappega, vähenesid depressiooni näitajad vähemalt poole võrra.

Vanematel inimestel on enamasti puudust B12 vitamiinist. Seda seetõttu, et mida vanemaks inimene saab, seda vähem suudab keha seda omastada.  Tegelikult, on päris hea mõte võtta seda vitamiini lisaks, eriti üle 50 aastaste inimeste puhul. Koos tuju tõstmisega, takistab see samuti ka aju kokkukuivamist.

Kuidas saada teada, et teil oleks vaja rohkem B grupi vitamiine? Kõige lihtsaam on mõõta vere homotsüsteiini taset, seda on võimalik mõõta ka koduste testikomplektide abil. Kui selle tase on kõrge, vajate enam B grupi vitamiine. Tsink kombineeritult TMGga (tri-metüül-glütsiin) aitab samuti alandada homotsüsteiinide taset veres ja tasakaalustada teie tuju.

Räägime Amanda-Jane loo. Ta kannatas kroonilise kurnatuse ja halva tuju all ning otsustas seetõttu kontrollida oma homotsüsteiini taset. Ta oli šokis, kui sai teada, ei selle tase oli 26 (norm on alla 7).

Ta järgis soovitatud dieeti ja tarvitas soovitatud toidulisandeid ning peagi koheselt paranes tema une kvaliteet ja nelja nädala pärast oli tal palju rohkem energiat. Kahe kuu pärast tegi ta uued testid ning homotsüsteiini tase oli langenud 9-ni, ehk 64%. Tema kirjeldas oma uut seisundis järgmiselt:“ Tunnen end palju paremini. Minu tuju on palju parem ja mul ei teki enam paanikat ega depressiooni. Ma tunnen üha enam elujõudu ja entusiasmi. Ma magan palju paremini ja mul ei esine enam PMSi.“

5. D VITAMiIN – Päikesepaiste faktor

Evolutsiooniliselt oleme me loodud elama õues ja paljalt ning palju enam lõunapool, kui seda on Euroopa. Talvel on organismil keeruline toota piisavalt D vitamiini, mida toodetakse päikese mõjul meie naha kihtides. Akna või muu klaasi kaudu vajalikud kiired meieni ei jõua. Mida madalam on D vitamiini tase, seda suurem on tõenäosus depressiooni tekkimiseks. Seda kinnitas Norras läbiviidud uuring, kus osales 441 vabatahtlikku. Testimisi viidi läbi aasta jooksul ning selle tulemused näitasid, et inimestel, kes said D vitamiini, depressioon taganes. 

Austraalias läbiviidud uuring näitas, et D vitamiini tarvitamisel paraneb inimeste tuju juba 5 päevaga.

Raagime Daryl´i loo. Ta tuli abi saama, kuna leidis, et eriti talvisel ajal on tal vähe energiat, ta on ärrituv ja vihane ning tema mõtlemine on hägune. Tema veretestid näitasid väga madalat D vitamiini ja oluliste rasvhapete taset. Talle soovitati vastavaid toidulisandeid, lisaks soovitati süüa rohkem õlist kala. Lühikese aja möödudes leidis Daryl, et tema seisund on tohutult paranenud. Esimest korda kuue aasta jooksul ei olnud tal enam ärgates peavalu, vaid ta tundis end värske ja puhanuna.

Loodusraviapteegi BIOTHEKA veebipoest www.biotheka.ee leiad endale sobivad toidulisandid!

 

Milline mõju tervisele on oliivi taimesaadusi sisaldavatel toidulisanditel?

05.01.2017
Milline mõju tervisele on oliivi taimesaadusi sisaldavatel toidulisanditel?

Oliivi taimesaadustest saadud tervisetooted sisaldavad kõrges kontsentratsioonis polüfenoole ja on tugeva antioksüdantiivse mõjuga. 

Polüfenoolid - tegemist on tugevate antioksüdantidega, mis pakuvad kaitset südamehaiguste ja vähi (eriti soolestiku vähi) vastu. Nad blokeerivad vähkitekitavate ühendite (näiteks nitrosoamiinide) moodustumist.

 Oliivi taimesaadustest toodetud tooted aitavad toetada organismi ja ennetada paljusid tervisehädasid, kuna neil on:

• antibakteriaalne ja põletikuvastane toime,
• tervist toetav mõju,
• vananemisvastane toime, kuna see aitab kaasa keharakkude vananemisprotsessi aeglustumisele,
• ennetab vabadest radikaalidest põhjustatud keharakkude degenereerumist,
• ennetab oksüdatiivset stressi. 

Kvaliteetsed oliivi taimesaadusi sisaldavad toidulisandid on saadud looduslikul teed oliivipuu lehtedest, viljadest ja okstest füüsilisel teel, keemilisi aineid kasutamata. Selliselt sisaldab toode suurel määral fenoole (hüdroksütürosool, türosool, oleokantaal, flavanoidid, oleokantaal, oleuropeiin, kohvhape ja kaneelhape) ja omab tugevat antioksüdatiivset mõju inimkehale, mis omakorda kaitseb, leevendab, tugevdab, annab energiat ja balanseerib organismi. 

Sellisel juhul on oliivi taimesaadusi sisaldava toidulisandi näitajad 200 korda kõrgemad, kui kurkumil ja kurkumiinil ning on üleüldse kõrgeimad näitajad, mida on siiani mõõdetud. 

Oliivi taimasaadusi sisaldava toidulisandi tervist toetavad komponendid:
• Hüdroksütürosool - Fenoolne antioksüdant, mis aitab ennetada oksüdatiivsest stressist tingitud keharakkude degradeerumist. 

• Türosool - Loomulik kaitse teie kehale. See neutraliseerib vabu radikaale, mis võivad põhjustada kasvajate ja vähirakkude teket.
• Oleokantaal - Oliivipuu ekstrakti pulber, tugev antioksüdant.
• Oleuropeiin - Oliivipuu lehtede ekstrakt, mis toimib loodusliku põletikuvastase vahendi ja antiseptikuna.  

• Flavonoidid - on taimepigmendid, mille antioksüdantne toime on veelgi tugevam kui tõhusate antioksüdantidena tuntud C-vitamiinil, E-vitamiinil, beetakaroteenil, seleenil või tsingil. Flavonoide hinnatakse eeskätt nende põletiku-, allergia-, viiruste- ja vähivastase toime tõttu.Flavonoididel on veresoonte seinu tugevdav mõju. Nad võimendavad ka C-vitamiini toimet. Flavonoidid tugevdavad sidekoe (ligamendid, kõõlused, kõhrkude jne) peamist struktuurilist komponenti kollageeni. Flavonoidid aitavad allergiate puhul, vähendades organismi allergilisi reaktsioone. Ka medikamentidest põhjustatud allergiaid saab leevendada flavonoididega. Flavonoidid hoiavad ära põletikku soodustavate ühendite (histamiin jt) vabanemist ning takistavad nende sünteesi organismis.

• Vanilje ja kaneeli happed - Tugevdavad keha ning omavad antiseptilist toimet ja toetavad seenhaiguste ravi.  

• Kohvhape - Annab kehale hoogu juurde ja aitab kaitsta rakke vabade radikaalide poolt põhjustatavate kahjustuste eest. Kohvhappel on samuti põletikuvastane ja anti-mutageenne toime. 

• Mineralid - tasakaalustavad soolestiku mikrofloorat ning aitavad käivitada keha optimaalset metabolismi
• Vitaminid - A, B1, PP, C, D, E ja K.

Polüfenoolid - Tegemist on tugevate antioksüdantidega, mis pakuvad kaitset südamehaiguste ja vähi (eriti soolestiku vähi) vastu. Nad blokeerivad vähkitekitavate ühendite (näiteks nitrosoamiinide) moodustumist.

Oliivi taimesaadusi sisaldavatel toidulisanditel on tugev põletikuvastane toime ning see aitab leevendada liigeste ja muud valu. Uuringud näitavad, et oliivi taimesaadusi sisaldavate toidulisandite mõju on 20% korda tugevam, kui diklofenakil ja indometatsiinil.  

Allikas: internetis üleval olevad erinevad eesti ja inglise keelsed artiklid.

LOODUSRAVI - Loodusliku antibiootikumi lihtne retsept

05.01.2017
LOODUSRAVI - Loodusliku antibiootikumi lihtne retsept

Kui oled inimene, kes on tihti haige, ka suvisel ajal, siis on just nüüd sul paras aeg teha endale üks looduslik antibiootikum. Selle antibiootikumi mõnus omadus on see, et seda võib teha aastaringselt ja seda on hea säilitada külmikus.

Seda looduslikku antibiootikumi on äärmiselt lihtne teha, valmib kiiresti, on odav ja äärmiselt kasulik ning mis peamine, sellel puuduvad kõrvalnähud, mis tavaliselt ilmnevad peale farmatseutiliste antibiootikumide tarvitamist.

Kodune looduslik antibiootikum:
1 küüslauguküüs
2 sl mett
2 sl jahvatatud ingverit
1/2 sl jahvatatud chillipipart
1/2 sl jahvatatud kaneeli
1 dl värskelt pressitud sidrunimahla

Valmistamine:

Purusta küüslauguküüs purki, lisa ingver, chilli, kaneel ja värskelt pressitud sidrunimahl. Sega kõik hoolega läbi ning viimasena sega juurde mesi. Lase saadud segul kolm tundi toatemperatuuril seista. Hoia saadud siirupit hermeetiliselt suletud klaaspurgis ning säilita külmikus.

Kasutamine:

Võta haiguse ennetamiseks igal hommikul tühja kõhu peale üks supilusikatäis siirupit oma immuunsüsteemi tugevdamiseks. Kui oled juba haigestunud, siis võta üks supilusikatäis siirupit kolm korda päevas enne igat söögikorda.
Turguta oma immuunsüsteemi looduslikul viisil, püsi terve ning ära anna haigustele alla!

 

Allikas: "Hingepeegel"

Kuldne piim - jook, mis võib muuta Sinu elu!

04.01.2017
Kuldne piim - jook, mis võib muuta Sinu elu!

Selle kuldse piima joomine õhtusel ajal on eriti tervislik ning joogi kasu on lihtsalt fenomenaalne.

Kuldse piima peamiseks koostisosaks on kurkum. Kurkum sisaldab kurkumiini, polüfenooli, mis on peamine aktiivne komponent, millel on tuvastatud üle 150 potentsiaalse terapeutilise toime. Jook sisaldab rikkalikult antioksüdante, on põletiku- ning vähivastase toimega.

Joogi lisakasu:

- on põletikuvastane, antioksüdantide rikas, antiseptiline ning valu vaigistava toimega;

- tõstab immuunsust:

- vähivastase toimega:

- aitab hoida kolesteroolitaseme korras;

- soodustab seedimist:

- puhastab maksa;

- reguleerib ainevahetust ning aitab alandada kaalu;

- hoiab vererõhu korras;

- soodustab mälu- ning aju tegevust:

- abiks erinevate nahaprobleemide korral:

- neuroloogiliste haiguste korral;

- alandab triglütseriide;

- liigesvalud, artriit.

Lisades kurkumi- või kurkumiiniga maitsestatud roogadele musta pipart, siis suurendad sellega kurkumiini biosaadavust 1000 korda, seda mustas pipras oleva piperiini tõttu. Just segades kurkumiga maitsestatud roogadesse veidike musta jahvatatud pipart, suurendab see keha imendumisvõimet omastamaks kurkumiini tervelt 2000%.

Kuldne piim

Esimene etapp ehk kurkumpasta valmistamine

- 1/4 tassi (62,5 ml) jahvatatud kurkumit (ca 3 kuhjaga spl)

- 1/2 tl jahvatatud musta pipart

- 1/2 tassi (125 ml) allikavett (võib ka filtreeritud või keedetud ja jahutatud vett)

- mett

Sega kõik koostisained väikeses potis, keera pliidiraud keskmisele kuumusele ning sega segu pidevalt segades, kuni moodustub paks pasta ja kuumuta ca 6-7 minutit. Kui selle käigus muutub pasta liiga kuivaks, lisa väheke vett juurde, lõpptulemus peab jääma selline hapukoore taoline pasta. See ei võta kaua aega, seega ära lahku pliidi juurest! Lase segul jahtuda ning hoia jahtunud segu külmikus kaanega suletud purgis või anumas. Pastat jagub umbes 2-3 nädalaks, oleneb sellest, kui mitu korda päevas seda kuldset piima teed, olgu selleks siis 1-2 korda päevas. Pastat ei soovita hoida kauem kui 14-21 päeva, sest ka see läheb halvaks. Kas pasta on veel korralik või mitte, on võimalik lõhna järgi tuvastada. Nimelt riknema hakanud pastale tekib selline kibe ja metalne lõhn juurde. Kui pastale on tekkinud selline kõrvallõhn, siis ei tohiks seda enam tarbida.

Teine etapp ehk kuldse piima valmistamine

- 1 tass (250 ml) mandli-, või kookos- või kanepipiima

- 1 tl kookosrasva

- 1/4 - 1/2 tl või rohkem (vastavalt maitse-eelistustele) kurkumipastat

- mett või muud looduslikku magusainet (agaavisiirup, vahtrasiirup vms)

Sega piim ja pasta väikeses potis, keera pliidiraud keskmisele kuumusele. Kuumutamise käigus tuleb segu pidevalt segada ning ära lase segul keema tõusta! Kui piim valmis, lisa õli ja sega see kenasti piima sisse ning kõige viimaks lisa maitseks mesi või muu magusaine.

Inimesed, kellele ei meeldi kuldne piim, aga soovivad ikkagi kasu saada kurkumi kasulikest omadustest, võiksid tarbida 1-2 tl kurkumpastat. Eriti tõhus on see artriidivalude ning muude valude korral. Juba mõne päeva möödudes peaksid tundma vahet, aga selleks peaks tarbima pastat iga päev. 

Piima lisatud õli aitab liigeseid ja on ka nahale väga kasulik, on kasulik veel silmadele, juustele ja küüntele.

Kui sul on probleeme uinumisega, siis just see kuldne piim aitab sul öösel rahulikult uinuda ja magada end hommikuks kenasti välja.

 

Artikkel autorilt Diana 13.mai 2014.a., Hingepeegel kodulehelt .

 

20 põhjendust, miks kurkum on kõik-ühes ravitaim!

04.01.2017
20 põhjendust, miks kurkum on kõik-ühes ravitaim!

Kurkumi ravimõju on uurinud mitmed teadlased ja on jõutud järeldusele, et kurkumi põhiline bioaktiivne raviv komponent on kurkumiin. 

Kurkumiin on pleioptiline molekul, mis saab mõjutada mitmeid molekule ja geene. Näiteks, kui tarvitada kurkumit tihti esineva hingamisteede nakkushaiguste raviks, toimib see nii viiruse vastu, alandab palavikku ja põletikku ning leevendab hingamisteede seisundit. 
Samuti parandab kurkumiini pleioptiline olemus suhkruhaigete inimeste seisundit, taandades põletikku, oksüdatiivset stressi ning aitatades ravida diabeedi tüsistusi. 

Kurkumiini struktuur modeleerub ja seostub ideaalselt erinevate geenide, proteiinide ja muude vajalike elementidega kehas. Peale kurkumiini on kurkumis veel 235 erinevat bioloogiliselt aktiivset molekuli, mis võibki seletada kurkumi pea imelist ravimõju. Ravivad komponendid leiduvad samuti ka kurkumi õlis.

20 põhjendust, miks kurkum on kõik-ühes ravitaim:

Nagu mainitud eespool, on kurkumiinil palju erinevaid molekule ja eriline struktuur, mis haakub pea igasuguse proteiini, ensüümi või geeniga ning nende aktiivsust reguleerides saab kurkumiin aidata oluliselt kaasa organismi tervenemisele. 

1. Põletikuvastane toime
Kurkumil ja kurkumiinil on põletikuvastane toime, mis leevendab tervisliku seisundit paljude haiguste puhul. Põletik kaasneb pea iga haigusega. Põletik on keha kaitsereaktsioon ning teatud määral aitab see kaasa haiguse ravile, kuid liiga tugev põletik võib jällegi haigust süvendada. 
Kurkumiini põletikuvastane toime seisneb selles, et see pärsib põletikulist protsessi kontrolliva proteiini toimet. Samuti mõjutab kurkumiin põletiku tekitavajaid interleukiine ja tuumori nekroosi faktorit. Samuti pärsib see põletikuliste ensüümide COX ja LOX toimet ning takistab immuunsusrakkude juurdepääsu põletikukoldele, et nad ei saaks põletikku suurendada. Uuringud näitavad, et kurkumiin mõjutab põletiku reguleerimiseks üle 14 erineva molekuli, proteiini ja ensüümi.

2. Antioksüdant
Kurkumiin ja teised kurkumioidid on imelised antioksüdandid, mis saavad taastada ja tugevdada keha antioksüdatiivset kaitset. Oksüdatiivne stress tekib organismis siis, kui prooksüdantide ja antioksüdantide omavaheline tasakaal on paigast ära. Oksüdatiivne stress kaasneb enamuse haigustega (suhkruhaigus, ülekaalulisus, maksakahjustused jpm)
Kurkumis leiduvad kurkumioidid on väga võimsad antioksüdandid, need tugevdavad keha antioksüdatiivset kaitset ja pärsivad kudede kahjustusi põhjustada võivate kahjulike aktiivsete hapniku vormide tootmist. Samuti suurendavad kurkumioidid keha võimet siduda oksüdatiivseid kahjustusi põhjustavaid vabu radikaale. Lisaks tõstavad kurkumioidid antioksüdatiivsete ensüümide taset kehas ja parandavad maksa kaitsevõimet.  

3. Looduslik valuvaigisti 
Kurkumiin ja kurkumi õli on looduslikud valuvaigistid, mida saab kasutada halva enesetunde, valu ja kehaosade „ärasuremise“ puhul.  
Kurkumi põletikuvastane toime aitab samuti leevendada ka valu. Selle valuvaigistav toime on võrdväärne mittesteroidsete valuvaigistite. Teaduslikud uuringud kinnitavad, et kurkumiodide kasutamine võib olla ohutu alternatiiv valu leevendamisel. 
Kurkumi valuvaigistav toime on olnud abiks operatsioonijärgse ja põletustest tingitud valu leevendamiseks.
Uuringud kinnitavad, et kurkumiin aitab leevendada ka neuropaatilist valu (nn käe, jala v muu piirkonna „ära suremine“), eriti suhkruhaiguse puhul.
Samuti on valuvaigistav toime ka kurkumi õlil, mis on uuringute kohaselt võrdväärne aspiriini valuvaigistava toimega. 

4. Antibakteriaalne toime
Kurkumil on laiaspektriline antibakteriaalne toime. See pärsib paljude bakterite, viiruste, seente ja parasiitide kasvu. 
Kurkumiinil ja kurkumi õlil on avastatud antibakteriaalne toime Staphylococcus aureus, E.coli, Pseudomonas aeruginosa, Bacilluse liikide ja Helicobacter pylori vastu.
Kurkumiin saab edukalt mõjuda sünergias antibiootikumidega traditsioonilistele ravimitele vastupidavate bakteritüvede hävitamisel, seega saab kurkumiini kasutada ka antibiootikumide mõju tõhustamiseks. 
Kurkumiin võitleb gripiviiruse, papilloomviiruse, immunodefitsiidi viiruse vastu, samuti on sellel tugev kandidoosi vastane toime. 

5. Kurkumiin on immunomoduleeriv aine 
Kurkumiin saab reguleerida immuunreaktsioone. Kui tarvitada seda väikestes kogustes, saab kurkumiin tugevdada immuunsüsteemi nakkushaigustega võitlemiseks. Suuremate koguste tarbimisel vähendab see aga soovimatuid immuunsüsteemi reaktsioone, mis aitab omakorda vähendada põletikulisi protsesse ja autoimmuunseid reaktsioone kehas. See immunomoduleeriv omadus aitab leevendada põletikku, elimineerida ebaadekvaatseid immuunsusrakkude reaktsioone, takistab immuunsusrakkude migreerumist põletikukoldesse ja vähendab põletikuliste tsütokiinide tootmist. Kurkumiini immuunsust moduleeriv toime aitab kaasa vähi ja kasvajate ravil. Kurkumiini kuldne piimajook on traditsiooniline immuunsust tõstev eliksiir.  

6. Kurkum leevendab autoimmuunseid reaktsioone 
Kurkumiin pärsib autoimmuunsete haiguste arengut, kuna takistab põletikku tekitava aine interleukiini tootmist ja sekkub autoimmuunsete haigusteni viivatesse biokeemilistesse protsessidesse. Kurkumiin aitab järgmiste autoimuunsete haiguste ravimisel: soolepõletik, reumatoidartriit, uveiit, suhkruhaigus, luupus, müasteenia, sklerosis multiplex jpt. Kurkumiini immunomoduleeriv toime aitab kaasa ka allergiliste reaktsioonide ja astma leevendamisel. 

7.Keemiaravi ennetav aine
Kurkumiin ennetav vähieelsete kahjustuste arenemist vähiks ja pahaloomulisteks kasvajateks. Kui vähieelseid kahjustusi ei ravita õigeaegselt, võivad need areneda vähikasvajatesse. Taolist fenomeni on täheldatud näiteks suu limaskestade fibroosi puhul, mis võib areneda suu limaskesta vähiks, emakakaela düsplaasia puhul, mis võib areneda emakakaela vähiks jt. Kurkumiin mõjutab raku signaalradasid erinevatel tasanditel, ravides seeläbi vähieelseid kahjstusi ilma keemiaravita. 
Kliiniliste uuringute käigus hinnati kurkumiini keemiaravi ennetavat toimet. Uuringus osalesid vähieelsete naha-, suu limaskesta, emakakaela, mao- ja põiekahjustustega patsiendid, kellele anti 3 kuu jooksul kuni 8g kurkumiini (päevas). Uuringute tulemusena täheldati kuuel patsiendil 25st kudede paranemist ning ainult kahel patsiendil siiski arenes pahaloomuline kasvaja. 
Kurkumiini tõhusust keemiaravi ennetamisel on tõestatud ka sooletsiku, rinna-, kopsuvähi algstaadiumite ravimisel. Samuti on ravitoimet avastatud ka kurkumiinivabal kurkumi ekstraktil.

8. Kurkumiinil on vähi- ja kasvajate vastane toime 
Kurkumiin aitab ravida vähki, see mõjutab erinevaid metaboolseid radasid, et peatada ja ennetada vähirakkude arengut. 
Kurkumiini tugev vähivastane toime seisnev järgnevas:
• Hoiab ära vähirakkude levikut
• Pärsib metastaaside ja vähi levikut 
• Takistab kasvajate verevarustust 
• Käivitab vähirakkudes rakusurma protsessi
• Pärsib vähi tüvirakkude arengut 
• Tugevdab traditsioonilise vähiravi mõju

9. Mõjutab tüvirakke
Kurkumiin saab eristada normaalseid tüvirakke haigetest. See aitab tal ravida erinevaid haigusi.
Kurkumiin mõjutab haigete rakkude kõrval ka tüvirakke. Tüvirakkude täpset funktsiooni ei ole veel eristatud, kuid kui patoloogiline seisund mõjutab tüvirakku, annab see haiguse arengule hoogu. Näiteks, kui vähk mõjutab tüvirakke, tekitab see juurde uusi vähirakke. Kurkumiinil on uuringutega kinnitatud mõju vähi tüvirakkudele. 
Kurkumiinil on eriline valiv olemus, see on toksiline vähi tüvirakkudele ning jätab puutumata terved tüvirakud. Kurkumiinil on samuti neuro- ja luustikku kaitsvad omadused, kuna see mõjutab positiivselt vastavaid tüvirakke. 


10. Mõjub geneetilisel tasandil
Nagu juba teame, ei leevenda kurkumiin mitte ainult haiguse sümptomeid, vaid tegeleb otse haiguse algpõhjusega. Kurkumiini põletikuvastase, antibakteriaalse ja antioksüdantse mõju kõrval avaldub selle bioloogiline toime ka geneetilisel tasandil. 
Kurkumiin mõjutab mitmeid molekulaarseid ühendeid toimides nende geneetilisel tasandil, ühendatud metaboolsete signaalradade kaudu või mõjutab neid otseselt.  
Kurkumiin mõjutab erinevaid ensüüme, näiteks DNA metüültransefaraasi ja histoonide atsetüültransferaasi, käivitades või deaktiveerides seeläbi erinevaid geene. Seega mõjutab kurkumiin selliseid protsesse nagu DNA parandamine, metaboolsed signaalrajad, rakusurm jne. Need kurkumiini omadused aitavad kurkumiinil ravida vähki, alandada põletikku ja deaktiveerida erinevaid viiruseid ja parasiite

11. Moduleerib erinevaid biokeemilisi metaboolseid radu 
Kurkumiin mõjutab keha biokeemilisi metaboolseid radu ja saab seeläbi ravida haigusi mitmeil erineval moel vähendades või peatades resistentsust ravimitele. Haiguste ravimisel toimib kurkumiin rakkude signaalradade kaudu. Selline toimimisviis annab kurkumiinile suure terapeutilise potentsiaali. 
Raku metaboolsed signaalrajad on erinevad kehas toimuvad biokeemilised reaktsioonid, mille abil rakud omavahel suhtlevad. Molekulaartasandil ühendub ja toimib kurkumiin erinevate proteiinidega, nagu näiteks põletikku tekitavad, raku elutsükli eest vastutavad, viiruste proteiinid jt. Kurkumiin toimib samuti läbi selliste biokeemiliste metaboolsete radade, nagu tuumafaktor kappaB rada, AMPK rada, Akt rada, JAK/STAT rada jt. Iga nimetatud metaboolne rada mängib väga olulist rolli keha toimimisel ja mõjutab ka rakkude kasvu. Metaboolsetesse radadesse sekkudes mõjutab kurkumiin samaaegselt keha mitmel erineval viisil, mis annab tema ravivõimele suurema potentsiaali ja vähendab ravimi resistentsuse tekkimise tõenäosust. 

12. Kasulik ajule ja närvisüsteemile
Kurkumiini mitmed farmakoloogilisi omadusi kasutatakse erinevate ajuga seotud hädade ravimiseks. Teadlased on kinnitanud kurkumiini neuroprotektiivset ja aju kaitsvat toimet. Laboriuuringud näitavad, et kurkumiin saab vähendada beeta amüloid proteiini akumuleerumist ja seeläbi aidata Alzheimeiri tõve ravimisel.  
Kurkumiin vähendab oksüdatiivset stressi ja põletikku aju kudedes, mille toob esile Parkinsoni tõbi. Kurkumiin vähendab aju haiguste arenemise riski, east tingitud dementsust ja aitab traumajärgselt taastada aju kudesid. 
Erinevad viiruseinfektsioonid ja teised haigused võivad hilisemates haiguse staadiumides avaldada negatiivset mõju ka ajule. Kurkumiini neuroprotektiivne omadus saab kaitsta aju ja närvisüsteemi võimaliku negatiivse mõju eest. 
Krooniliste haiguste või pikalt esineva valu tagajärjel võivad areneda depressioon ja ärevus. Erinevad kliinilised katsed näitavad, kurkumiin üksinda või koostoimes antidepressantidega aitab leevendada ärevust ja depressiooni. 

13. Kaitseb magu
Kurkumiin aitab ravida seedimise probleeme, see saab kaitsta maohaavandite vastu ja leevendab teistest haigustest tingitud kõhuvaegusi. 
Teadlased on kinnitanud, et kurkumil gastroprotektiivsed ehk magu kaitsvad omadused. Kumulatiivne uurimustöö tulemusena on jõutud järeldusele, et kurkumiin kaitseb mao siseseinu ja ennetab haavandite teket (mis võivad olla põhjustatud magu ärritavatest ainetest ja mittesteroidsete põletikku alandavate ravimite tarvitamisest). 
Kurkumiin mõjub samuti happelisust ja maohaavandeid tekitava H.pylori infektsiooni vastu. Loomkatsed näitavad, et kurkumi eeterlik õli samuti ennetab maohaavandite teket. Kliiniline uuring näitab, et kurkumi abil saab samuti leevendada ärritunud soolestiku sündroomi sümptomeid. Seega saab kukrumiin vähendada ka teistest (kõhuga mitte seotud) haigustest põhjustatud kõhuvaegusi. 

14. Kaitseb ja ravib maksa
Maksa kaitse on väga oluline kurkumi toime. See on tähtis erinevate haiguste ja kergemate tervisehäirete puhul, kuna mitmete erinevate keemiliste ravimite tarvitamine võib viia ravimitest tingitud maksa toksilisuseni (mürgituseni). Traditsiooniliste valuvaigistite nagu näiteks paratsetamooli üleannustamise tulemusena võib tekkida maksapõletik. Kurkumi võime kaitsta maksa ravimimürgituse eest on oluline ka krooniliste haiguste ja vähi ravimisel, kus keemiaravi puhul on maksa mürgitus tihtiesinev ja ebasoovitav organismi nõrgestav (ja seega ravi aeglustav) kõrvalnäht. 
Kurkumi antioksüdantsed koostisosad kaitsevad maksa ja tõstavad antioksüdantsete ensüümide taset kehas. Uuringud näitavad, et kurkumiin saab kaitsta maksa kahjustuste eest vähendades oksüdatiivset stressi, tõstes antioksüdantsete ensüümide taset kehas ja vähendades põletikku.

15. Kasulik südamele 
Kurkumiini põletikuvastased, antioksüdantsed ja immunomoduleerivad omadused aitavad kaasa selle südame ja veresoonkonna kaitsevõimele. Kurkumiinist on abi arteroskleroosi, hüperkolesteremia ja isheemilise südame kahjustuse puhul.
Kurkumiini tervendavat mõju on kinnitanud loomade südame- ja veresoonkonna haiguste ravimisel, nagu näiteks arrütmia, südamerabandus, kardiomüopaatia ja teised.
Kurkumiin näitab potentsiaali kaitsta südant kahjustuste eest ja taastada kahjustuse järgselt südame head tervist. Südame probleemid saavad tekkida ka teiste haiguste tulemusena ja kurkumiin saab aidata ka sel puhul. Uuringud näitavad, et kurkumiin saab kaitsta südant kroonilisest neeruvaegusest põhjustatud tüsistustest.

16. Kaitseb luid 
Kurkumiin kaitseb luid mineraalide kaotuse eest, mis võivad olla põhjustatud kahjustustest või ravimite kõrvalmõjudest.
Kurkumiin kaitseb antioksüdanti ja oksüdatiivse stressi vähendajana meie luid. Samuti mõjutab see erinevate luurakkude kasvu. Osteoklastid on luurakud, mis imevad endasse luu kudesid. Osteoblastid kujutavad endast uusi kudesid paigaldavaid rakke. Kurkumiin kindlustab nende rakkude tasakaalustatud hulga olemasolu, et vältida luu ehitusmaterjali kadu organismist.
Kurkumiinil on terapeutiline potentsiaal reumatoidse artriidi ja osteoporoosi ravimiseks ning ravimitest ja menopausist tingitud luude hõrenemise vältimiseks. Kurkumiin aitab samuti kaasa luumurdude kiirele paranemisele. 

17. Aitab nahahaiguste puhul
Kurkumiin aitab nahahaiguste ravil erinevatel viisidel:
• Vähendab põletikku ja dermatiiti
• Parandab naha antioksüdantset kaitset 
• Leevendab valu
• Pärsib naha infektsioone
• Kiirendab haavade parandamist 
• Kaitseb nahavähi eest
Kurkumiini nahka regenereeriv ja haavu parandav võime annab võimalusi kasutada seda erinevate nahaga seotud sümptomite leevendamiseks, mis võivad olla tingitud teistest haigustest. Kurkum saab vähendada ekseemi ja sügelust. 

18. Kaitseb hingamissüsteemi 
Kurkumiin aitab hingamisteede vaeguste ja sümptomite ravil. Traditsiooniliselt on kurkumit kasutatud külmetuste ja gripi raviks. Uuringud näitavad, et kurkumi õlist on abi röga ja köha leevendamiseks.  
Kurkumiinil on võime ravida mitmeid ägedaid ja kroonilisi kapsu hädasid, nagu näiteks krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kopsukahjustused, äge respiratoosse distressi sündroom, kopsufibroosis, allergiline astma jt. 
Kurkumiin ennetab või ravib põletikku ja oksüdatiivset stressi, mis omakorda aitab kaasa hingamisteede haiguste ravil.

19. Kiirendab paranemist 
Kurkumiin kiirendab paranemist, kuna tugevdab immuunseid funktsioone, vähendab väsimust ja ennetab haigusest tingitud kaalulangust. Kui olete juba tutvunud artikliga „Paranete peale operatsiooni? Kurkum saab olla abiks!“ (saadaval siin: Recovering From Surgery?Turmeric Can Help! ), olete kindlasti kursis erinevate viisidega, kuidas kurkum saab olla toeks operatsioonijärgsel taastumise perioodil.  
Kurkum toimib erinevatel viisidel - antibakteriaalse ainena, valuvaigistina ja kaitseb pea igat keha süsteemi tüsistuste eest. Peale suuri operatsioone ja ka krooniiste haiguste tagajärjel tunnevad inimesed tihtipeale väsimust ja nõrkust. Loomadel tehtud uuringud näitavad, et kurkum saab parandada kroonilise väsimuse sündroomi sümptomeid. Kliinilise uuringute tulemused näitavad, et kurkumiin saab vähendada postoperatiivset valu ja väsimust. 
Kurkumit on soovitatud kasutada ka toitva lisandina kahheksia ja soovimatu kaalulanguse puhul. 

20. Vähendab sõltuvust traditsioonilistest ravimistest 
Kuna kurkumiin toimib erinevatel biokeemilistel tasanditel, on selle toimimisviis sarnane paljude traditsiooniliste ravimite omaga.
On leitud, et kurkumil on parem valuvaigistav ja põletikuvastane toime kui mittesteroidsed traditsioonilised ravimid, nagu indometatsiin, diklofenak sodium ja aspiriin. Kurkumiin vähendab sõltuvust meditsiiniliselt valuvaigistina kasutatavast morfiinist ja leevendab morfiinist võõrutamise sündroome. 
Kurkumiin toimib sünergias antibiootikumidega, antidepressantidega, epilepsiavastaste ja kemoteraapia ravimitega ning võimaldab vähendada nende kasutatavate ravimite kogust terapeutiliselt efektiivsete tulemuste saavutamiseks.

Annustamine
Kõige lihtsam viis tuua kurkumiin oma ellu, on kasutada seda söögis. Kuldne pasta (Golden Paste) on hea teraapiline toiduvahend. See sisaldab ka musta pipart ja rasva, mis tõhustavad kurkumi ja kurkumiini omastamist. 
Samuti on väga maitsev ja kasulik kuldne kurkumi piim (Turmeric Milk)

Teine võimalus on tarvitada toidulisandit. Inglismaalt pärit Cytoplani sarjas on Organic Curkumin Plus, mida tarvitatakse 1 kapsel 2 korda päevas. Toote leiad meie veebipoest.

Nagu lähtub eeltoodust, aitab kurkum väga paljude tervisehädade puhul. Siiski, kui teil on tõsine haigus, palun konsulteerige arstiga, enne kui hakkate tarvitama kurkumi toidulisandeid. 

Ettevaatusabinõud
Kurkumit kasutatakse toidus Aasiamaades ja see on alati olnud ohutu. Siiski, kui seda tarvitatakse liiga suurtes kogustes, võib see tekitada ebamugavustunnet maos. 
Kurkumiini toidulisandeid tuleb tarvitada ettevaatlikult, kuna need sisaldavad kurkumiini ja teisi abiaineid väga kontsentreeritud vormis. 

Kurkumiini toidulisandeid ei ole soovitatav tarvitada raseduse ja imetamise ajal. Kurkum võib vähesel määral suurendada verejooksu, seega vältige toidulisandeid 2 nädalat enne operatsiooni. 
Kurkumiini ei ole soovitatav tarvitada, kui on vaegusi sapipõiega. Koostoime on võimalik veresuhkrut vähendavate ravimitega, mao happelisust vähendavate ravimitega, verd lahjendavate ravimite ja mõnede antidepressantidega.  

Järeldus
Eespool toodud teadlaste poolt kinnitatud 20 fakti peaksid olema piisavaks selgituseks, kuidas kurkum ravib ja leevendab väga mitmeid haigusi ja sümptomeid. Need on siiski vaid põhilised kurkumi omadused. Tegelikult on selle loodusliku imetaime mõju tohutult laialdane ning aitab pea iga tervisehäda puhul. Kui te ei ole veel kurkumit tarvitanud, loodame, et see artikkel inspireerib teid seda tegema oma keha hea tervise tagamiseks. 
Head tervist teile!

 

Artikli allikas internetist 

Tõlkis eesti keelde Enn Kaljo

Uus uuring: vaktsineeritud lastel esineb kordades rohkem haigusi ja tervisehäireid

30.11.2016
Uus uuring: vaktsineeritud lastel esineb kordades rohkem haigusi ja tervisehäireid

 

2011. aastal tehti avalikuks Saksamaal läbi viidud uuring, millesse oli kaasatud umbes 8000 vaktsineerimata last, kelle vanus ulatus vastsündinutest 19-aastasteni. Tulemused näitasid, et vaktsineeritud lastel esineb vähemalt 2–5 korda rohkem haigusi ja tervisehäireid kui vaktsineerimata lastel, vahendab portaal alkeemia.ee

Andmed koguti vaktsineerimata lastega lapsevanematelt veebilehe vaccineinjury.info koostatud internetiküsitluse kaudu. Andmete kogumisega tegeles Andreas Bachmair, Saksamaal tegutsev klassikaline homöopaat. Seda iseseisvat uuringut on korraldajad pidanud ise rahastama, sest uuringut ei sponsoreeri ükski suur “usaldusväärne” mittetulundusorganisatsioon ega ametlik valitsuse terviseamet, millel tekiks mõistagi poliitiline ja rahaline huvide konflikt. Selle tõttu peab Bachmair toetuma sissetulekute saamiseks Google’i reklaamidele ja annetustele. Bachmani sõnul oli kolmel sarnasel uuringul samasugune tulemus ja need uuringud on välja toodud allpool.

Ameerika Ühendriikides ei ole kunagi läbi viidud ühtegi uuringut vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste terviseolukorra võrdlusest rahvusliku haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse (CDC) ega ühegi teise agentuuri poolt viimase 50 aasta jooksul, mil vaktsineerimiste tihedus on üha kasvanud. Tänapäeval antakse lastele üle 50 annuse 14 eri vaktsiini juba enne lasteaeda minekut, millest 26 annust antakse lapsele esimesel eluaastal. Enamik  CDC kogutud andmeid hoitakse vaktsiinitüsistuste registreerimise keskuse (VAERS-i) andmebaasis.

 

Allikas: NAISTEKAS.DELFI.EE / AUTOR:DELFI - http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/uus-uuring-vaktsineeritud-lastel-esineb-kordades-rohkem-haigusi-ja-tervisehaireid?id=64690856

 

Rabav! Ülemaailmselt tunnustatud südamekirurg räägib südamehaiguste tõelistest põhjustest

28.11.2016
Rabav! Ülemaailmselt tunnustatud südamekirurg räägib südamehaiguste tõelistest põhjustest

 

"Kaua ja laialt levinud toidusoovitused on kaasa toonud ülekaalulisuse ja suhkurhaiguse epideemia, mille tagajärjed jätavad täielikult varju kõik inimkonna ajaloos esinenud katkud, kui võtta arvesse suremust, inimestele põhjustatud kannatusi ja ränka mõju majandusele," tuleb südamekirurg doktor Dwight Lundell allolevas loos välja rabavate avaldustega.

Meie, arstid, omandame oma väljaõppe, teadmiste ja autoriteedi tõttu sageli üpris suure ego, mis teeb eksimuste tunnistamise vahel raskeks. Kuid siin see on. Ma tunnistan ausalt, et olen eksinud. Olen 25-aastase tööstaažiga südamekirurg, kes on läbi viinud üle 5000 südameoperatsiooni, aga täna kavatsen ma meditsiini ja teadusega seotud faktid õigesti paika panna.

Õppisin mitu aastat koos teiste silmapaistvate arstidega, keda nimetati arvamuskujundajateks. Meid igast küljest ümber piiranud teadusliku kirjanduse ja paljudel haridusseminaridel käimise alusel kuulutasime me, arvamuskujundajad, et südamehaiguste põhjuseks on lihtsalt kõrgendatud kolesterooli tase veres.

Ainus vastuvõetav ravikuur oli kolesterooli langetavate ravimite retseptide kirjutamine ja dieedi määramine, mis vähendas tugevalt rasvarikaste toitude tarbimist. See viimane pidi meie väitel langetama kolesterooli ja südamehaiguste esinemise ohtu. Nendest soovitustest kõrvale kaldumine oli võrdne pühaduseteotusega ja võis kaasa tuua ka süüdistuse väärravis.

See ei aita!

Neid soovitusi ei ole enam võimalik teaduslikel ega moraalsel alustel kaitsta. Paar aastat tagasi tehtud avastus, et südamehaiguste tekkimise põhjuseks on veresoonte põletik, sunnib arste aeglaselt muutma oma paradigmat südamehaiguste ja teiste krooniliste haiguste ravi kohta.

Hoolimata tõsiasjast, et veerand riigi rahvastikust tarbib kalleid kolesterooli langetavaid ravimeid ja me oleme ka vähendanud rasvasisaldust oma söögis, sureb käesoleval aastal südamehaigustesse rohkem ameeriklasi kui kunagi varem.

Ameerika Südameassotsiatsiooni (AHA) statistika põhjal kannatab praegu südamehaiguse käes 75 miljonit ameeriklast, 20 miljonil inimesel on suhkurtõbi ja 57 miljonil osaliselt diagnoositud suhkurtõbi. Need haigused mõjutavad igal aastal üha rohkem nooremaid inimesi.

Lihtsalt öeldes ei ole kolesteroolil võimalik ilma põletikuta kehas veresoonte seintele koguneda ning seeläbi südamehaigusi ja insulte põhjustada. Ilma põletikuta liigub kolesterool kehas vabalt ringi, just nagu loodus ette on näinud. Põletik on see, mis põhjustab kolesterooli kuhjumise.

Põletik ise ei ole keeruline haigus – tegu on lihtsalt keha loomuliku kaitsetegevusega sissetungija vastu, milleks võib osutuda mõni bakter, mürk või viirus. Põletiku tsükkel on täiuslik viis keha kaitsmiseks bakteritest ja viirustest sissetungijate eest. Kui me aga muudame pidevalt oma keha haavatavaks selliste mürkide või toitudega, mida inimkeha pole loodud korralikult läbi töötlema, tekib seeläbi haigus nimega krooniline põletik. Krooniline põletik on kahjulik, samas kui akuutne põletik on kehale kasulik.

Milline selgelt mõtlev inimene küll tarbiks korduvalt selliseid toite või muid ained, mis teadaolevalt kehale kahjulikult mõjuvad? Näitena võib tuua küll suitsetajad, aga nemad tegid selle otsuse vähemalt teadlikult.

Kõik teised on lihtsalt järginud soovituslikku üldlevinud toiduplaani, mis eelistab madala rasvasisaldusega toite ning palju polüküllastumata rasvhappeid ja süsivesikuid, ise teadmata, et põhjustame seeläbi oma veresoontele pidevaid vigastusi. Need pidevad vigastused põhjustavadki kroonilise põletiku, mis viib südamehaiguste, insuldi, suhkurtõve ja ülekaalulisuseni.

Las ma kordan seda: meie veresoonte vigastuste ja põletike põhjus on madala rasvasisaldusega toidukava, mida on juba aastakümneid soovitanud üldlevinud meditsiin.

Mis on siis kroonilise põletiku peamised tekitajad? Lihtsalt öeldes on selleks rafineeritud lihtsüsivesikute üleküllus (suhkur, jahu ja kõik neist tehtud tooted) ja liigne omega-6 taimeõli tarbimine, mille hulka kuuluvad soja-, maisi ja päevalilleõli ning mida leidub paljudes rafineeritud toitudes.

Kujutlege hetkeks jäikade harjastega pintslit korduvalt enda pehme naha vastu hõõrumas, kuni nahk hakkab punetama ja peaaegu verele läheb. Sa jätkad seda igapäevaselt mitu korda päevas viis aastat järjest. Kui suudad selle valuliku hõõrumise välja kannatada, jääks ikkagi alles veritsev, üles paistetanud ja nakatunud ala su nahal, mis iga järgneva vigastusega üha hullemaks muutuks. See on hea näide, millega võrrelda sinu kehas praegu toimuda võivat põletikuprotsessi.

Hoolimata sellest, kas põletikuprotsess toimub seesmiselt või väliselt, on tulemus sama. Olen lähedalt näinud tuhandete veresoonte sisemust. Haige veresoon näeb välja nii, nagu keegi oleks võtnud pintsli ja sellega korduvalt veresoone seina vastu hõõrunud. Meie söödav toit tekitab me kehas iga päev korduvalt väikesi vigastusi, millest saavad omakorda suuremad vigastused, mistõttu keha reageeribki sellele pidevalt ja olukorrale kohaselt põletiku esile kutsumisega.

Kuni meie naudime magusa saiakese maitset, reageerib me keha sellele ärevalt, nagu oleks meie organismi saabunud sissetungija ja seal sõja kuulutanud. Toidud, mis on täis suhkrut ja lihtsüsivesikud või töödeldud pikema säilivuse nimel omega-6 õlidega, on Ameerika toidulaudadel olnud ligi kuuskümmend aastat. Need toidud ongi meid kõiki aeglaselt mürgitanud.

Kuidas siis võib ühe magusa saiakese söömine põhjustada põletikulaviini, mis su haigeks teeb?

Kujutle, et ajad kogemata klaviatuuri peale siirupit. Nii saadki ettekujutuse sellest, mis raku sees toimub. Kui sööme lihtsüsivesikuid nagu suhkur, tõuseb ka meie veresuhkur kiiresti. Selle vastuseks eritab pankreas insuliini, mille peamine eesmärk on juhtida suhkur rakkudesse, kus see säilitub hiljem energiana kasutamiseks. Kui rakk on täis ja glükoosi juurde ei vaja, siis lükkab see suhkru tagasi, et üleliigne suhkur rakku ei ummistaks.

Kui täitunud rakud glükoosi tagasi lükkavad, tõuseb veresuhkru tase ja seega eritub ka rohkem insuliini, mis muudab liigse glükoosi rasvaks.

Kuidas on see kõik põletikuga seotud? Veresuhkru tase püsib alati väga kitsas vahemikus. Üleliigsed suhkrumolekulid kinnituvad eri proteiinidele, mis omakorda vigastavad veresoone seina. See korduv veresoone seina vigastamine ongi põletiku tekkepõhjuseks. Kui sa oma veresuhkru taset iga päev mitu korda järsult tõstad, siis on see sama hea kui oma õrnade veresoonte sisekülje hõõrumine liivapaberiga.

Kuigi inimesed selle toimumist ise näha ei saa, võite kindlad olla, et see on nii. Ma nägin seda rohkem kui 5000 patsiendi puhul, keda 25 aasta jooksul ravisin ja kellel kõigil oli üks ühine joon – veresoonte põletik.

Räägime taas sellest magusast saiakesest. See süütu välimusega maius ei sisalda mitte ainult eri suhkruid, vaid on ka küpsetatud ühes paljudest omega-6 rasvhappeid sisaldavatest õlidest (näiteks sojaõlis). Kartulikrõpsud ja friikartulid kastetakse samuti sojaõlisse ning töödeldud toiduaineid valmistatakse pikema säilivusaja nimel omega-6 õlide abil. Kuigi omega-6 on vajalik ühend, sest seda leidub kõikide rakkude membraanis ning see kontrollib raku sisse jõudvaid ja sealt väljuvaid aineid, peab omega-6 olema õiges tasakaalus omega-3 ühenditega.

Kui tasakaal kõigub liigse omega-6 ühendite tarbimise tõttu, toodab rakumembraan kemikaale nimega tsütokiinid, mis otseselt põhjustavadki põletikku.

Tänapäeval Ameerikas enimlevinud toidud on nende kahe rasvhappe tasakaalu tugevalt paigast löönud. Selle tasakaalutuse suhe võib ulatuda 15- kuni 30-kordse ülekaaluni omega-6 kasuks. See tähendab, et põletikku tekitab tohutu hulk tsütokiine. Tänapäeva toidulauda arvestades oleks optimaalne ja tervislik suhe 3 : 1.

Asja teeb hullemaks ka see, et nende toitude söömise tõttu omandatud lisakaal tekitab üleküllastunud rasvarakke, mis eritavad suurel hulgal põletikku edendavaid kemikaale, mis aga ainult süvendavad kõrge veresuhkru põhjustatud vigastusi. Magusa saiakesega alanud protsess muutub aja jooksul nõiaringiks, põhjustades südamehaigusi, kõrget vererõhku, suhkurtõbe ja lõpuks ka Alzheimeri tõbe, kui põletikuprotsess kulgeb pidurdamatult.

Pole võimalik pääseda tõsiasja eest, et mida rohkem me sööme töödeldud toite, seda enam me iga päev põletiku teket esile kutsume. Inimkeha ei suuda läbi töödelda – ja see polnud ka loodud tarbima – suhkruid täis topitud ja omega-6 õlides valmistatud toite.

Põletiku vaigistamiseks on vaid üks moodus: toitude viimine nende loomulikule kujule. Lihaste kasvatamiseks tuleb süüa rohkem proteiinirikkaid toite. Vali söögiks liitsüsivesikuid nagu neid värvilistes puu- ja juurviljades leidub. Vähenda põletikku tekitavate omega-6 rasvhapete (maisi- ja sojaõli ning neist valmistatud toidud) tarbimine või lõpeta see täielikult.

Üks supilusikatäis maisiõli sisaldab 7280 mg ja üks lusikas sojaõli 6940 mg omega-6 happeid. Kasuta nende asemel oliiviõli või võid, mis on saadud rohusöödal kasvanud lehmadest.

Loomarasvad sisaldavad vähem kui 20% omega-6 õlisid ja põhjustavad palju väiksema tõenäosusega põletikku kui väidetavalt tervislikud "polüküllastumata"-silti kandvad õlid. Unusta kogu see teaduslik jutt, mis sulle aastakümneid pähe on taotud. Väitel, et südamehaigusi põhjustavad ainult küllastunud rasvad, pole teaduslikku kinnitust. Ka väitel, et küllastunud rasvad tõstavad veres kolesterooli taset, on tegelikult nõrk alus. Kuna me teame nüüd, et kolesterool südamehaigusi ei põhjusta, on mure küllastunud rasvade pärast tänapäeval seda enam absurdsem.

Kolesterooliteooria viis rasvavabade ja vähese rasvasisaldusega toitude soovitamiseni, mis omakorda panidki aluse praegu põletikuepideemiat põhjustavate toitude tekkele. Üldlevinud meditsiin tegi kohutava vea, kui soovitas inimestel vältida küllastunud rasvadega tooteid ja tarbida kõrge omega-6 sisaldusega rasvu. Nüüd on meil käes veresoonte põletiku epideemia, mis viib südamehaiguste ja teiste "vaiksete tapjateni".

Seega võid pigem otsustada töötlemata toitude kasuks, mida valmistas su vanaema, mitte nende toitude kasuks, mida su ema toidupoest töödeldud toitude vahekäigust ostukärule ladus. Põletikku tekitavate toitude kasutamise lõpetamisega ja vajalike toitainete saamisega värskest töötlemata toidust võid sa parandada aastate jooksul tekkinud kahjustused oma veresoontes ja kogu kehas, mille põhjustas üldlevinud toiduvaliku tarbimine.

Doktor Dwight Lundell on Arizona osariigis Mesa linnas asuva Banner Hearti haigla endine juhataja ja sealse kirurgiaosakonna juht. Tema erapraksis nimega Cardiac Care Center asus samas linnas. Doktor Lundell pani hiljuti kirurgi ameti maha, et keskenduda südamehaiguste toitluslikule ravile. Ta asutas fondi nimega Healthy Humans Foundation, mis edendab inimeste tervist suurfirmade abistamisega tervisliku eluviisi propageerimisel. Ta on kirjutanud ka raamatu nimega "The Cure for Heart Disease and The Great Cholesterol Lie".

Ametliku teadaande võib leida siit: Prevent Disease

Tõlkinud: Joonas Orav

Viide artiklile - http://alkeemia.delfi.ee/tervis/tervisemured/rabav-ulemaailmselt-tunnustatud-sudamekirurg-raagib-sudamehaiguste-toelistest-pohjustest?id=69698457

 

Vaktsineerimise ohtlikkus

28.11.2016
Vaktsineerimise ohtlikkus

Margareta Hellsten  (arst, keemik, agronoom-bioloog), kes on on töötanud Stockholmis 12 aastat  lastearstina ja hetkel töötab psühhiaatrina, peab  kaitsepookimist ohtlikuks. Ta oli valmis lähemalt selgitama.

Milles seisneb vaktsineerimise  ohtlikkus?

“Vaktsiinid koosnevad nõrgestatud või surnud bakteritest  või viirustest. Ametliku põhjenduse järgi viiakse need kehasse selleks, et  stimuleerida immuunsüsteemi.

Iga rakk tunneb tavaliselt ära omaenda organismi osakesed,  kusjuures sissetungijate kahjutustamine on valgete vereliblede ülesanne.  Kaitsvaid valgeid vereliblesid leidub kahte liiki. Ühed (neutrofiilsed  granulotsüüdid) kasutavad sissetungijate vastu keemiarelva, saabudes kähku  kohale. Selles võitluses võivad otsa saada ka oma rakud. Seejärel tulevad  eksperdid – monotsüüdid. See on valgete vereliblede teine oluline rühm, millel  on ümmargune tuum. Nad uurivad sissetungijat lähemalt, kandes oma avastusest  ette lähimasse keskusesse – lümfisõlmele. Seal õpetatakse kähku välja eliitjõud,  mida nimetatakse B-lümfotsüütideks, relvastatakse antikehadega ning saadetakse  ohupiirkonda. Antikehad sobivad hästi sissetungijate struktuuriga. Alati neist  jõududest siiski ei piisa. Leidub veel üks liik lümfotsüüte, mida tuntakse  T-lümfotsüütidena. Neist on viimasel ajal räägitud seoses AIDS-iga.

Ametlik propaganda ütleb, et pärast kaitsepookimist on nood  lümfotsüüdid valimis meid eluaeg kaitsma, rünnates haigusollust iga kord enne,  kui see midagi paha jõuaks teha. Uinutav teooria!

Tegelikult ei ole üldse mõistlik inimkehasse suurtes  kogustes viia surnud või nõrgestatud viirusi, millele on lisatud toksilisi  konserveerimisaineid. Mida rohkem on meis sõbralikke baktereid, seda tervemad me  oleme. Vaenulikud elemendid suudavad kudedeni jõuda harva, ja ühel ajal mitte  kunagi. Nn kaitsepookimiste puhul jõuavad nad aga kudedeni korraga. See kutsub  esile immunoloogilise šoki. Organism hakkab kohe tootma antikehasid.”

Mis siis immuunsüsteemis õieti toimub?

“See on nö jalust rabatud. Pärast tavalisi vaktsineerimisi  võib kuni 70% meie antikehadest olla hõivatud leebete lastehaiguste  kantseldamisega. Need pole üldsegi nii ohtlikud, nagu ametlikult väidetakse.  Tavaliselt astub nende haiguste vastu välja üksnes 37% antikehade varust. Võite  kujutleda, kuivõrd koormatud on immuunsüsteem ülejäänud elu vältel, kui peame  võitlema palju ohtlikumate haiguspisikute vastu. Lisaks tuleb pidevalt kahjutuks  teha ka allergiaid esilekutsuvaid aineosakesi.

Leidub arste, kes on vabatahtlikult neelanud suures koguses  koolerapisikuid, et näidata ametlike vaktsineerimisteooriate paikapidamatust.

Kui neid mikroorganisme vaktsiinina tervele inimesele  süstida, ei juhtu midagi hullu. Tänapäeval on aga täiesti terveid inimesi väga  vähe järel. Alatoidetud või ebatervislikult toidetud laste vaktsineerimise  tagajärgi kirjeldab dr Archie Kalokerinos oma raamatus “Every Second Child”. Nimelt suri Austraalia mitmes piirkonnas pärast vaktsineerimist iga teine  põliselaniku laps. Archie Kalokerinos oli vastutustundega arst ja andis lastele  enne vaktsineerimist suures koguses C-vitamiini. 10-aastased said koguni  10 000mg päevas (ametlikult vajab inimene päevas 60mg), 5-aastased said  5000mg mitu päeva enne süstimist. Lisaks anti neile veel 28mg tsinki. Väiksemad  said vastavalt vähem. Seejuures keeldus dr Kalorekinos vaktsineerimast lapsi,  kel esines vähimaidki põletikulisi sümptomeid. Tänu nendele ettevaatusmeetmetele  ei surnud kahe aasta jooksul üksi dr Kalokerinose hoolealune. Üksnes nõnda kaua  lubatigi tal oma programmi teostada.

Kui lastele C-vitamiini ei antud, suri neist iga teine  immunoloogilise šoki või halvatuse tagajärjel. Hiljem ka mingi nakkuse (näiteks  kopsupõletiku) tõttu.

Vaktsineerimine toob alati endaga kaasa suurenenud  vajaduse C-vitamiini järele. Selle vaegus nõrgestab immuunsüsteemi. Alla  10-aastastel lastel pole see süsteem veel täielikult välja arenenud. Tavaliselt  on aga vaktsineerimisi ette võetud just enne kümnendat eluaastat.”

Kas on ka täpsemaid andmeid?

“Viimasel ajal on vaktsineerimise kahjulikkuse kohta  ilmunud hulk kirjandust. Nimetan mõned teosed: Ida Honorofi ja E. McBeani  “Vaccination – The Silent Killer”, Walene Jamesi “Immunization – The Reality  Behind the Myth” ning F. ja S. Dealrue´ “Impfungen der ungluabliche Irrtum”, millele on eessõna kirjutanud meditsiinidoktor Gerhard Buchwald. Neis kõigis  toonitatakse, et peamiselt vaktsineerimine põhjustabki väikelaste kurikuulsaks  muutunud äkksurma. Inglismaal sureb 2000 väikelast aastas, Saksamaal koguni  5000. Soomes on see näitaja 6 last iga 10 000 kohta. Sedagi on väga palju. Need  lapsed olid vaktsineeritud paar nädalat enne surma.

Samalaadsete uurimiste tulemused on neid andmeid vaid  kinnitanud. Lahkamisel selgus, et 95% lastest oli saanud viirusliku nakkuse või  oli neil tekkinud nakkuslik seisund kõhunäärmes, neerudes ja põrnas.

USA-s tabab äkksurm 10 000 väikelast aastas. Sealseist  uuringuist ilmneb, et kaks kolmandikku 103 lapsest oli surnud kolme nädala  vältel pärast kolmikpookimist, mis oli mõeldud teetanuse, läkaköha ja difteeria  vastu. Hulk lapsi suri juba esimesel ööpäeval. Ametlikuks diagnoosiks polnud  vaktsinatsioonikahjustus, vaid hoopis “tundmatu põhjusega väikelaste äkksurm”.  Näiteks aastal 1979 suri kaheksa last vahetult kolmikpookimise järel. Ometi  pandi diagnoosiks väikelaste äkksurm. Seejärel peatasid arstid need  vaktsineerimised. Pärast ametlikku uurimist  edastati, et kolmikpookimise ja  laste äkksurma vahel polnud mingit seost, sest vaktsiin lihtsalt ei saa surma  põhjustada.

California Ülikooli uuringutes selgus, et vähemalt 1000  last aastas sureb USA-s päris kindlasti ainuüksi kolmikpookimise tagajärjel –  seega 10% neist lastest, kelle ametlikuks diagnoosiks on väikelaste äkksurm.

Tänapäeval kannatavad inimesed, eriti noored, alatoitluse  all, sest toit on enamasti alaväärtuslik. Seepärast on väikelaste äkksurma  juhtumid viimase kümne aasta vältel kahekordistunud. Ka täiskasvanud on nüüd  riskigruppi arvatud, mistõttu peaksid nemadki pookimisest hoiduma.

Inimesed on erinevad. Mõni vajab mõnda toitainet kümme,  sada ja isegi tuhat korda rohkem kui teine. See on tingitud geenidest. Ka mõjub  vaktsineerimine erinevalt. Uurimistulemustel on läkaköhavaktsiin põhjustanud  ajukahjustusi. Osa lastest, kes elavad vaktsineerimise üle nõrgema  reaktsiooniga, kannatab hiljem krooniliste vaevuste, sealhulgas allergiliste  häirete, astma ja unepuuduse käes.

Taani andmed näitavad, et 40% sealsetest alla 16-aastastest lastest kannatab allergiliste vaevuste all. Aastal 1991 oli Rootsis ühe või  teise aine suhtes allergilisi inimesi ligi 3 miljonit. Geneetilistel põhjustel  reageeritakse nii haigustele kui pookimistele erinevalt.

Kui viirusel õnnestub raku tuuma sisse tungida, võib ta üle  võtta sealse programmi ja toota kapsliga viirusi. Tagajärjeks on äge nakkus. Kui  keskkond aga viirusele ei sobi, juhib ta raku tegevust üksnes osaliselt. Näiteks  kroonilise astma puhul. Viirus võib jääda latentsesse seisundisse, andmata  endast pikka aega mingit märku. Aga näiteks kui langeme stressi või oleme  külmetanud, muutub ta aktiivseks. Organismi nõrgestudes viirus tavaliselt  aktiviseerub ning paljuneb kähku ning stressi möödudes pole temast jällegi  mingit märki. Selline olukord võib kesta kaua ning kaitsepookimiste puhul  organismi sattunud viirused nõnda talitavadki. Paljud viirused tekitavad ka  vähki, kusjuures vähk võib välja lüüa evolutsiooni läbiteinud viirusest  nakatunud järglasel. Seega võivad kaitsepookimiste tõsisemad tagajärjed  ilmneda alles järgmisel või isegi ülejärgmisel põlvkonnal.

Uuringutes on juba nähtud kaitsepookimiste ning suhkurtõve  ja psoriaasi osalist seost. Lõplikult on see seos veel kindlaks tegemata.  Põhjalikud teadurid on lisaks huvitunud, et kas kaitsepookimised ei ole ehk  põhjustanud ka viimasel ajal üha enam levima hakanud raskeid haigusi, nagu  leukeemia või Parkinsoni tõbi, mida varem ei tuntudki. Varsti võib see haigus  tabada juba kõiki vanemaid inimesi.

North-Carolina arst Clenner, kes ravivahendina kasutab  C-vitamiini, rõhutas, et paljude tema kolleegide järeldusel on  lastehalvatusvaktsiin otseselt põhjustanud leukeemia leviku USA-s. Dr Dupera  Pariisist kirjutas juba aastal 1955 ajakirjas “Press Medical”, et kaitsepookimised vallandavad leukeemiaplahvatuse.

Ateena professor Gregoraki, keda Kreeka Teaduste Akadeemia  kõrgelt hindab, on toonitanud, et kui vähegi võimalik, ei tohiks oma keha  reostada vaktsiinidega. Tänapäeval levivad ennekuulmatult vähk ja vaimne  alaareng. Põhjuseks on arstimite, vaktsineerimise ja kemoteraapia  kuritarvitamine. Ta leidis, et saavutamaks vähi vähese esinemuse, nagu oli  vanasti, tuleb lõpetada liialdused arstimite, kiiritamise, antibiootikumide ja  vaktsiinidega, sest need pole muud kui mikrobioloogilised mürgid.

Olukorda on halvendanud kurgumandlite kõrvaldamine. On ju  mandlite ülesanne viirusele vastu astuda.”

Kuivõrd avaldab inimesele mõju nuum- ja kariloomade  vaktsineerimine?

“Lastel on hakatud avastama suu- ja sõratõbe, sest  sõralistele on tehtud kaitsepookeid. Inimlastel nimetatakse seda haigust  viisakamalt muhktõveks.

Euroopas on 20 aastat tehtud vaktsineerimisi suu-ja  sõratõve vastu. Asjassepühendatud veterinaarasutuste aastakäive on olnud 130  miljardit dollarit. Tohutu raha. Aga efekt on väike. Nii lasti Prantsusmaal ühel  aastal hukata 193 000 looma, et epideemiat peatada. Kõik loomad olid  vaktsineeritud.

Saksamaal korraldati 12 aasta vältel (1966-88) kõigi üle  nelja kuu vanuste veiste sundpookimine. Kui mõni talunik keeldus, ilmus kohale  politsei. Sundpookimine läks saksa talunikele maksma 40 miljardit marka aastas.”

Millised olid sundpookimiste tagajärjed?

Pookimist organiseerinud riikides puhkes taud taudi  järel. Isegi naabermaad (Rootsi, Taani Suurbritannia) ei jäänud puutumata.  Seevastu kaugemal, Iirimaal, Norras ja Soomes polnud üldse taude.

Ühisturu algusajal tegi komisjon ettepaneku keelustada  kaitsepookimised suu- ja sõrataudi vastu. Saksamaa lükkas soovituse tagasi.

Keegi pensionil saksa teadlane juhtis tähelepanu asjaolule,  et sundpookimisi praktiseerivad Saksamaa ja Itaalia olid ainsad riigid, kus  pidevalt puhkes suu- ja sõratõbi. Selgus, et vastutav asutus oli andnud  valitsusele väärinformatsiooni, mistõttu pookimisi jätkati. Tolle pensionäri  sekkumine sundis Bundestagi komisjoni aastal 1992 vastu võtma otsuse  sundpookimised lõpetada. Ühtlasi anti mitu miljonit marka toetusraha  vaktsiinikombinaadi ehitamiseks.”

Mida näitab inimeste kaitsepookimiste statistika?

“Inglismaal alustati kaitsepookimist rõugete vastu aastal  1796. Selle tagajärjel sagenesid epideemiad, mis aastail 1837-39 nõudsid 22081  inimelu. Sellest hoolimata hakati aastal 1853 tegema sundpookimisi. Seejärel  tabas Inglismaad ajavahemikus 1870-1872 hirmus rõugeepideemia – 44 840 inimest  suri. Siis astusid inglased sundpookimiste vastu välja. Protestile vastati, et  järelikult tuleb vaktsineerida sagedamini. Siiski lõpetati rõugetevastane  sundpookimine 1948. aastal, sest Teise maailmasõja ajal, mil inimesi oli  hulganisti koos, sai ka kõige rumalamatele selgeks kaitsepookimiste nõmedus.

Jaapanis alustati rõugetevastast sundpookimist aastal 1872,  kuid ka seal hakkasid rõuged veelgi levima. 1892.a. puhkes Jaapanis kohutavaim  rõugeepideemia: 165 774 haigestus ja  29 979 suri. Kõik olid vaktsineeritud.

Austraalias ei korraldatud sundpookimisi. 15 aasta vältel  suri seal rõugetesse ainult kolm (!) inimest.

Saksamaal korraldas natsionaalsotsialistlik valitsus  1939.a. sundvaktsineerimise difteeria vastu. Kohe haigestus 150 000 inimest.  Norras ei vaktsineeritud kedagi. Seal haigestus tol ajal vaid 50 inimest.

Rootsis vaktsineeriti 1963.a. rõugete vastu ja varsti  puhkes Stockholmis rõugeepideemia.

USA sundvaktsineeris 1917-19.a. Filipiinide elanikkonna.  Tagajärjeks oli see maa suurim rõugeepideemia: 162 503 haigestus ja 71 453 suri.

Aastail 1870-71 puhkes rõugeepideemia Saksamaal. Rohkem kui  miljon inimest haigestus 120 000 suri. Neist 96% oli vaktsineeritud. Isegi Bismarck oli sunnitud tunnistama, et kaitsepookimised oli suur viga.

George Bernard Shaw kirjutas vaktsineerimise enesepettusest  koguni raamatu, mis avaldati 1932.a.

Asi hakkas paranema alles pärast seda, kui valitsejad  lasksid haigestunud isoleerida ja tõhustada hügieeni.”

Millised olid lastehalvatusvastase vaktsiini tagajärjed?

Lastehalvatuse viirust võis leida reostunud viljas või  piimas. Peamiselt haigestuvad lapsed vanuses 6 kuud kuni 3 aastat. 1930.  aastail vähenes haigestumus kuni 80%, sest vilja hakati hoidma hügieenilisemalt.Teaduslikult on kindlaks tehtud, et nii difteeria kui lastehalvatuse levik  Euroopas ja USA-s oleks 1950. aastail iseeneslikult lakanud. Takistas  vaktsineerimine. Niisiis võivad mõlemad haigused lähiajal koguni aktiviseeruda. Meedikud on märkinud, et 95%  maakera inimasukatest on lastehalvatuse suhtes  loomupäraselt immuunsed. Seetõttu pole vaktsiinist iialgi juttu tehtud kui  bioloogilisest relvast.

Portugalile kuuluval Madeira saarel oli lastehalvatus  täiesti tundmatu, kuni seal hakati tegema vaktsineerimisi. Tagajärjeks oli  epideemia, haigestus sadakond last.

Soomes puhkes lastehalvatusepideemia 1984. aastal. 7 last  9-st olid vaktsineeritud. Üks laps suri, kuigi teda oli lastehalvatuse vastu  viis korda vaktsineeritud.”

Mida öelda tuberkuloosi leviku kohta? Rootsis on jälle  hakatud häirekella lööma.

“Loomulik immuunsus tuberkuloosi suhtes hakkas tekkima  1890. aastaist. Kaitsepookimisi alustati alles aastail 1945-46. Hollandis ei  ole vaktsineerimisi tehtud ning tuberkuloos on seal ka praegu tundmatu haigus. Ent Soomes korraldati massilisi vaktsineerimisi. Sealhulgas lastevanemate  vastuseisust hoolimata. Ning tagajärjeks oli kogu Euroopas enneolematul hulgal  haigestumisjuhte.”

Millised on suurimad vaktsineerimisele järgnenud  katastroofid?

“Pärast Esimest maailmasõda (1918-19) hakkas levima  hispaania gripp (spanish flu). Sõja ajal vaktsineeriti USA-s iga mobiliseeritu  kõigi tollal tuntud vaktsiinidega. Paljud langesid seejärel surnult maha. Teised  täitsid viimase kui ühe sõjaväehospidali. Sealt lahkusid nad sõjainvaliididena  ning vaimsete puuetega, ilma et nad oleksid sõtta jõudnudki.

Sõjaväeleerides puhkesid koletuslikud taudid, mis nõudsid  rohkem ohvreid kui lahingud. See tragöödia mõjus kaasa, et Inglismaal lõpetati  sundpookimised.

USA sõjajärgses vaktsineerimiskampaanias öeldi, et kuna  sõdurid naasevad võõrastest riikidest tõenäoliselt hirmsate haigustega, siis  tuleb kõik kodanikud, mehed, naised ja lapsed, vaktsineerida riigi huvides.  Aastail 1918-19 meenutasid paljud ameeriklaste asulad tondilinnu. Tänavad oli  inimtühjad, sest kõik lamasid voodis. Kontorid ja kauplused olid suletud. Neil  vähestel, kes polnud vaktsineeritud, oli eriti palju tööd. Pealegi pidid nad  haigete eest hoolitsema. Üldiselt nad ei haigestunudki hispaania grippi.

Hispaania gripi vastast vaktsiini müüdi ka teistele  maadele. Ühtekokku suri selle tagajärjel kogu maailmas vähemalt 25 miljonit  inimest. Ainuüksi Rootsis oli ohvreid 38 000. Hispaanlaste suhtes oli haiguse  nimetus muidugi ebaõiglane, sest Hispaaniast see gripp küll ei pärinenud. Ainsad maad, kus seda jubedat haigust ei esinenud, olid need, kes keeldusid toda  Ameerika vaktsiini ostmast, sealhulgas Egiptus ja Kreeka.”

Jääb mulje ettekavatsetud massimõrvast. Millised  finantsringkonnad seisavad vaktsineerimiskampaaniate taga?

“Nelja USA laboratooriumi viiest, kus 1950. aastail  valmistati lastehalvatusvaktsiini, rahastas Rockefeller. Ta teenis sellega 5  miljardit dollarit.

Seagripivastase vaktsineerimise kampaaniasse tõmbasid  rahandusringkonnad kaasa koguni Gerald Fordi. Reklaamiraha võeti maksumaksjate  taskust. Vaktsineerimine algas oktoobris 1976, ilma et oleks jõutud teste teha.  Juba sama aasta detsembris, seega kaks kuud hiljem, lõpetati vaktsineerimine  paljude surmajuhtumite ning halvatuste tõttu.

Augustis 1977 andis 62 inimest asja kohtusse, et oma  lähedaste surma eest kahjutasu nõuda. 207 nõudis kahjutasu halvatuse eest, 607  pimedaksjäämise, impotentsuse jne eest. Enamik aga ei teadnudki, et neil on  õigus riigilt hüvitust nõuda.

Seesugused sündmused panevad mõtlema. Seda enam, et  keegi polnud enne kaitsepookimisi seagrippi haigestunud. Kust oli see haigus  üldse pärit? Sigadel seda polnud. Järelejäänud vaktsiini püüti seakasvatajatele  maha müüa, kuid katse ebaõnnestus. Nii jäi vaktsiin 100 miljoni dollari  väärtuses tarbetult seisma. Sead ei haigestunudki.

Meedikud on viimasel ajal tõdenud nii südamehaiguste kui  ajukahjustuste seost vaktsineerimistega.California Ülikooli uuringuis  selgus, et USA-s seostatakse vähemalt 11 000 – 12 000 neuroloogilist  kahjustust aastas seoses kolmikpookimisega. Arvud on mõistagi tugevasti  vähendatud. Tasub rõhutada, et vaktsiinid sisaldavad nii alumiiniumi kui ka  elavhõbedat. Alumiiniumist on teada, et see kutsub esile allergiat.

USA teadlased Culter ja Fishert on toonitanud, et ametlikud  arvud jäävad tegelikkusest väga kaugele. Nad viitasid 15-20 % Ameerika  koolilaste suurtele raskustele õppimisega. Kolm miljonit last peab võtma  lisatunde. Teadlaste järeldusel on see otseselt läkaköhavastase pookimise  tagajärg. Londonis on nõutud kahjutasu just peamiselt läkaköhavastaste  vaktsineerimiste tagajärgede eest.”

Kuidas ametlike arvudega manipuleeritakse?

“Los Angeles´i arste kutsuti üles teatama kõigist  reaktsioonidest 48 tunni vältel pärast vaktsineerimist. Ent laste organism on  täiesti erinev. Üks laps haigestus neli tundi pärast pookimist ja suri neli  päeva hiljem. Teine laps haigestus kolm päeva pärast vaktsineerimist ja suri  järgmisel päeval. Ka tema juhtum jäi statistikast välja. Muid komplikatsioone  (minestamised jne) ei arvestatud üldse. Ei tuntud vähimatki huvi, mis sai  lastest 48 tundi hiljem. Mis väärtus sellisel statistikal üldse on?

Kord uuriti 58 last pärast nende esimest vaktsineerimist.  Kahekümne neljal ehk 41% märgati samal päeval vaktsiini mõju ajule. 24 tundi  pärast lastehalvatusvastast vaktsineerimist täheldati ligi pooltel lastest  ebanormaalseid ajulaineid.

Prof Delour on kirjutanud: “Vaktsineerimistega  põhjustatakse iseloomu muutusi terves põlvkonnas. Kontsentratsioonivõime ja  kriitiline mõtlemine halvenevad, ärritatus ja kartus suurenevad. Kujunevad  vormitud ning atoonilised inimesed, kes vaevalt on millestki huvitatud. Nad on  ärevil ning kinnised. Usutavasti leidub ka teisi põhjusi, aga pole kahtlust, et  vaktsineerimine muudab inimese käitumist, neist saab ilmetu inimmass.”

60-ndate lõpul alustati terves maailmas suurt sund-vaktsineerimise lainet ja seda just vastsündinute peal. 70-ndate lõpuks olid välja arenenud väga rängad immuunsüsteemihäired ja -haigused, nende hulgas ka AIDS. Sunniviisiline vaktsineerimine kestab tänaseni. See toob endaga kaasa immuunsüsteemihäireid, märgatavalt on kasvanud mõju intelligentsile ning üldse inimese ajutööle. Kui möödunud sajandi alguses veel ei tuntudki sellist haigust nagu autism, siis tänaseks on grupivaktsineerimise tagajärjed kohutavad – iga viies laps kannatab kerge- või raskekujulisema sotsiaalse hälbe all, levinud on hüperaktiivsus, autism, täheldatud on vägivalla ning sotsiaalvaenulikkuse massilist tõusu.

Aafrika mandril tegeletakse massilise genotsiidiga – jah muidugi ei toimu see üleöö ja püssiga, ent genotsiid on see siiski. Sama on hakatud ka tegelikult mujal maailmas tehtama – ravimifirmad toodavad üha mürgisemaid vaktsiine, mis mõjuvad laastavalt inimese kesknärvisüsteemile. Ja siis me imestame, et noorus on hukas – ise me neid süstime!

Hepatiidi vastu vaktsineeritakse juba vastsündinuid, kuigi on tegemist täiskasvanud narkomaanide haigusega! 12 tunni vanusele beebile süstitakse sisse surnud b-hepatiidi haige sülje põhjal valmistatud vaktsiini, mis sisaldab 1:1 sama kanget haigustekitajat, kui seda oli surnul. 12 tunni vanusele beebile! kel pole veel immuunsüsteemi ollagi…
ning samas sisaldab see vaktsiin sellisel määral raskemetalle, elavhõbedat, et paljud lapsed on sellest lihtsalt ära surnud, on krampides tõmmelnud ning haiglates vedelenud. 80% imikute äkksurma juhtumitest leiab aset nädala-kahe jooksul peale vaktsineerimist.

Sama hästi võiks täiskasvanud inimene end süstida AIDSihaige narkomaani süstlaga… küll su immuunsüsteem selle korda ajab.

Üks hepatiidisüst sisaldab 12,5 mcg elavhõbedat. Kui see süstida näiteks 3,6 kilosesse vastsündinusse, siis saab ta juba ühe doosiga mitukümmend korda rohkem mürki, kui on lubatud normidega (antud juhul oleks lubatud kuni 0,36 mcg).

Kui 6-kuune imik on saanud kätte kõik ettenähtud vaktsiinid, siis on ta oma organismi kumuleerinud juba 167,5 mcg elavhõbedat.
Kaheaastaseks sünnipäevaks on Ameerika laps kogunud oma organismi 237 mcg elavhõbedat!!

Elavhõbe, alumiinium, formaldehüüd on närvimürgid (neurotoksiinid) – nad hävitavad olemasolevaid aju närvirakke ja takistavad uute rakkudevaheliste ühenduste teket. Seega võivad vaktsiinide kahjustused lapsel avalduda alles hiljem kõne-, õppimisvõime, kõndimis- jm. häiretena.

Vaktsiinid on eriti ohtlikud just vastsündinutele ja imikutele
– kuna vastsündinu hemato-entsefaalbarjäär (kaitsev membraan ajus, mis selekteerib verest välja ajule kahjulikud ained ning ei lase neid ajju tungida) ei funktsioneeri veel ja seetõttu pääsevad kõik mürkained otse ajju. Imiku tormiliselt arenevale ajule võivad sellised mürgid pöördumatult kahju teha.

Artikli viide - www.oleteadlik.ee , 07/09/2013

Minu parimad sõbrad on mikroobid - Rob Knight ja Michael Pollan

23.11.2016
 Minu parimad sõbrad on mikroobid - Rob Knight ja Michael Pollan

Colorado Ülikooli Inimese mikrobioomi kursus haaras mind üleni endasse ja peale mahuka loengumaterjali on nüüd minu raamaturiiulil kursuse juhendaja prof. Rob Knighti, MD Martin Blaseri jt entusiastidest mikroobiteadlaste raamatud. Teema on lai ja Knighti labori kodulehel https://knightlab.ucsd.edu/wordpress/on hulganisti lugemismaterjali ja viiteid. 

Praegusel puhastushulluse ajastul on antibootilised ainesed tablettide, puhastuskuuride, parsiiditõrje,  töödeldud toitude jms koostisosana meid surnuks puhastamas. Pakuksin sissejuhatuseks väga hea kokkuvõtte kõige olulisemast inimese mikrobioloogilisest maailmas: oma ala teadlastest, uuringutest ja suundadest, mille annab edasi samuti entusiasmiga nakatunud Michael Pollan oma artiklis:
  


Minu parimad sõbrad on mikroobid.

Michael Pollan on tuntud ja tunnustatud ajakirjandusprofessor California Ülikoolis, kes on kirjutanud toitumisega seotud raamatuid ja artikleid: A Food Rules: Eaters Manual (eesti k. Toidureeglid 2011), Omnivores Dilemma, In Defence of Food, Cooked: a Natural History of Transformation. Pollan oli ka mikrobioomi kursuse näidisõppevahendiks oma keha mikrobioomi kaardiga.
 
M. Pollan  kirjutab:
Ma võin teile öelda täpse kuupäeva, mil ma hakkasin iseendast mõtlema mitmuses – kui  superorganismist, mitte enam lihtsalt üksikindiviidist. See juhtus 07. märtsil.   Just sel päeval ma avasin oma e-kirjade postkasti ja leidsin sealt tohutu, arvutit undama paneva mahuga andmestiku, mis tuli Colorado Ülikooli (Boulderis) juures asuvast BioFrontiers Institute  laborist.  Labor oli analüüsinud minu mikrobioomi – täpsemalt siis geene, mis ei ole „minu“ geenid, vaid kuulusid mitmele sajale mikroobiliigile, kellega ma oma keha jagasin.  Need bakterid, mida on siis umbes 100 triljonit (triljon – 1012), elavad (ja surevad) just praegu minu naha pinnal, minu keelel ja sügaval minu soolestiku soppides. Just viimases kohas on neid kõige enam ja kaaludes ligikaudu kilogrammi, moodustavad nad meeletu kogukonna seni kaardistamata  alal. See on nagu läbiuurimata kõrb, mida teadlased alles püüavad hakata tundma õppima. 
 
Minu mikrobioomi kaardil olid nimetatud sajad bakteriliigid, mis nimetavad minu keha oma koduks.  Numbrid, mida esindasid mikroobide geenid, muudavad meid lihtsalt vaid kääbusteks. Tuleb välja, et me oleme vaid 10% inimesed: iga meie keha moodustava inimraku kohta tuleb ca 10 püsivat mikroobi – (sealhulgas kommensaalid -peamiselt kahjutud priileivasööjad) ja mutualistid (kellega meil on vastastikused kasulikud sidemedhttps://et.wikipedia.org/wiki/Mutualism) ja väga väike hulk patogeene. Me oleme geneetilise materjali kandjad ja sellest 99% on mikroobide oma. Ja välja tuleb midagi sellist, et see „teine genoom“ nagu seda sageli nimetatakse, mõjutab meie tervist sama palju ja arvatavalt isegi rohkem, kui need geenid, mida me pärime oma vanematelt.  Kuna meie päritud geenid on vähem-rohkem kindlalt paigas, siis oma teist genoomi saame me vormida ja isegi ümber kujundada. 
Justin Sonnenburg, Stanfordi mikrobioloog, märgib, et me peaksime inimkeha vaatlema kui „keerukat süsteemi, mis on optimeeritud mikroobidest elanike kasvule ja levikule.“ Korratused meie sisemises ökosüsteemis – mitmekesisuse hävinemine, või siis „valede“ mikroobide levimine ja kasv – võib viia meid ülekaaluni ja väga paljude krooniliste haigusteni ning samuti ka infektsioonideni. Teadlased kasutavad sõna „mikrobioota“ (varem kasutati selle sõna asemel rohkem „mikrofloora“, mis aga enam ei ole täpne), mis hõlmab endas kõiki kogukonnas olevaid mikroobe ja „mikrobioomi“, milleks on siis mikroobide kollektiivi geenid.
Meie organismi püsimikroobid mängivad olulist rolli ja on kriitilise tähtsusega meie immuunsüsteemi ülesehitamisel, aidates sel täpselt vahet teha, kes on vaenlane ja kes sõber ning ei lase süsteemil hulluks minna. Mõned teadlased usuvad, et Lääne ühiskonna häirivalt suur hulk autoimmuunseid haigusi on tekkinud meie kehade ja „vanade sõprade“ iidsete sidemete katkemisest. Me oleme lõhkunud oma kooselu mikroobidest sümbiontidega (Sümbioos (vanakreeka keelest σύν "koos" ja βίωσις "elamine") on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu). 
Need väited tunduvad üsnagi liialdatud ja tegelikult paljud mikrobioomi uurivad teadlased on väga ettevaatlikud, et mitte teha sama viga, mida tegid inimgenoomi uurijad 10 aastat tagasi, kui nad väitsid, et on rajal, mis kohe-kohe ravib terveks paljudest haigustest. Me ootame seda siiani!  Siiski see, kas teise genoomi tundmaõppimine toob haigustele ravi, sõltub sellest, mida me siiani oleme teada saanud – meie enesetunnetusest, sellest, kuidas me tervist defineerime ja meie üleüldisest suhtumisest bakteritesse. Ja nagu märkis hiljuti üks teadlaste grupp mikroobide ökoloogiat puudutavas artiklis, et inimese tervist tuleb nüüdsest vaadelda, kui inimesega seotud mikrobioomi kollektiivset omandit — see on kogukonna, mitte indiviidi ülesanne.
Selline paradigma nihe ei tule sugugi liiga kiiresti, kuna tsivilisatsioonina, oleme teadmatusest suurema osa sajandist, andnud oma parima, et hävitada inimesega seotud mikrobioom. Oleme moodustanud bakterite vastu mitmeid ühisrindeid, kusjuures eelkõige toitumine on see, mis kahjustab bakterite heaolu. Teadlased kõnelevad nüüd vaesunud „Lääne ühiskonna mikrobioomist“ ja tõstatavad küsimuse, kas ei tuleks alustada suuremat „ökoloogia taastamise“ projekti – ja taastada ei tule mitte vihmametsa ega  preeriat, vaid taastada tuleb normaalne kodune keskkond meie seedetraktis.  
Märtsis käis Michael Pollan külastamas seda teadusasutust ja neid teadlasi, kes tema mikrobioomi kaardistasid. Laborit juhib vibalik siilisoenguga 36 aastane bioloog Rob Knight. 
 
Uus Meremaa päritolu teadlane tuli USAsse esmalt uurima invasiivseid liike, mis olid suureks probleemiks tema kodumaal. Knight teenis 24 aastasena Princetoni Ülikoolis välja oma PhD kraadi ökoloogias ja evolutsioonilises bioloogias. Edasi keskendas ta oma tähelepanu invasiivsetelt liikidelt nähtamatute kogukondade tegevuse uurimisele.  Knight on tuntust kogunud kui briljantne sekveneerimisandmete analüütik, kes oskab hämmastava täpsusega töötada masinate ja metoodikaga ning välja sõeluda tohutust infovoost vajalikud andmed, mis aitavad määrata iga üksiku mikroobi unikaalse geneetilise allkirja.  Selline talent on põhjustanud ka selle, et tema laborisse saadavad oma proovid väga paljud teadlased. Seetõttu võib Knight nime leida suuremas osas ses vallas tehtud uuringutest.  Pollan veetis siin kaks päeva ja nautis mitmeid eineid koos Rob Knighti ja tema kolleegidega, doktorantide ja kraadiõppuritega ning oli üsna jahmunud siinsest lauavestlusest. Pollan märgib: "Ma ei usu, et ma oleks kunagi varasemalt kuulnud õhtusöögilauas vesteldavat nii palju inimese väljaheidetest ja muust jämesoole sisust. Ma sain kuulda Knighti 16 kuud vana tütrest, kelle suurem osa mähkmetest annetati teadustööks ja tähelepanelikult läbi uuriti. Knight märkis, et ta võtab endalt ja elukaaslaselt proove kogu aeg."
 

Sellise ulatusliku perekondliku uurimuse tulemused on andnud meile teaduslikud tööd, millest nähtub perekonnas toimiv mikroobide kogukonna dünaamika. Andmed aitasid näha, etmikroobide kogukond paaril, kes jagavad ühist maja on sarnane. See omakorda näitab, et indiviidi mikrobioomi kujundab tema elukeskkond. Knight leidis samuti, et perekonnaga koos elav koer sulandub oma kogukonnaga igaühe nahale – oletatavasti läbi lakkumise ja paitamise. Üks uuringutest “Moving Pictures of the Human Microbiome,” (Inimese mikrobioomi liikuvad pildid) annab ülevaate päev-päevalt liikuva mikroobide kogukonna muutustest igas keha osas. Knight on teinud animatsiooni, mis näitab iga mikroobide kogukonna – soolestikus, nahal ja suus paikneva kogukonna -  suurt erinevust ühe inimese osas. St meie suus, nahal ja sooles olev bakterite kogukond erineb üksteisest kardinaalselt ja iga muudatus neis kogukondades toimub vaid kitsas vahemikus.
Knight ja tema kollegi laste mähkmetest võetud proovid näitavad hämmastavaid protsesse beebi soole mikrofloorast – ema kõhus olles on imik steriilses keskkonnas, peale sündi hakkavad mikroobide kolooniad last järk järgult katma. Protsess saab alguse pärast sündi, mil imiku eripära rõhutav mikroobide kogukond võtab koha sisse tema sooltes. Muutused ja kogukondade kasv tekib seejärel, kui tuleb üleminek tahkele toidule ja rinnast võõrutamisel. Kolmandaks eluaastaks on lapse sooltes koha sisse võtnud täiskasvanule omane mikroobide kogukond, mis esialgu sarnaneb tema vanemate omaga. 

 
Uuring beebide ja nende toitumise kohta annab meile nüüd ülevaate sellest, miks mikroobide kogukond on tervise seisukohast nii oluline. Varasemalt püüti lahendada müstilist probleemi ema rinnapiimaga. Aastaid olid toitumisteadlased segaduses asjaolust, et rinnapiim sisaldab teatud komplekssüsivesikuid – oligosahhariide – mille jaoks imikul ei olnud ensüüme.Evolutsiooniline teooria aga väidab, et iga ema rinnapiima komponent omab väärtust sündinud lapsele. Vastasel juhul  oleks looduslik valik selle aine, kui ebavajaliku eemaldanud. 
 
Nüüd tuleb välja, et need oligosahhariidid on siin selleks, et toita mitte last, vaid ühte kindlat soolestiku bakterit nimegaBifidobacterium infantis. See bakter on kohandunud ema rinnapiimas olevate oligosahhariidide lagundamisele ja ümbertöötlemisele. Kui kõik läheb hästi, siis bifidobacteriapaljuneb ja hakkab domineerima ning koos sellega hoiab imiku tervena. Kuidas? Antud bakter hoiab ära teiste vähem kasulike või kahjulike bakterite leviku ja arengu ning mis kõige olulisem – ta kasvatab tervikliku epiteeliumi — soolestiku limaskesta, millel on täita kriitiline roll kaitsmaks meid infektsioonide ja põletike eest. 
Ema piim, mis on ainus imetaja toit, mida looduslik valik on kohandanud, on kogu toitumise Rosetta kiviks“ märgib piima uuriv toitumisteadlane Bruce German California Ülikoolist. “Ja mida meile ütleb see, kui looduslik valik on toidu nö loonud – etsee ei hoolitse mitte ainult lapse toitmise eest, vaid see toidab ka lapse soolestiku vajalikke baktereid.”
 
Kuid kuskohast saab keegi, kes ei ole kunagi maitsnud rinnapiima, kogu selle kasuliku  bifidobacteriakogukonna? Ema piim ei ole mitte steriilne, nagu seda kunagi arvati: see on mõlemat, nii „prebiootik“ – toit mikroobidele kui ka „probiootik“ – kasulike bakterite populatsioon, mida antakse kehale edasi. Mõned neist leiavad oma tee ema soolestikust piimanäärmetesse ja sealt edasi imikuni, kes sööb oma esimesi toidukordi. Ja kuna vähemalt siiani ei ole kunstpiima tootjad arvestanud neid teadmisi, siis ei ole pudelitoidul olevate laste sooled optimaalselt vajalike bakteritega täidetud – ei prebiootiliste oligosahhariidide ega ka probiootiliste bakterite osas. 
Enamik mikroobe, mis hõlmavad lapse esimesena, tulevad loomuliku sünnituse käigus – mis on väga mikroobiderikas protsess. Keisrilõige on aga üsna  steriilne, mille tõttu vagiina mikroobid sünnitusteedest lapseni ei ulatu. On leitud, et laps, kes omandab loomuliku sünni kaudu ema vagiina mikroobid on vähem vastuvõtlik allergiatele, astmale ja autoimmuunhaigustele, kui keisrilapsed, kes puutuvad esmalt kokku ema nahal oleva mikroobide kogukonnaga ja kelle immuunsüsteem ei pruugi seetõttu korralikult välja areneda.
 
 
Pollan vestles Catherine A. Lozupone´ga – mikrobioloogiga, kes oli Knighti laborist lahkumas, et seada Colorado Ülikoolis Denveris sisse enda oma. Tema uuris Pollani mikrobioomi ning võrdles seda teistega sh enda omaga. Lozupone oli 2012 aasta Nature´s avaldatud uuringu “Diversity, Stability and Resilience of the Human Gut Microbiota” peamine autor. Töö püüdis kindlaks määrata „normaalse“ ökosüsteemi tasandit ja seejärel uurida erinevaid faktoreid, mis seda taset mõjutasid.  Kuidas mõjutab meie mikroobe dieet? Antibiootikumid? Patogeenid? Kuidas kultuurilised traditsioonid? Tänaseks on parimaks lahenduseks proovide kogunemine erinevatelt kogukondadelt üle kogu maailma ja teadlased on sellega ka usinalt ametis. 
Suurem projekt on momendil „The American Gut Project“, mis loodab sekveneerida (sekveneerimine - järjestusanalüüs) kümnete tuhandete ameeriklaste mikroobide kogukondi; see aitab teadlastel leida seosed inimese elustiili, toitumisharjumuste, tervisliku seisundi ja mikroobide kogukonna ülesehitus vahel.
Joonis: BF – Aafrika külalapsed EU – euroopa lapsed
 

Põliselanike mikroobide kogukond ei paista silma mitte ainult suurema mitmekesisuse, vaid ka erinevate domineerivate esindajatega. Ameerika ja Euroopa soolestikud sisaldavad suurel hulgal bakteroide jafirmicute ning vähesel hulgal prevotella´tPrevotelladomineerib Aafrika põliselanike ja ameerika indiaanlaste hulgas. (Samas ei ole veel selge, kas kõrgem või madalam tase ühestki neist on hea või halb). Miks mikroobid on erinevad? On see toitumise tõttu - põliselanikel märgatavas koguses täisteraviljad, (mille puhul paistab domineerivat prevotella), kiudaine ja väga vähe liha. (Paljud firmicutes armastavad aminohappeid, seega neid saab olema palju, kui dieet sisaldab palju valku; bakteroidid metaboliseerivad süsivesikuid.) Läänes levinud kehvem mitmekesisus võib olla seotud meie liialdatud antibiootikumide tarvitamise tagajärg (nii tervishoiu süsteemis, kui ka toitumises), meie dieet, mis koosneb töödeldud toitudest (mis on siis puhastatud igasugustest bakteritest – nii headest kui pahadest), keskkonna toksiinid ja tunduvalt väiksem kokkupuude mikroobidega igapäevaelus.
“Põliskogukonnad veedavad palju aega väljas ja on suuremas kontaktis taimede ja pinnasega,“ märgib Lozupone. Teine teadlane, kes korjas näidiseid Malawis, ütles mulle, et „Mõnedes kultuurides kasvavad lapsed  kogukondlikena, neid antakse ühtedest kätest teistesse ja nii nad koguvad rutiinselt suurema mikrobioloogilise mitmekesisuse.“ Eraldiseisev väike perekond ei pruugi toetada mikroobide tervist.  

 
Kaks näitajat veel, mis köitis Pollani mikrobioomi uurinud teadlasi. Esiteks oli talvõrreldes keskmise Lääne elanikuga palju kõrgem mikrobioloogiline mitmekesisus, mida võib võtta komplimendina, kuigi Pollani nahal paiknev ekstravagantne mitmekesisus pani mõne teadlase kulmu kergitama. „Mees, kus sa oma kätega oled olnud?“ küsis Jeff Leach , kui ta vaatles proove. Tema naha bakterioloogia seostus taimede, mulla ja mõningast muret tekitanud loomade soolestiku omaga, mille Pollan   paneb aiatöö, komposti tegemise (ma hoian vihmausse) arvele, samuti kimchi fermenteerimise (hapendamise) ja toorpiimast juustu valmistamisele. Hapendatud toidud on täis mikroobe. 



Inimese mikrobioloogiline kogukond on paigas kolmandaks eluaastaks, mil kõikvõimalikud nišid ja nurgakesed on asustatud. See ei tähenda, et see kogukond ei võiks hiljem muutuda – võib küll aga mitte enam nii kergesti. Toitumise muutmine või loomulikult antibiootikumide tarbimine võib tuua olemasolevas populatsioonis nihkeid ning osad bakterid võivad hakata vohama ja teised kiduda. Kas uued liigid võiksid omale koha leida? Jah, kuid ainult juhul kui mingi korratuse – näiteks antibiootikumide -  tagajärjel vabaneb pisiavalt ruumi. Samuti nagu iga valmis ökosüsteem, nii ka meie mikroobide oma, osutab tugevat vastupanu uute tulijate suhtes. 
Enamiku oma mikroobe korjad sa üles oma vanematelt, kuid teised ümbritsevast keskkonnast. Stanfordi mikrobioloog Stanley Falkow märgib oma õpilastele: „Maailm on kaetud õhukese fekaalide kihiga.“ Uued sekveneerimismeetodid on seda kinnitanud: Kas te teadsite, et majas leiduv tolm sisaldab märkimisväärses koguses fekaalide koostisosi? Või siis see – iga kord, kui peale WC käimist lasta vett, siis osad koostisosad aurustuvad õhku? Knight´i labor on sekveneerinud baktereid hambaharjades. Selle uudisega tuldi välja hommikusöögilauas ja kuigi Pollan ei küsinud üksikasju, sai ta need ikkagi, Knight´i kolleeg ütles: „Sa peaksid hoidma oma hambaharja vähemalt 1,8 m kaugusel WC potist.“
Mõned teadlased selles valdkonnas on laenanud mõiste „ökosüsteemi teenused“, et kataloogida kõik need asjad, mida mikrobioloogiline kogukond meie heaks teeb. Nende teenuste loetelu on väga muljetavaldav jatähelepanuväärselt mitmekülgne. “Vastupanu sissetungijatele” on üks neist. Meie resistentsed mikroobid teevad palju tööd, et hoida eemal patogeene ja takistada neil leidmaks kuskil sobivat nišši. See seletab meile, miks mõned inimesed saavad teatud toidust toidumürgituse aga teised sama einet tarbinud inimestel ei ole mingeid haiguse sümptomeid. 
 
Seedesüsteemi bakteritel on oma roll selliste substantside tootmisel nagu: neurotransmitterid (sealhulgas serotoniin); ensüümid ja vitamiinid (eriti B grupi ja K vitamiinid) ning teised hädavajalikud toitained (sealhulgas olulised aminohapped ja lühikese ahelaga rasvhapped);  ja veel teisigi signaalmolekule, et suhelda ja mõjutada ainevahetuse ning immuunsüsteemi. Mõned neist toodetavatest komponentidest mängivad oma osa meie stressitaseme reguleerimisel ja isegi temperamendi puhul. Väljend „mõtleme kõhu kaudu“ võib omada palju suuremat tähendust, kui me arvanud oleme.
Teine meie tervisele kriitilise tähtsusega ökosüsteemi teenus on mikroobide vahetu suhe immuunsüsteemiga.Michael Fischbach California Ülikoolist märgib: “Me oleme harjunud mõtlema, et immuunsüsteem on lihtsalt sirgjooneline. Bakterid on aga see immuunsüsteemi teine ise, millega tuleb arvestada. Immuunsüsteemi töö paistab olevat palju rohkem komplitseeritud ja nüansirohkem, kuna see arvestab meie mutualistide ehk resistentsete bakteritega, kui iseendaga. Tulevikus me tõenäoliselt ei nimetagi seda enam immuunsüsteemiks, vaid mikrobioloogiliseks koostoimimise süsteemiks.“ Immuunsüsteemi ja toimiva mikroobide kogukonna vahelise koostöö puudumine võibki seletada Lääne ühiskonna plahvatuslikku autoimmuunhaiguste kasvu. 
Miks me ei ole välja arendanud oma enda süsteeme, et neid eluks hädavajalikke funktsioone täita? Miks me oleme kogu selle töö jätnud käputäiele mikroobidele? Üks teooria ütleb, et mikroobid arenevad meist palju kiiremini (mõnedel juhtudel tekib uss generatsioon iga 20 minuti järel), nad suudavad reageerida keskkonna muudatustele – nii ohtudele, kui võimalustele – palju kiiremini ja osavamalt, kui meie.  Oivaliselt reaktiivsete ja kohanemisvõimelistena suudavad bakterid üksteisega vahetada geene ja DNA tükikesi. Selline mitmekülgsus on eriti teretulnud, kui keskkonda ilmub uus toksiin või toiduallikas. Mikrobioom tuleb kärmelt välja täpselt õige geeniga, mis on vajalik võitlemiseks – või selle ära söömiseks. Ühes hiljutises uuringus leidsid teadlased, et Jaapanlaste seedekulgla levinuim mikroob on omandanud geeni merebakteritelt, mis lubab Jaapanlastel seedida merevetikaid, mida meie nii hästi ei seedi. 
Selline plastilisus aitab meie küllaltki jäigal genoomil oma haaret laiendada ning annab meile juurdepääsu tohutule biokeemiliste trikkide maailmale, milleni meil endil ei ole vaja ulatuda.  Atlanta Haiguste Kontrolli- ja Ennetuskeskuse (Centers for Disease Control and Prevention in Atlanta) toitumisteadlane ja epidemioloog Joel Kimmons märgib: “Bakterioloogia meie seedekulglas jälgib lakkamatult keskkonda ja reageerib sellele. Nemad on muutuva maailma mikrobioloogiline peegel. Ja kuna nad suudavad areneda nii kiiresti, siis nad aitavad meie kehadel tulla toime keskkonna muudatustega.“ 
Käputäis mikrobiolooge on alustanud häirekella löömist selles osas, mis puudutab meie tsivilisatsiooni teadmatusest tulenevat inimmikrobioomi hävitamist ja sellest tulenevaid tagajärgi. Oluliseimad mikroobidest võivad juba olla välja surnud ja seda enne veel, kui me oleme leidnud võimaluse neid tundma õppida või aru saada sellest, mida nad suudaksid meie heaks teha.
Et saada aimu sellest, mida me oleme kaotanud, reisis New York Ülikooli Venetsueela päritolu mikrobioloog María Gloria Dominguez-Bello Amazonase kaugematesse nurkadesse, et korjata näidiseid kütt-korilastelt, kellel on olnud Lääne tsivilisatsiooni ja –meditsiiniga väga vähe kokkupuuteid. Dominguez-Bello märgib: “Me tahtsime näha, milline oli inimese mikrobioom enne antibiootikume, enne töödeldud toitu, enne meditsiinilist sünnitust. Neid proove tuleb kaaluda kulla kaaluga.“ 
 

Üks bakteritest, mis on tavaline mitte-Lääne inimestel, kuid harv meil, on korgitseri kujuline maos elutsevHelicobacter pylori. Dominguez-Bello’s abikaasa New York Ülikooli arst ja mikrobioloog Martin Blaser on uurinud  H. Pylori´t alates 1980 aastate keskpaigast ning on veendunud, et see on väljasuremisohus bakter ja me võime tema väljasuremist ühel päeval veel kibedalt kahetseda. Arvestades „puuduliku mikrobioomi hüpoteesi“, sõltume me Helico Pylori taolistest bakteritest, kes reguleerivad paljusid meie ainevahetuse ja immuunsüsteemi funktsioone ning nende bakterite kadumine põhjustab nende süsteemide  korratuse. Kadu on kumulatiivne ja Blaser märgib: “Iga põlvkond saab endaga kaasa järjest vähem mikroobe – Lääne ühiskonna mikrobioom on järk järgult vaesunud“. 
Blaser nimetab H. pylorit „plakatilapseks“ (poster child on väljend, mida kasutatakse haige või kahjustatud lapse pildi kohta, mida rahakogumis- ja annetuskampaaniad lisavad oma plakatitele ja sõnumitele) kaduma läinud bakterite reas ning ütleb, et meditsiin on püüdnud seda bakterit välja suretada alates 1983 aastast, mil Austraalia teadlased avaldasid, et nimetatud bakter on süüdi haavandtõves ning samuti seostati H. Pylorit maovähiga.  Kuid H. Pylori on oma olemuselt väga keeruka iseloomuga, kogu mikrobioloogilise spektrumi headus ja kurjus on veeretatud ühte bakterisse. Teadlased on õppinud, et H. Pylori mängib ka olulist rolli maohappe reguleerimisel.  Eeldatavalt teeb ta seda selleks, et muuta oma eelistatud elupaik ebasobivaks võistlevatele sissetungijatele, kuid inimesele võib see olla kasulik. Inimesed ilma H. Pylorita võivad mitte saada haavandit, kuid nad kannatavad rohkem refluksi all. Kui refluks jääb välja ravimata, viib see   Barreti metaplaasiani (Barreti söögitoru) ning ka teatud tüüpi söögitoru vähini, mille juhtumite arv on tohutult kasvanud Läänes ajal, mil H.  Pylori on kadunud. 
 

Pärast teatud ajujahti refluksile nõudis Pollani arst, et ta teeks läbi endoskoopia. Leti, et nagu enamikul ameeriklastel, ei sisalda ka Pollani magu  H. Pylorit. Gastroenteroloog oli rahul, kuid peale vestlust Martin Blaseriga, ei tundunud see enam nii tore, kuna H. Pylori teeb ka palju head. Mikroob on seotud immuunsüsteemiga ja rahustab reaktsiooni põletikule viisil, mis teenib meie huve – aitab säilitada rahu – ka meie endi oma. Rahustav efekt immuunsüsteemile võib selgitada seda, miks neil kogukondadel, kellel on H. Pylori säilunud, on vähem astmat ja allergiaid. Blaseri labor on leidnud ka, et H. Pylori  mängib olulist rolli inimese ainevahetuses, kus ta reguleerib isu tekitavat hormooni greliin. „Kui magu on tühi, toodetakse palju greliini, keemilist signaali ajule, et ergutada söömist,“ ütleb Blaser ja märgib veel: „Kui on küllalt söödud, siis maos greliini tootmine lõpetatakse ja inimene tunneb küllastust.“ H. Pylori kadumine on seotud sellega, et inimesel küllastust ei teki ja see aitab kaasa ülekaalu tekkele.
Blaser muretseb kõige enam kahjude pärast, mida tekitavad mikrobioomile antibiootikumid, isegi väga väikestes kogustes – ja see mõjutab eelkõige immuunsüsteemi ja kehakaalu.“Põllumehed on rohkem, kui 60 aasta vältel läbi viimas suurepärast eksperimenti. Andes loomadele subterapeutilistes kogustes antibiootikume, et nende kaal tõuseks kiiremini“. Blaser küsib: “Kas me ei tee sama oma lastega?” Lääne ühiskonna lapsed saavad enne 18 eluaastat 10-20 antibiootikumi kuuri. Teadlased on leidnud antibiootikumide jääke lihast, piimast ja pinnaveelt. Kloori kasutatakse kõikjal alates lehtsalati pesust kuni kätepesuni välja. „See on muidugi antimikroobne!“ Lisab Blaser:  “Ja loomulikult toob see meile ka kasu, kuid me peame küsima – mida see teeb meie mikrobioomile?“ Keegi ei eita antibiootikumide kasu tsivilisatsioonile – see on aidanud meil üle saada mitmetest infektsioonilistest haigustest ja tõstnud meie eluiga. Kuid nagu igas sõjas, toob sõda bakterite vastu kaasa mõned täiesti ootamatud tagajärjed.
Üks jahmatamapanevaid asjaolusid Pollani mikrobioomi sekveneerimise juures oli ühekordse antibiootikumi kuuri mõju. Hambaarst kirjutas  välja Amoxilliini kuuri, kui ennetava abinõu suukirurgia puhul. (ilma antibiootikumideta võib operatsioon olla palju ohtlikum.)  Nädala jooksul, Pollani muljet avaldav mitte-Läänelik  mikrobioloogiline mitmekesisus seedekulglas langes järsult ja hakkas välja nägema nagu Ameerika keskmine. Prevotella kadus samuti ja asendus Läänes rohkem levinudbakteroididega ning toimus ärevustekitav plahvatuslik kasv proteobakterite osa – hõimkond, mis sisaldab endas patogeense iseloomuga liike nagu E. coli ja salmonella. See, mis enne tundus üsna tervislik ja mitmekesine seedekulgla, muutus nüüd mikrobioomi jälgivate mikrobioloogide arvates murettekitavaks keskkonnaks.
“Sinu E. coli vohamine on lihtsalt jube,” märkis Pollanile Cornelli Ülikooli mikrobioloog Ruth Ley, kelle uurimisvaldkonnaks on mikrobioomi mõju ülekaalule. “Kui me paneksime sinu proovi nüüd mikroobivabale hiirele, siis ma vean kihla, et ta saab põletiku.“ No suurepärane. Just oli Pollan  hakanud enda mikrobioomist mõtlema kui suurepärasest, mis sobiks doonorluseks, kui järsku muutus see hiirt haigeks tegevaks. Ta tunis suurt kergendust, kui leidis, et seedekulgla mikroobide kogukond hakkab taastuma ja sarnanema endisega. Kuigi on olemas uuring, mis näitab, et kui samale objektile antakse teinegi antibiootikumi kuur, siis taastumine on ühekordse kuuriga võrreldes väiksem. 
Mõned teadlased, keda Pollan intervjueeris, olid väga mures selles osas, kuidas mõjutab Lääne dieet seedekulgla mikrobioomi. Osad teadlased on mures toidu antimikroobse toime pärast; teised muretsevad toidu steriilsuse pärast. Enamik on nõus sellega, et Lääne dieedi kiudaine vähesus on mikrobioomile kahjulik. Osad väljendavad oma muret töödeldud toidus olevate lisaainete osas, millest mitmeid on juba uuritud mikrobioomile avaldava mõju osas.Nature avaldas Stanfordi Ülikooli mikrobioloogi Justin Sonnenburg artikli “Consumption of hyperhygienic, mass-produced, highly processed and calorie-dense foods is testing how rapidly the microbiota of individuals in industrialized countries can adapt.” (Hüperhügieeniliste, ülitöödeldud kaloririkaste toitude tarbimine ja see kui kiiresti tööstusriikide inimeste mikrobioom suudab kohanduda). Sonnenburg mainib oma muret, et mitmeid geene on raskem leida, kuna mikrobioomi mitmekesisuslangeb.

Catherine Lozupone Colorado Ülikoolist ja Georgia Ülikooli immunoloog Andrew Gewirtz juhtisid minu tähelepanu emulgaatoritele, mis on muutunud töödeldud toitude tavapäraseks koostisosaks. Emulgaatoriteks on näiteks letsitiin, datem, CMC ja polüsorbaat 80. Gewirtz´i labor on teinud uuringuid, mis näitavad, et detergendile (pesuainele) sarnanevad ained võivad kahjustada limaskesta – soolte seina kaitsekihti – mis viib omakorda lekete ja põletikeni.
Üks lähenemine pakub, et põletik algab soolestiku mikrofloora korratusega ja seda just suure tähtsusega sooleseinte limaskestadel. See nn sisemine nahk – mille kogupindala on küllaltki suur – vahendab meie suhteid välismaailmaga. Meie eluajal läbib seedekulglat 50 tonni toitu. Mikrofloora  hoiab limaskesta tervena: mõned bakterid nagu näiteks bifidobacteria ja Lactobacillusplantarum (tavaline hapendatud aedviljades) on eriti toetavad. Just need ja ka teised soolestiku bakterid panustavad limaskesta tervisesse teda toites. Erinevalt teistest organitest, mis saavad oma toitu vereringest, on jämesoole epiteelrakud kasutamas lühikese ahelaga rasvhappeid, mis on soolebakterite poolt taimse kiudaine fermenteerimisel tekkivad kõrvalproduktid.
Kui limaskest sooleseintel ei saa piisavalt toitu, siis see muutub kergemini läbitavaks ja võimaldab valedel bakteritel, endotoksiinidel – mis on teatud bakterite toksilised jääkained – ja valkudel tungida läbi seina vereringesse, põhjustades sealjuures  immuunsüsteemi reageerimise. See toob endaga kaasa väikese põletiku, mis mõjutab kogu keha ja võib viia teatud aja jooksul metaboolse sündroomini ning sellega seotud krooniliste haigusteni.  
Pollani esimeseks reaktsiooniks peale kogu seda infot, oli soov kohe midagi teha, midagi muuta, toetada oma mikrobioomi tervist. Kuid enamik intervjueeritud teadlasi olid väga tõrksad andmaks mingeid soovitusi; nad ütlesid, et on veel liiga vara, nad ei tea veel piisavalt. Teatud osa sellest kõhklusest tuleneb arusaadavast ettevaatlikkusest.  Mikrobioomi uurijad ei taha anda välja liigseid lubadusi, nii nagu seda omal ajal tegid geneetikud. Nad on mures ka selle üle, et võivad tahtmatult anda tuge meeletule prebiootikumide ja probiootikumide müügikampaaniatele, mis on võtnud juba šarlatanluse vormid: probiootikume pakutakse juba praegu välja imerohuna, ehkki pole üldse veel täpselt teada, mida need oletatavalt kasulikud bakterid meie jaoks teevad või kuidas nad teevad seda, mida nad teevad. On uuringuid, mis osundavad, et mõned probiootikumid võivad olla efektiivsed mitmel moel: moduleerides immuunsüsteemi; alandades allergilist reaktsiooni, lühendades ja vähendades külmetuse nähtusid lastel; leevendades kõhulahtisust ja ärritatud soole sündroomi; parandades limaskesta funktsioneerimist. Probleem on selles, et probiootikumide turg on suuresti reguleerimata, on võimatu teada mida, kui üldse, sa saad, kui ostad „probiootilise“ toote. Üks uuring testis 14 turul olevat probiootikumi ja leidis, et ainult üks sisaldas pakendil lubatud koosluse. 
Kui küsiti Jeffrey Gordonilt - teadlaselt, kes on vaatamas kaugele üle horisondi, a la „tee-ise“ mikrobioomi majandamise soovitust, märkis ta, et ootab seda päeva: „mil inimesed suudavad kultiveerida seda imekaunist aeda, mis on nii oluline meie tervisele ja heaolule“ — kuid selle päeva kättejõudmine vajab palju enam teadust.“ Seega ta keeldus andmast vastavaid aiandusnippe või toitumisalaseid soovitusi.“Meil tuleks oma ootusi ohjeldada.“
 

Paraku oli Pollan. Seega jättis ta  teadlastelt soovituste küsimise ja hakkas neilt uurima, mida nad ise on muutnud nende uute teadmiste ja uurimuste tulemusena. Küsis, kas nad on muutnud oma toitumisharjumusi ja elustiili – enamik neist oli. Nad olid väga tähelepanelikud ja võtsid vähem antibiootikume ning ei andnud neid enam kergelt ka lastele. Osad rääkisid, et nad võtavad lõdvemalt oma kodu puhastamist kemikaalidega, julgustavad lapsi mängima õues pori ja loomadega. Paljud uurijad olid elimineerinud või oluliselt vähendanud töödeldud toitude tarbimist, kas siis kiudaine vähesuse või lisaainete olemasolu tõttu. Üldiselt nad ei panustanud probiootikumide võtmisele, ainult üksikud kasutasid neid; rohkem tarbiti prebiootikumina toitu, mis toidab häid baktereid. Osad, nende hulgas ka Justin Sonnenburg, märkisid, et olid lisanud hapendatud toidud (probiootikumi) oma menüüsse: hapukapsas, kimchi, jogurt. Need toidud sisaldavad suure hulga probiootilisi baktereid L. plantarum ja bifidobacteria. Kuna enamik probiootilisi baktereid ei jää alaliselt soolestikku, on tõendeid, et nad suudavad püsikogukonnale märgi maha jätta ja vahel muudavad püsielanike geeniekspressiooni – vahel stimuleerivad või rahustavad immuunsüsteemi vastust. 
 
Kuidas oleks suurendada meie endi ja bakterite vahelist kokkupuudet? Sonnenburg vastab: „Oleks põhjust oma dieet muuta räpasemaks.“ Siiski ei ole arukas soovitada inimestele mitte pesta oma toiduaineid pestitsiide täis maailmas. Sonnenburg kirjutab: „Mina näen seda kui tulude-kulude analüüsi.  Suurem kokkupuude keskkondlike mikroobidega langetab Läänes levinud haigustesse jäämist, kuid tõuseb ka kokkupuude patogeenidega. Igal juhul on käesoleval ajal kulude (ehk kahjude) pool tõusmas, kuna hirmutav antibiootikumidele resistentsete bakterite probleem levib.” Seega pese oma käsi olukorras, kus on kokkupuude patogeenide või toksiliste kemikaalidega aga võib-olla mitte siis, kui sa lihtsalt paitad oma koera. „Toidu vaatevinklist lähtuvalt arvan, et hapendatud toidu söömine on üheks vastuseks – toidu mittepesemise asemel, kui see just ei tule sinu enda aiast. 
Koos oma mikrobioloogist naise Ericaga peab Sonnenburg Stanfordis gnotobiootiliste hiirte kolooniat ning jälgib, kuidas nende mikrofloorale mõjub Lääne dieet.  (Kiudaine eemaldamine vähendab mitmekesisust, kuid see on taastuva mõjuga. ) Ta on amatöörpagar ja tema juures laboris rääkisime täisteraviljade kasulikkusest.  
 
Sonnenburg ütleb: “Kiudaine ei ole üksiktoitaine,”  selle kohta, miks kiudaine toidulisandid ei saa olla maagiliseks lahenduseks. „Olemas on sadu erinevaid polüsahhariide (liitsüsivesikud, seal hulgas kiudaine) taimedes ja erinevad mikroobid armastavad erinevaid palasid.“ Selleks, et tõsta kiudaine sisaldust, on toiduainetööstus lisanud sadadele oma toodetele suures koguses polüsahhariidi nimega inuliin – kuid see on ainult üks (sageli saadud siguri juurest) paljudest ja seetõttu on kasulik vaid ainult piiratud arvuga mikroobidele. Sonnenburg esitab argumente, mis toetavad erinevaid täisteravilju ja mitmekesist taimede valikut nii puu- kui ka aedviljade hulgast: “Kõige ohutum viis oma mikroobide mitmekesisuse tõstmiseks on süüa valikut erinevatest polüsahhariididest.“
 

Tema soovitused jooksevad kokku Pittsburghi Ülikooli gastroenteroloogi Stephen O´Keefe omadega: “Lääne dieedi suureks probleemiks on see, et see ei toida soolestikku, vaid ainult seedetrakti ülemist osa. Kõik toit on töödeldud nii, et see kergelt imenduks ja midagi ei jäeta alumisele seedetraktile. Samas on välja tulnud, et tervise üks aluseid on fermenteerimine, mis toimub jämesooles.“ Ja fermenteerimisprotsessile kaasaaitamise võtmeks on tarbida palju taimi koos nendes oleva erinevat tüüpi kiudainega sh resistentset tärklist (mida on leitud banaanides, kaeras, ubades); lahustuvat kiudainet (puuviljades, sibulates, juurviljades, pähklites) ja lahustumatut kiudainet (täisteraviljades eriti kliides ja avokaadodes).“ 
Koos oma dieediga, mis on täis kiirelt imenduvat suhkrut ja rasva, toidame me ainult ühte auku ja jätame triljonid ilma nende lemmiktoidust: liitsüsivesikutest ja fermenteeritavatest kiudainetest.
Sellest lähtepunktist vaadatuna, hakkad nägema toitu uues valguses ja Pollan hakkasin märkama, kuidas osta ja valmistada toitu nii, et meeles pidada mikrobioomi – parim on toita fermenteerimist sooltes. Mida vähem on toit töödeldud, seda rohkem sellest jõuab turvaliselt läbi seedetrakti mikrofloora aplasse haardesse. Al dente pasta, näiteks toidab meie mikroobe rohkem, kui pehme pasta;steel-cut ehk paariks-kolmeks tükiks lõigatud kaeraterad on paremad, kui lapikuks surutud kaerahelbed; toored või kergelt kuumutatud aedviljad pakuvad bakteritele palju enam, kui ülekeedetud viljad jne. Siin on toidust mõtlemine kui kaks ühes – üheaegselt nii vanal, kui ka uuel moel: see näitab, et kõik kalorid ei ole võrdsed ja see on toidu struktuur ning valmistamise viis, mis loeb sama palju, kui selle toitaineline sisaldus.   
 

Olles hiljuti omale selgeks teinud mõningad välised hapendamise saladused — leib ja kimchi ja õlu — teame  siiski veel vähe sellest maagilisest protsessist.  Sa sõltud mikroobidest ja nüüd tuleb teha oma parim, et nende huvid enda omadega ühitada. Seda teed peamiselt neile meeldivat toitu andes – head „väetist“ pakkudes. Kuid protsessi absoluutset kontrolli ei maksa loota. See on pigem nagu aiandus, mitte nagu valitsemine.
 
Edukas aednik on alati teadnud, et ta ei pea olema maateaduste doktor, et aia elustik hästi toimiks. Sa pead lihtsalt teadma, mis talle meeldib süüa – põhiliselt orgaanilist materjali – ja kuidas põhiliselt ühitada oma huvid taimede ja mikroobide omaga. Aednik avastab samuti, et kui patogeenid ja kahjurid ilmuvad, siis keemilised lahendused „töötavad“ st lahendatakse  probleem kiirelt, kuid pikas perspektiivis kannatab nii pinnas, kui ka kogu aia üldine tervis. Soov saavutada absoluutne kontroll viib ettenägematute probleemideni.

Mulle näib, et seal, kus me praegu oleme, on meil küllaldaselt, kui me omame respekti meie mikrobioomi - elust kihava kogukonna ees. Me ei tea veel paljut, kuid siiski piisavalt, et hakata nende eest paremini hoolitsema. Meil on päris hea ettekujutus sellest, mis neile meeldib ja sellest, mida teevad tugevad kemikaalid. Ehk me teame kõike, mida on vaja teada ehk teiste sõnadega – alustame vaikselt ja rahulikult, et hoida korras seda tõrksat sisemist aeda.
 
 
Artikkel on võetud kodulehelt Päikesetoit - http://paikesetoit.ee/avaleht/

Läätse-lillkapsa hautis indiapäraselt – ideaalne kaalujälgijatele ja väga tervislik!

27.10.2016
Läätse-lillkapsa hautis indiapäraselt – ideaalne kaalujälgijatele ja väga tervislik!

Läätsed on võitnud kindla koha minu köögis, nad on tõeliselt maitsvad, mitmekesised ja tohutult kasulikud. Läätsedest saab valmistada kõikvõimalikke hautisi, suppe, salateid. Läätsed on kõrge mineraalide sisaldusega ning ideaalsed kaalujälgijatele – täidavad hästi kõhtu, on kiudainerohked, kõrge toitainesisaldusega, imenduvad aeglaselt (madala GK-ga ). Just aeglase süsivesikute imendumise ja kiudainete rohkuse tõttu aitavad läätsed ka veresuhkrut tasakaalustada – mistõttu on asendamatuks toiduaineks ka diabeetikutele.

Imelihtne, imekiirelt valmiv ja imemaitsev retsept, mis pakub ka meeldivat vaheldust tavapärastele lillkapsa ja läätsede valmistamisviisidele.

Läätsi-lillkapsa hautis indiapäraselt:

  • 1 sibul
  • 1 porgand
  • 2 küünt küüslauku
  • tükike ingverit
  • 2 tl karripulbrit
  • 1 tl magusat paprikapulbrit (soovi korral)
  • 1 väike lillkapsaspsas
  • 3 tassi vett
  • 1 tass punaseid läätsi
  • koriandrit, peterselli, sibulat vms värsket rohelist
  • maitsestamata jogurtit
  • värsket koriandrit   

 Kuumuta pannil rasvaine (soovitavalt palmirasv). Tükelda sibul , küüslauk ja porgand. Lisa pannile ning kuumuta 2-3min. Seejärel lisa karri -ja paprikapulber, kuumuta veel hetk ja lisa läätsed ning vesi. Hauta 5 min ja lisa õisikuteks tükeldatud lillkapsas, hauta kaane all kuni kõik koostisodad on valmis (5-10min). Lillkapsas peaks jääma kergelt krõmpsuv.

 

Naudi maitsestamata jogurti ja maitserohelisega.

 

Seekord pilti ei jõudnudki teha, toit sai enne otsa! Lisan internetist leitud pildi, sarnase retseptiga, minu roog nägi ka samasugune välja.

Toiduteadusnurgake: Karri kui ravimikapp! Karri peamine koostisosa on kurkum. Kurkmit on kasutatud Ajurveda meditsiinis sajandeid põletikuvastases ravis, eelkõige artriidi puhul. Karril on avastatud ka vähivastaseid omadusi ning on täheldatud isegi alzhaimeri tõve ennetavaid ja leevendavaid omadusi. Lisaks vähendab karris sisalduv maitseainete kombinatsioon isu. Kurkum on ka tõhus maksa töö toetaja – mistõttu võiks kurkum olla alati keha puhastava menüü koostisosa.

 

 

Allikas: Eeva Relli koduleht - http://eevarelli.com/laatse-lillkapsa-hautis-indiaparaselt-ideaalne-kaalujalgijatele-ja-kohutavalt-tervislik/

Imepärane vürtsitee kurkumiga

27.10.2016
Imepärane vürtsitee kurkumiga

Ilmad on külmaks läinud ning viirused ja külmetused on kimbutamas ja seepärast on aeg taas meelde tuletada soojendav ja turgutav vürtsitee retsept. Meie peres on see igatahes kõige tõhusam ravim haiguse ajal.

Olen viimasel ajal püüdnud leida enda jaoks jooki, mis oleks maitsev, tervislik, ergutav ja äratava toimega. Vähemalt hetkel on see leitud – vürtsitee kurkumiga!

Selle joogi kasulike omaduste loetelu on pikk tänu erinevatele vürtsidele. Vürtsid kiirendavad ainevahetust ja soodustavad seedimist, on antioksüdantide rikkad, soojendavate ja ergutavate omadustega. Vürtside kasutamine on kahjuks jäänud eestlaste toidulaual üsna kesiseks kuid just vürtsid ja maitsetaimed annavad toitudele viimase lihvi ning sisaldavad samas ka rikkalikult kasulikke ühendeid!

Vürtsitee kurkumiga:

Vaja läheb:
1 kaneeli pulk
näpuotsaga nelki
näpuotsaga jahvatatud muskaati
1 tl riivitud või tükeldatud ingverit
1 kuhjaga tl kurkumit
2 tassi vett
1 tl mett või muud magustajat
piima ( lehmapiima, kookospiima, mandlipiima vms.)

Valmistamine:

Pane vürtsid koos veega potti ja keeda segu tasasel tulel 10min. Seejärel kurna ning lisa mesi ja piim. Naudi soojalt.

 

Kasulikud vürtsid tee sees:

Kaneel: Tugevdab luid, kiirendab ainevahetust. Traditsioonilises Hiina meditsiinis kasutatakse kaneeli nohu, kõhupuhituse, iivelduse, kõhulahtisuse ja valuliku menstruatsiooni leevendamiseks. Samuti usutakse, et see parandab energiat, elujõudu ja vereringlust.

Nelk: tugevdab närvisüsteemi. Hiinlased usuvad, et nelgid tugevdavad neere tekitades kehas soojust ja kaitset. Nelk on väga kõrge antioksüdantide sisaldusega. Nelgid toetavad seedimist, stimuleerivad närve ja aitavad kaasa maksa funktsioneerimisele.

Muskaatpähkel: parimaks meele rahustamise vahendiks.

Ingver: Ingveril on soojendav toime, kuum ingveritee soodustab higistamist ja aitab parandada hingamisteede katarre. Ingveris leiduvad aromaatsed õlid stimuleerivad kopsude tööd, lahtistavad lima ja kergendavad ärritavat köha. Ingver ergutab soolestikku ja paneb seisma jäänud toidujäägid kiiremini liikuma, vähendades nõnda kõhukinnisust ning kahjulike ainete imendumist verre. Ingverivann lõõgastab valutavaid ja pinges lihaseid.

Piim: aitab erinevatest vürtsidest mineraalaineid omastada ning ennetab mao- ja sooleärritust.

Kurkum: 15 põhjust miks lisada kurkumit teele ja kasutada seda teisteski roogades:

  1. Naturaalne antiseptik, hoiab ära infektsioone ja kõrvetisi ning haavandeid.
  2. Tõhus maksa puhastaja.
  3. Võib ennetada ja leevendada alzhaimeri tõbe.
  4. Põletikuvastane – töötab sama hästi kui põletikuvastased ravimid kuid ilma kõrvaltoimeteta.
  5. Kurkumi manustamisel on leitud sklerosis multipleksi vähenemist hiirtel.
  6. Naturaalne valuvaigisti.
  7. Aitab kontrollida kaalu ja kiirendab ainevahetust.
  8. Hiina meditsiinis peamine ravim depressiooni ja tujukõikumise vastu.
  9.  Tänu oma põletikuvastastele omadustele sobib kurkum  reumatroidartriidi looduslikuks raviks.
  10. Uuringutes on leitud, et kurkum võimendab kemoteraapia ravimite ravioimet ja vähendab nende kõrvalmõjusid.
  11. Kiirendab haavade paranemist ja taastab kahjustatud nahka.
  12. Võib aidata psoriaasi ja teiste põletikuliste nahahaiguste korral.
  13. Võib aidata ärritunud soole sündroomi korral.
  14. Parandab valkude seedumist ja imendumist.
  15. Naturaalne külmetushaiguste ennetaja.
 
 
 
Allikas: Eva Relli kodulehelt (http://eevarelli.com/imeparane-vurtsitee-kurkumiga/ )

16 põhjust kasutada kurkumit iga päev

27.10.2016
16 põhjust kasutada kurkumit iga päev

Kas sa oled kunagi mõelnud, mis annab karrile kollase värvuse? See on kurkum. Üks india armastatumaid ja enim kasutatud vürtse.

Kurkumit on kasutatud juba tuhandeid aastaid ravimina erinevate haiguste vastu. Peamine raviva omadusega toimeaine kurkumis on kurkumiin, mis on ka kurkumis kollase värvuse andja. Kurkumi teiste kasulike omaduste kõrval on nüüd kindlat tõestust leidnud ka tema vähivastane toime. Kurkumiin võib olla kõige tugevama vähivastase toimega toitaine, mis olemas on, väidab uuringutele toetudes  John Hopkinsi ülikooli teadur Dr. Saraswati Sukumar. Kurkumiinil on unikaalne võime jõuda vähirakkudeni ja muuta nende DNA-d, mis põhjustab rakkude hukkumise, kuid erinevalt sünteetilistest vähivastastest ravimitest, ei mõjuta see terveid rakke ega tekita kahjulikke kõrvalmõjusid.

Kurkumi toimeaine paremaks vabastamiseks on soovitav seda kergelt õlis kuumutada või ka keeta. Seepärast on seda parem kasutada toidus kui võtta tabletina. Kuid kuna kurkumit ehk ei olegi nii lihtne kasutada igapäevaselt, siis võib tarvitada juurde kurkumi ekstraktiga kapsleid.

Siin on sulle 16 head põhjust, miks kasutada kurkumit iga päev:
  1. Naturaalne antiseptik, hoiab ära infektsioone ja kõrvetisi ning haavandeid.
  2. Tõhus maksa puhastaja.
  3. Võib ennetada ja leevendada alzhaimeri tõbe.
  4. Põletikuvastane – töötab sama hästi kui põletikuvastased ravimid kuid ilma kõrvaltoimeteta.
  5. Kurkumi manustamisel on leitud sklerosis multipleksi vähenemist hiirtel.
  6. Naturaalne valuvaigisti.
  7. Aitab kontrollida kaalu ja kiirendab ainevahetust.
  8. Hiina meditsiinis peamine ravim depressiooni ja tujukõikumise vastu.
  9.  Tänu oma põletikuvastastele omadustele sobib kurkum  reumatroidartriidi looduslikuks raviks.
  10. Uuringutes on leitud, et kurkum võimendab kemoteraapia ravimite ravioimet ja vähendab nende kõrvalmõjusid.
  11. Aitab ennetada vähi teket.
  12. Kiirendab haavade paranemist ja taastab kahjustatud nahka.
  13. Võib aidata psoriaasi ja teiste põletikuliste nahahaiguste korral.
  14. Võib aidata ärritunud soole sündroomi korral.
  15. Parandab valkude seedumist ja imendumist.
  16. Naturaalne külmetushaiguste ennetaja.

Vastupidiselt levinud arvamusele, ei ole kurkum vürtsikas vaid üsna maheda maitsega. Proovi lisada kurkumit lisaks karriroogadele ka riisile, pirukatele, kookidele – annab imeliselt kollase värvuse. Mulle meeldib karri ka kookose-läätse suppide maitsestajana, kastmetes, kana maitsestajana jms.

Proovi ka seda vürtsiteed (vaata artiklit "Imepärane vürtsitee kurkumiga), kus on kurkumi kõrval teisigi kasulikke vürtse.

Samuti on kurkumit selles läätse-lillkapsa (vaata artiklit "Läätse-lillkapsa hautis indiapäraselt - ideaalne kaalujälgijatele ja väga tervislik!") roas.

Allikas: Eva Relli koduleht (http://eevarelli.com/16-pohjust-kasutada-kurkumit-iga-paev/)

Soolestikuhaigused

26.10.2016
Soolestikuhaigused

Millest räägib soolestikuhaiguste korral meie füüsiline, emotsionaalne ja vaimne keha?

Füüsiline keha:

Soolestik saab alguse kaksteissõrmiksoolest ja lõpeb pärakuga. Soolestikku kuuluvad veel peensool, mis etendab peamist osa toitainete imendumisel ja jämesool, millel on tähtis, kuid mitte nii määrav osa. Jämesooles lagunduvad lõplikult teatud toitainete liigid ning imendub suur osa allesolevat vett, et anda väljaheitele sobilik konsistents. Jämesool on seedetegevuse jääkainete reservuaariks kõigele sellele, mida keha enam ei vaja.

Peensoolega on seotud järgmised terviseprobleemid: kasvaja, vähk, diverktikuliit, Chroni tõbi ja kõhulahtisus.

Jämesooles võivad tekkida kõhukinnisus, kõhulahtisus, voolmed (koolikud ehk ägedad valuhood), koliit ehk jämesoolepõletik, soolegaaside kogunemine, kasvajad, vähk, krambid ehk spasmid, gastroenteriit ja ussnugilised.

Emotsionaalne keha:

Kui probleem tekib peensooles, siis annab see märku asjaolust, et inimene ei suuda igapäevaelust saada ja hoomata seda, mis oleks talle kasulik. Selline inimene klammerdub detailidesse, tegelikult aga oleks olukorrale vaja läheneda globaalsemalt. Tihti põlgab ta ära kogu olukorra, kui mingi pisiasi teda selles ei rahulda. Niisuguste inimeste kohta öeldakse, et nad teevad sääsest elevandi.

Probleemid jämesoolega tekivad inimestel, kes on kinni vanades mõtetes või veendumustes, mis ei ole talle enam vajalikud (kõhukinnisus) või kes liiga kiiresti põlgab ära ideed (kõhulahtisus), mis võiksid talle kasulikud olla. Ta satub sageli silmitsi suurte vastuoludega, mida ta „ära seedida“ ei suuda. Seda tüüpi inimene harilikult ärritub, selle asemel, et näha mingi situatsiooni või inimese positiivset külge.

Mentaalne keha:

Soolestikuga seotud tervisehäired jutustavad sellest, et sul on vaja õppida end toitma heade mõtetega, mitte raiskama oma energiat hirmudele ja kahtlustele. Ka materiaalset ebaõnne ei peaks sa kartma. Püüa hakata uskuma, et sinus on jumalik alge ja et Kõiksus hoolitseb kõige elava eest sellel planeedil, sinu eest samuti. Vabane kõigest vanast, et vabastada koht uue jaoks.

 

Lõik võetud raamatust "Sinu keha räägib ARMASTA ENNAST!", autor Lise Bourveau

Söömahood ja pidev näksimine võivad olla fruktoositalumatuse kõrvaltoimed

11.06.2016

Meile on palju räägitud tsöliaakiast, gluteenitundlikkusest ja laktoositalumatusest. Mida me aga teame fruktoositalumatusest?

NB! Söömahood ja pidev näksimine võivad olla fruktoositalumatuse kõrvaltoimed.

NB! Pikka aega avastamata fruktoositalumatus võib põhjustada üpris tõsiseid depressiivsuse puhanguid.

Igal kolmandal inimesel on probleeme puuviljasuhkrute hulka kuuluva fruktoosi seedimisega. Kui gluteeni ja laktoosi seedimatus tekitavad meie organismis palju pahandust, siis ka fruktoosiga kaasneb tõsiseid, kaasasündinud talumatuse juhtumeid, kui inimestel tekivad juba väikseima koguse peale seedeprobleemid. Suuremal osal inimestest on probleem aga pigem liiga suure fruktoosikogusega. Enamik inimesi teab asjast liiga vähe ja sisseoste tehes kõlab „valmistatud puuviljasuhkruga“ tervislikumalt kui „valmistatud suhkruga“. Sellepärast magustavad paljud toidutootjad oma toitusid meelsast puhta fruktoosiga ja annavad nii oma panuse sellesse, et meie toit sisaldaks rohkem fruktoosi kui kunagi varem.

Üks õun päevas ei valmistaks paljudele mingit probleemi, kui fruktoosi ei sisaldaks veel ka ketšup friikartulite peal, magustatud puuviljajogurt ja poest ostetud ühepajatoit. Mõni tomatisort on spetsiaalselt nii aretatud, et see sisaldaks eriti palju puuviljasuhkrut. Peale selle on puuviljavalik poodides praegu selline, et ilma üleilmastumise ja lennuliikluseta ei saa enam kuidagi hakkama. Troopilistest maadest pärit ananassid on talviti kõrvuti Hollandi kasvuhoonest tulnud värskete maasikatega ja Marokost tulnud kuivatatud viigimarjadega. See, mida me toidutalumatuseks peame, võib olla hoopis keha täiesti normaane reaktsioon. Inimese keha on ju viimase põlvkonna jooksu pidanud harjuma toiduga, mida ta varem pole tarbinud miljonite aastate jooksul.

Fruktoositalumatuse taga varjab ennast teistsugune mehhanism kui gluteeni- ja laktoositalumatuse puhul. Kaasasündinud fruktoositalumatusega inimestel on rakkudes vähem fruktoosi töötlemiseks mõeldud ensüüme. Fruktoos saab rakkudes rahulikult jõudu koguda, et hakata siis segama teisi protsesse. Kui fruktoositalumatus ilmneb hilisemas eas, arvatakse, et soolestikul on probleeme puuviljasuhkrute omastamisega. Selleks on sooleseinas sageli vähem transpordikanaleid (niinimetatud GLUT-5-transpordiproteiinid).

Näiteks kui inimene sööb sisse väikese koguse puuviljasuhkrut – ütleme ühe pirni- , koormab see transpordikanalid üle, ja nii nagu laktoositalumatuse puhul, liigub pirnisuhkur edasi jämesoole soolefloorasse. Tavaliselt kui fruktoosi on inimese toidulaual liiga palju, siis saadab organism fruktoosi seedimata kujul jämesoolde. Näiteks seetõttu, et võib-olla on soolefloora asustatud sobimatu koosseisuga (vohavad happelist keskkonda armastavad kahjulikd bakterid). Kui selline inimene pirni ära sööb, saadab ta üleliigse fruktoosi sellise soolebakterite meeskonna meelevalda, mis kasutab seda ebamugavate vaevuste tekitamiseks (puhitus, kõhugaasid, kõhuvalu). Muidugi mõista on seisund seda ägedam, mida rohkem ketšupit, poest ostetud ühepajatoitu või puuviljajogurtit inimene enne seda pirni söömist on ära söönud. Vahel ei olegi mitte üks pirn ise probleemi tekitajaks, vaid hoopis eelnevalt sisse söödus frutoosirikastoit.

Fruktoositalumatus võib ka tuju alla viia. Nimelt aitab suhkur kaasa paljude teiste toitainete omastamisele veres. Aminohape trüptofaan klammerdub seedimise ajal meelsasti fruktoosi külge. Kui kõhus on aga nii palju fruktoosi, et suuremat osa sellest pole võimalik omastada, läheb ka trüptofaan kaduma. Me vajame trüptofaani aga serotoniini valmistamiseks. Serotoniin on signaalaine, millele on antud õnnehormooni nimi, sest selle puudumine võib viia depressiooni tekkimiseni. Seega võib pikka aega avastamata fruktoositalumatus põhjustada üpris tõsiseid depressiivsuse puhanguid. Arstide igapäevatöös on see teadmine oma koha leidnud alles üsna hiljuti.

Küsimus, kas liiga palju fruktoosi sisaldav toidusedel mõjutab meeleolu, ei ole väga kaua päevakorras olnud. Rohkem kui 50 g fruktoosi tarvitamine päevas (see võrdub viie pirni, kaheksa banaani või kuue õunaga) koormab transportijad üle enam kui pooltel inimestel. Kui süüa rohkem, võib see tervist mõjutada ja tulemuseks on kõhulahtisus, kõhuvalu, puhitused ja pikema aja jooksul ka depressiivne meeleolu. USA-s on keskmine tarvitatav päevane fruktoosikogus praegu juba 80 g. Meie vanemad said hakkama tee sisse pandud mee, mõne juhusliku valmistoidukorra ja normaalse köögiviljakogusega – kokku 16 kuni 24 g fruktoosi päevas.

Serotoniin ei kanna hoolt ainult meeleolu eest, vaid seisab hea ka rahulolu tekitava täiskõhutunde eest. Söömahood ja pidev näksimine võivad olla fruktoositalumatuse kõrvaltoimed, juhul kui sellele lisaks esineb ka teisi vaevusi, näiteks kõhuvalu. Siin peitub huvipakkuv vihje kõigile teadlikult toituvatele salatisööjatele. Väga paljude poes või kiirtoidukohtades müüdavate salatite kastmetes kasutatakse tänapäeval fruktoosi-glükoosisiirupit. Uurimuste abil on kindlaks tehtud, et see siirup surub ka fruktoositalumatuseta inimestel maha teatud täsikõhutundest märku andvad signaalained (leptiin). Sama palju kaloreid andev salat, millele lisatakse omatehtud äädika-õli- või jogurtikastet, hoiab täiskõhutunnet pikemat aega.

Kaasaegne mõtlemisele uue suuna andmine oleks vajalik ka seoses nisu, piima ja fruktoosi kasutamisega. On hea, et nad meie toidulaual on, sest nad sisaldavad väärtuslikke aineid. Aga ehk peaksime natuke mõtlema koguse üle, kui palju me neid kasutame? Meie esiisad, jahimehed ja korilased, kasutasid ühes aastas toiduks kuni 500 erinevat lähiümbrusest pärinevat juurikat, lehte ja taime – meie toit tuleb suuremalt jaolt 17 sagedamini kasutatavalt taimelt. Ei maksa siis imestada, et soolestik sellistes oludes hätta jääb.

 

Allikas: „Võluv soolestik“, autor Giulia Enders

Kui kõht valutab, siis peale gaaside ja parasiitide seal midagi olla ei saa!

06.08.2015

Kui inimesel ei käi kõht korralikult läbi, siis on mõttetu alustada ravi ülevaltpoolt, alustada tuleks ikka alt.

Seedesüsteemi korral on väga oluline teada töö algoritmi: manustamine, töötlus ja väljutamine. Hoolimata sellest kui palju on seedetrakti haigusi, nad alluvad kindlale seadusele. Põhilised probleemid tekivad toidu töötlemisel. Esimesel etapil tekivad probleemid, mis on seotud hammaste ja söögitoruga. Edasi tekivad probleemid toidu seedimisega, mis on seotud soolhappe eritumisega, bakterite olemasoluga, fermentatsiooniga, kiudaine kogusega ja peristaltikaga. Organismis ei tohiks olla patoloogilisi bakterivorme, viiruseid, seeni ja teisi parasiite, vaid peaksid olema hoopis vitamiinid.

Seedeprotsessis osalevad neli komponenti: söök, fermendid, bakterid, vesi. Kui need neli komponenti on esindatud, siis haigused kaovad. Normaalses toidus peavad olema fermendid, bakterid, mis tekivad käärimisel. Vesi peaks olema aluseline ja ilma kloorita.

Mida ei või teha söömise ajal? Ei tohi juua aluselist vett, vaid vesi peaks olema hapu, näiteks sidruniga, jõhvikaga, pohlaga või mõne muu hapu taimega, mis soodustavad toidu happelist seedumist. Kui te söömise ajal joote aluselist korallivett, siis te lahjendate maomahla, aga seda teha ei tohiks. Korallvett võib juua enne sööki, kui maos midagi ei ole. Maomahl tekib 15 minuti jooksul enne söömist, kui inimene juba näeb sööki või mõtleb temast. Sama asja pärast ei ole soovitav kohe peale söömist juua. Kui inimene tunneb, et ta peaks midagi toidu kõrvale rüüpama, siis ta organism on tugevalt veetustunud.

Parimad on kolm moodust: juua kaks tundi peale sööki, kuni söömiseni, või tarbida väga vedeleat toitu. Peenestatud toit stimuleerib mao tervenemist. Haige magu ei suuda seedida liha, kala ega leivatükke. Ta ei hakka neid seedima, vaid saadab edasi soolde, kus mädabakterid hakkavad neid töötlema ja organism ei saa midagi. Toidulõhustamisele raisatakse väga palju energiat. Joogadel on selline väljend: vett tuleb närida, aga tahket toitu tuleb juua. Teed ei tohi kunagi alla kulistada, vaid teda tuleks lonkshaaval aeglaselt tarbida, et aktiviseerida mao limaskest. Ravimtaimedest teed võib juua 15-20 minutit enne sööki, sest see stimuleerib seedesüsteemi. Happeline haput ära ei lahjenda. Kuiva toitu tuleb närida väga põhjalikult, et ta sarnaneks veele. Me teeme kolossaalse vea, kui eirame vene vanasõna: “Kui ma söön, siis ma olen kurt ja tumm.” Sama nagu selili magamisega. Tal on ju lausa nimi – selg (Tõlgi selgitus: sõna “spina” tähendab vene keeles “maga peal”), kuid me oleme selle unustanud.

Ka lõunasöök on meil ühiskondlikuks suhtlemiseks, lõbutsemiseks, vestlemiseks ehk siis kommunikatsiooni vahend. See on väga suur viga. Sööma peaks täielikus vaikuses. Inimene peaks mõtlema söögile, teda ülistama, tunnetama. Ainult sel juhul suudab aju eritada õigeid fermente. Kui inimene ei ole keskendunud söömisele, siis aju ei suuda määratleda, mida ta peab tegema vestluse tingimustes. Iga erineva toidu liigile, igale erinevale molekulile on ette nähtud omad fermendid. Võtame näiteks võileib meega. Leiva jaoks on vaja ühtesid fermente, võile teisi ja mee jaoks kolmandaid. Süsivesikute seedumine algab juba suuõõnes sülje abil, valkude seedimine saab alguse maos, rasvade seedumine kaksteistsõrmiksooles. Selline võileib on tohutu koormus kesknärvisüsteemile ja fermentide moodustamise süsteemile. Kui inimene vaatab seda võileiba, suhtub temasse positiivselt, armastab teda, nuusutab, mõnuga närib teda suus, üritab saada sellest leivast maitseelamust, siis see kõik ka seedub. Kui me aga kiiruga peaaegu närimata neelame alla, nagu kiskjad, siis kasutegur on olematu. Seedimine on umbes 80%-l inimestel korrast ära.

Selleks, et maos oleks õige happesusega maohape, tuleb jälgida järgmisi reegleid:

1. Mitte juua söömise ajal ja kohe peale söömist aluselist vett. See on enesestmõistetav.

2. Süüa vaikides.

3. Põhjalikult toitu närida.

4. Mitte süüa suurt kogust kuuma toitu, sest see hävitab rakke. Kategooriliselt on keelatud isegi suhu panna kuumemat toitu kui 40 kraadi. 60 kraadi juures hävineb valk. Kui te joote vett või teed, mis on kuumem kui 60 kraadi, siis söögitoru ja mao rakud, mis peavad tootma soolhapet, hävivad kuumuse käes koheselt.

Selleks, et kindlaks teha toidu või vedeliku õiget temperatuuri, tuleb pista selle sisse näpp ja hoida seal sees. Söök ei tohi olla kuumem kui see, mida kannatab teie näpp. Millegipärast me ei saa sellest aru, aga kui hakkame aru saama, siis millegipärast hakkame tõrkuma. Kindlasti on teie tuttavate seas inimesi, kes joovad teed “mullikestega”. Võtke ja pistke nende näpp sinna sisse, mida nad juua plaanivad. Olen 100% veendunud, et näpp läheb punaseks ja inimene hakkab karjuma! See on 1:0 teie kasuks ja ehk nüüd õnnestub teil neid veenda. Inimesed ei taha sellest aru saada ja seetõttu umbes 50% inimestest kannatavad gastriidi käes. Nende mao rakud ei tooda maomahla, mis tähendab, et ei toimu õiget seedumist. Kui maohappe tootmine on langenud, siis selles saab süüdistada liiga kuuma toitu. Mao-sooletrakti rakud elavad kolm päeva. Seega taastuvad seedetraktis rakud kiiresti. Kui aga inimene nad iga päev ära kõrvetab, siis ei ole ju võimalust taastuda. Järelikult ei toodeta ka maomahla.

Jaapani naisel ei esine soolestikuvähki. Aga meestel mao- ja soolestikuvähk on esikohal. Kui hakati uurima, et mis on selle põhjuseks, siis selgus, et naised ei söö kuuma toitu. Jaapani traditsiooni järgi lasti naised lauda alles siis, kui kõik oli juba jahtunud. Usbekistanis ja Mongoolias on väga palju onkoloogilisi haigusi. Nad söövad kuuma pilaffi. Selle tagajärjel tekivad maos ja kasteistsõrmiksooles kõrbenud alad. See on aksioom. Tahate või mitte, aga toitu peab sööma 36-40 kraadisena. Kui te joote kuuma teed, siis keha raiskab väga suurtes kogustes energiat. Mitte asjata ei ole olemas vanasõna: “Teed ei joonud – vägev jõud, teed jõi – täitsa nõrkend.” Nagu te näete, oli vene vanasõnades juba kõik öeldud. Oleks kord aeg juba hakata tähele panema selliseid asju. Sama toimub, kui me tarvitame äädikat. Nii nagu kuumad, nii ka külmad tooted kahjustavad meie organeid. Ei ole midagi hullemat kui jäätis lapsele. Selleks, et soojendada sööki, peab keha jälle raiskama suure koguse energiat. Kui te joote külma ilmaga külma vett, siis te kaotate kolossaalselt energiat. Kui on vaja kustutada energeetikat, siis jooge klaas külma keedetud vett. Aju töö vaigistatakse. Sellepärast ei anta ka sportlastele vahepeal juua. Kui nad hakkasid liigutama, tekkis piimhape, nad tahavad juua, ja kui nad saavad vett, siis energia kohe langeb. Külm vesi ei pääse rakku, sest raku temperatuur on 36,6 kraadi. Vett tuleks soojendada 40 kraadi. Kui teie keha hakkab seda ise tegema, siis te jälle kaotate tohutult energiat. Kuumal ajal peaks oelma joogivesi 22-24 kraadi, külmal ajal – 35 kraadi. Söök peaks olema soojem kui toatemperatuur. Kui te sööte kuuma toitu, siis mitte mingid tabletid ei taasta teie mao limaskesta. Kui kolm korda päevas süüa kuuma toitu, siis rakud ei suuda uueneda ja tekivad erosioon, vähk või muud haigused.

Näiteks piinleb inimene erosiivse gastriidi käes. Ta kuulub kroonikute gruppi ja temaga näevad vaeva mitmed arstid. Alanenud maohappega gastriidi puhul määrab arst lahja dieedi. See on täpselt vastupidi, mida oleks vaja. Sellise diagnoosi puhul on vaja stimuleerida magu. Selleks on pipar, mädarõigas, stimulaatorid. Aga kui gastriidiga kaasneb erosioon, siis peaks olema säästev dieet. Kuid kõige säästlikum faktor on temperatuur. Kahjuks teevad arstid kõik ristivastu. Inimeselt ei küsinud mitte keegi, kuidas ta toitub ja tema ravi on kestnud juba 10 aastat. Lõpuks talt küsitakse toitumise kohta ja selgub, et ta sööb ainult kuuma toitu ehk siis vastupidi.

Tuleb arstile vanaemake, kellel valutab magu – maohape = 0. Talle öeldakse: “Te peate sööma ainult piimatooteid, putrusid, puljongisupikesi jne.” Vanaemake hakkabki nii toituma ja tal läheb aina kehvemaks, sest maos ei seedu midagi ära. Ta ei tohiks tarbida piimatooteid, sest organismis ei ole fermente, hapet ja kõik läheb käärima.

Kaks peamist preparaati seedesüsteemi taastamiseks on fermendid ja bakterid. Kui te saate iseendaga kokkuleppele ja toit on normaalne, siis tegelikult ei ole midagi muud rohkem vajagi. Kuid enne seda oleks vaja läbida parasiidivastane programm. Kontrollida, kas maksas ei ole lambliaid, opistorhe ja kutsikasolkmeid.

Millised uuringud peaks tegema läbi inimene, kellel on mure seedetraktiga:
1. Ultraheli maksale ja pankreasele. 2. Külv, uurimaks lambliate, opistorhide ja kutsikasolkmete olemasolule. 3. Külv hepatiidi A, B ja C olemasolule.

Paljud iniemsed ei ole korralikult uuritud ja tegelevad eneseraviga. Kuid meditsiin on veel siiski ju olemas! Me ei pea minema arstidest mööda, vaid võime astuda nendega ühte jalga ettevalmistusetapil, ravis ja rehabilitatsioonis. Siin ei ole mingeid takistavaid tegureid. Kui on olemas väga head uuringumeetodid, siis neid tasuks ka läbida. Kindlasti tasuks uurida oma veresuhkru näitu. See ei ole küll päris seedesüsteem, vaid endokriinsüsteem, kuid ta seondub seedesüsteemiga. Aparaat “Oberon” ei saa näidata suhkrutaset veres, vaid selleks kehtib standardne veretest. Veresuhkru taset peaks uurima iga inimene, kes on üle neljakümne, et pärast ei tekiks mingeid üllatusi. Kui te tarbite päevas 1,5 l korallvett, siis võite diabeedi maha magada, kuna korallivesi on unikaalne ja hästi imenduv, siis seetõttu võite oma diabeeti mitte märgata. Kui suhkrutase on kõrgem, siis tuleb kindlasti alustada maksa puhastusest. Teise tüübi diabeet – see on inimeste diabeet, kelle vanus on 40-50 aastat ja kelle organism on šlakke täis. See on muutused maksas, pankreases ja soolestiku bakteriaalses koosluses.

Nüüd räägime röntgenist

Röntgenit seedetrakti uuringuteks vaja teha ei ole – ta ei näita mitte midagi. Tema informatiivsus on vaevalt 40%. võib teha fibrogastroskoopia, kuid ainult sel juhul, kui on maos valud. Mõttetu on teha uuringuid, mis midagi ei anna.

Inimesed tulevad immunoloogi juurde kaebusega, et neil on kehv immuunsus. Arst määrab analüüsi, inimene maksab suured rahad ja teeb analüüsid. Immunoloog ütleb seepeale, et lapsel on halb immuunsus. Ema ütleb, et ta teab, sellepärast ju tuligi arsti juurde. Miks aga lapsel halb immuunsus on, seda arst seletada ei oska – antud analüüsid ei näita mitte midagi. Tegelikult oleks vaja uurida, kas lapsel on parasiite, bakteriaalset saastet ja alles siis immonoloogi juurde. On olemas täitsa mõttetuid analüüse. Lapsel on allergiline diatees ja obstruktiivne bronhiit – tavaliselt määratakse bronhograafia. Kui lapsel on solkmed ja lambliad, allergia ja düsbakterioos, siis 100% tekib tal allergiline bronhiit. On arusaamu, milleks veel määrata bronhoskoopia. Laps peab kolm nädalat rögastama välja kontrastainet ja pole veel kindel, kas ta sellega hakkama saab. Kontrastaine võib ta hingamisteed blokeerida. Bronhidest väljub mäda, mis tuleb lümfisüsteemist ja tahetakse selgusele jõuda, milline mäda. Viiakse läbi uuring, mis on palju ohtlikum elule, kui haigus ise. Selliseid uuringuid oleks vaja teha siis, kui need on eluliselt olulised.

Vahel annavad arstid selliseid medikamente, et juuksed tõusevad õudusest püsti! Mitte üks inimene ei ole veel seni saanud terveks allergiast või adneksiidist, kui talle on tehtud veenisiseselt kaltsiumkloriidi süste. Kaltsiumkloriid – see on “kuum süst” ja kui juhuslikult, kasvõi piisake läheb veenist mööda, siis inimene võib jääda ilma veenist, käest ja kõigest siin ilmas. Iga inimene, kes saab seda süsti, on mõnes mõttes surmalaps. Sest kui medõde torkab kogemata nõela läbi veeni, siis ei saa enam midagi päästa ja toimub täielik häving. Aga miks siis seda süsti tehakse? Väidetakse, et kaltsium omab allergiavastast aktiivsust. Targem oleks kaltsiumit süüa sisse kohupiimaga või toidulisanditega, aga mitte manustada teda veenisiseselt.

Olge väga tähelepanelikud, kui hakkate ravima oma seedesüsteemi, sest pooled meetodid on täiesti mõttetud. Näiteks on mõttetud kõik elektroforeesid. Mida võib anda füsioloogiline protseduur seedetraktile? Voolu anda? Sellest ju ometi ei hakka toit paremini omastuma, kui puuduvad fermendid ja bakterid. Või naäiteks, milleks sooleröntgen? Täielik rumalus. Soolestiku pikkus on 12 meetrit. Mida seal küll näha võiks? Te võite määrata mäda või õhu kogunemise koha. Iniemse organismis eksisteerib väga täpne hierarhia. Need organid, kuhu ronida ei ole vaja – on looja poolt loodud mitte valu tundma. Seedesüsteemis ei ole ühtegi valuretseptorit, väljaarvatud, kui tekivad gaasid – sool venib ja surub teistele organitele ja me tunneme valu. Sellepärast ei tasu muretseda, kui kõht valutab – peale gaaside ja parasiitide seal midagi olla ei saa.

On kolm võimalust vabanemaks gaasidest: optimeerida oma roojamine, et ei oleks kõhukinnisust, lõpetada sellise söögi söömine, mis käärib ja mädaneb, vabaneda parasiitidest. Kui inimesel on lambliad, siis tal on ka tunduvalt rohkem gaase, ja loomulikult valutab ka kõht.

Maksas ei ole mingeid närve. Kui peaaegu terve maks on “läbi mädanenud” ja alles vaid kolm protsenti, siis inimene ei tunne ikkagi mingit valu. Aga vaat sapipõis omab väga head innervatsiooni. See on lausa närvide pundar, eriti sapijuha. Selleks, et inimene saaks aru, et tal on sinna kogunenud liiv, kristallid või valuaisting, et me saaks aru, mida me oleme valesti teinud, aga mitte selleks, et me hakkaks likvideerima seda valuaistingut. See on lausa oivaline, et ta valutab. Vähi puhul ei valuta kahjuks midagi, sellepärast inimene surebki ära.

Kui rinnanäärmevähi korral me tunneks valu, siis me märkaks, et seal midagi on. Kahjuks isegi kolmandas staadiumis ei ole mingeid sümptomeid ja inimene võib surra. Seega, kui valutab, siis on see suurim õnn, et me teame, mis valutab. Kui valutab sapipõis, siis tähendab, et seal on vaid kivikesed. See tähendab, et ei jagu vett organismis, toitute valesti, teil on kas lambliad, opistorhid või veel hoopis miskit muud. See annab inimesele võimaluse pöörata tähelepanu kohale, kus valutab. Mitte mingil juhul ei tohi kasutada valu vaigistavaid preparaate. Mingil juhul ei tohi valu ära võtta! Alles siis, kui läks kivi liikvele, võib kasutada valuvaigisteid.

Kuid jälle tehakse kõik risti vastu! Inimene tuleb arsti juurde kaebusega, et ta ei saa süüa sealihatoite, sest maks hakkab valutama ja küsib, mida tarbida, et ta võiks süüa rahulikult rasvaseid kotlette! Normaalses maksas, kus ei ole lambliat, opistorhe, hepatiiti, kus sapp kenasti välja voolab, sest ta on piisavalt vedel, ei peaks midagi valutama. Kui ei ole parasiite, siis ei ole seal ka, mida valutada. Inimesel võib olla kaasasündinud deformeerunud sapipõis, kuid ta sündis sellise sapipõiega. Varem see ju ei valutanud, aga nüüd valutab. Kui lapsel hakkab “maks valutama”, siis tähendab, et sinna on asunud elama lambliad, hepatiidi viirus või keegi teine. Või ema ei sööda last õigesti: tsipsid, Coca-Cola, Mars, Snickers – see on ju tehniline rämps.

Näiteks emakas ei valuta absoluutselt. Kui ta valutaks, siis last seal sees kanda ei suudetaks. Selle eest on emakakael väga hästi närvidega varustatud, et sünnitus kulgeks valudega ja ema pressiks lapse välja. Kui ei valutaks, siis laps ei sünniks. Mida aga teevad tänapäeval arstid? Tuimestavad, ema vedeleb ja sülitab lakke, aga lapsel on juba hapnikupuudus.

Veenid ei saa ka valutada, sest neil puuduvad valuretseptorid. Valu saavad anda ainult närvid ja seda kas löögi tagajärjel või selgroo probleemide tõttu. 80% valusid, mis on seotud jalgadega, tulenevad selgroost ja kulgevad mööda närvikiudu jalgadesse. Valutada võib nahka, mille all on paisunud veen. Nahas on palju valuretseptoreid. Kui katsuda nahka, mille all on punnis veenid, on tunda valu. Mis siia puutub nahk? Tuleb verevool taastada, teha veri vedelaks nii, et ta liiguks ise lihtsalt ülespoole.

Kopsud ei valuta ka absoluutselt mitte, kuid pleura on väga valutundlik. Kui tekib pleuriit ja vedelik koguneb pleuraõõnde, siis inimene hakkab lämbuma ja samal ajal on tal meeletud valud. Kui aga inimesel on pneumoonia, mis on haaranud terve kopsu, siis puuduvad tal valuaistingud. Väga valutavad inimestel näiteks hambad ja suurim lollus on nende tuimestamine. Tuleb uurida, kus mädaneb ja kus on hapniku juurdepääs. Kui veres väheneb hapnikukogus, siis hakkab koheselt valutama ajukoor, sest tekib isheemiline seisund. Kui teil hakkavad valutama silmad, siis nendega tuleb tegeleda, sest muidu nad hakkavad pärast veel hullemini valutama. Süda võib väga tugevalt valutada. Kui imepisike südameosa ei saa verd, siis süda võib seiskuda. Kui tekib kasvõi millimeetrine defekt, siis hakkab süda valutama, tekib hingeldus.

Me peame aru saama, et valu vaigistamine ei ole meie põhiline ülesanne. Meie ülesanne on puhastumine ja organismi toitmine. Kui valutab maks, siis tuleb vaadata, kes seal elab, ja puhastada maks. Kui valutab pankreas, tuleb normaliseerida tema seedefermentide äravool. Kui valutab soolestik, siis tuleb optimeerida tema tegevus fermentide ja bakterite abil ning süüa normaalset taimset toitu. Kui valutab jämesool, siis tuleb puhastada maksa. Hemorroidid – see ei ole jämesoole haigus. Alkohoolikud tunnevad peale pudeli tühjendamist kohe oma hemorroide. Mis seos on ärajoodud viinapudeli ja jämesoole vahel? Maks on võimas filter, justkui membraan. Temast käib läbi kogu veri. Mürgid eraldatakse sapi sisse, mis muutub väga mürgiseks, aga veri ringleb edasi. Kui maksas toimub mõningane aeglustumine, siis keha allosas toimub vere kogunemine 10-20-30%. kõige nõrgemad kohad on varikoossed veenilaiendid jalgades, reie kapillaarides ja hemorroidsetes sõlmedes. See, kellel esinevad ülalmainitud sümptomid, kaasaarvatud pindmised kapillaarid – neil on tegu maksa patoloogiaga. 3-4 maksapuhastust võivad protsessi peatada. Maks, mis mis on hävinud peaaegu 97%, on võimeline taastuma. See on iseeneslikult taastuv organ, lausa super-regenereeruv organ.

Seedetrakti protsessi taastamine. Peab oelma kindel algoritm. Seedeorganite puhul on väga raske diagnoosi määrata. Kui me teeme fibrogastroskoopiat, siis võime näha vigastatud limaskesta, hüpertroofiat, verevalumeid – see on gastriit, duodeniit.

Pankreast me üldse ei näe. Ultraheliga on võimalik näha vaid vähest suurenemist või rasvumist. Seda, mismoodi ta fermentatsioon töötab, ei ole võimalik näha. Roojaproovi järgi on võimalik määrata fermentide puudujääk, kuigi nad toodetakse mitte näärmes, vaid juhades. Sapipõis võib olla kaasasündind muutustega, seinad võivad olla käändunud, võib näha välja nagu liivakell, kuid see ei tohi häirida inimest. Hoolimata sellest, mis kujuga ta on, kui temas sisaldub hea sapp ning see voolab kenasti välja, siis see veidra kujuga sapipõis töötab ometi hästi. Kui aga seal elavad lambliad, opistorhid või muud parasiidid, siis muutub kõik halvaks. Sapp hakkab käärima, välja sadenema, mitte kenasti voolama, vaid välja lörtsuma siis, kui pole vaja. Esineb savivool makku ja kõrvetised.

Soolestiku suhtes ei saa me midagi öelda. Meil on vaid üks uurimismeetod – vaadata televiisoriga altpoolt, kuid näeme vaid väikseid osasid, fragmente. Soolestiku sein on justkui jalgpalliväljak ja teda on võimatu vaadelda. Sooleseina limaskest elab vaid kolm päeva. Kolme päeva pärast ta irdub ja asemele tekivad uued rakud. Soolestikus võivad elada parasiidid, seened, seal võib olla seedimata toit. Soolestikus puuduvad närvilõpmed ja soolestik ei valuta. Valu võivad tekitada kogunenud gaasid, mis rõhuvad maole, pankreasele ja neerudele. Valud soolestikus on alati gaaside poolt tekitatud. Kui inimesel valutab soolestik, siis tähendab tal mädaneb, laagerdab, roiskub, ja sellega kaasneb gaaside eritumine. See tähendab, et toit ei seedunud.

Selleks, et toit seeduks, on vajalikud kolm komponenti: vesi, fermendid ja bakterid. Alustada tuleb söögist! See peab olema normaalne: toored ja keedetud juurviljad, värsked lihatooted, teraviljad, värsked ja kuivatatud puuviljad, kodune kohupiim, juust. Kas hallitusjuust on kasulik või kahjulik? See võib olla maitsev, kuid mitte kasulik. Hallitus, see on seen, seeni on meil soolestikus juba niigi piisavalt. Muidugi võib inimene süüa kõike, mida ta tahab, kui tal on hea immuunsus. Kui aga anda seda lapsele, siis ta jääb haigeks. Me ei hakka tegelema eraldi organite raviga. Esmalt tuleb veenduda, et ei oleks organismis lambliat ja parasiite. Selleks läbime parasiidivastase programmi. Esmalt proovime kergemat varianti ja kui midagi välja ei tulnud, proovime keerukamat. Musta pähkli leht on paras – algseks luureks tarbime ja vaatame, mis organismis muutub. Jälgime oma rooja ja – kui midagigi väljus, siis alustame täisprogrammiga. Kui midagi ei väljunud kahe-kolme nädala jooksul, siis aitab. Lambliast saab lahti kolme nädalaga.

Musta pähkli leht (MPL) (Black Walnut leaves) on universaalne vahend. Teda kasutatakse avitaminooside korral kesknärvisüsteemi raviks. MPL alandab kolesterooli taset, peatab hemorroidi, alandab vererõhku. Kui rõhk on normaalne, siis enam ei langeta. Ta on üldtugevdav ja tänu beetakaroteenile vereloomet turgutav. Samuti on tal parasiidivastane, haavandtõve raviv, lambliavastane toime ning ta pärsib seente kasvu. Ükskõik millise seedetrakti patoloogia korral võib kasutada MPL-i. Samuti ekseemi, psoriaasi, diateesi, akne, naha allergiliste haiguste korral. Hiina meditsiinis kasutatakse teda potentsi ravimina. Efektiivne on ta günekoloogiliste haiguste korral ja süüfilise ravis. Alandab veresuhkru taset, tugevdab kilpnääret, sest sisaldab palju joodi, on kasulik kilpnäärme alatalitluse korral. MPL on võimas immuunostimulaator, antioksüdant, mis tõstab meie vähivastast kaitsevõimet, sisaldab C-vitamiini 50 korda rohkem kui tsitruselised. Musta Pähklipuu Leht – see on universaalne preparaat.

Peale seda kui me vabanesime parasiitidest, on hädavajalik manustada fermente ja asustada soolestik õigete bakteritega. Fermendid on Assimilaator ja Papaia. Bakterid – Mega Atsidofiilus või Biolatte Original. Kui tahate väheke enda soolestikku puhastada, kasutage Lax-Max’i. Kui tahate puhastada end hästi säästlikult, kasutage Takjajuurt (Coral Burdock Root). Kas soovite teha totaalse soolestiku puhastuse? Sel juhul Biolatte Havitall või Kolo-Vada.

Kui on midagi juhtunud sapipõiega, oleks soovitav teha ultraheliuuring. Kui ultraheliuuringus midagi ei avastatud, siis tähendab, et teil on lambliad või opistorhid. Seepärast oleks soovitav teha ELISA uuring verest. Kui kõik on kannatada saanud – magu, pankreas, kaksteistsõrmiksool, koliit, hemorroidid, on düsbakterioos, siis tuleb käia sama rada: parasiidid, fermendid, bakterid. Ei tohi eraldi ravida pankreast, eraldi sapipõit – nad ei tööta sedasi. Eksisteerib ühtne seedesüsteem. Seedetrakti tööst võtavad osa vesi, toit, fermendid, bakterid. Kui inimesel ei käi kõht korralikult läbi, siis on mõttetu alustada ravi ülevaltpoolt, alustada tuleks ikka alt. Selleks on küünlad, mikrokliistrid, võimlemine. Seedetrakti on ravida raske, sest omavahel on seotud palju organeid, kuid puhastus annab alati positiivse efekti.

Nüüd natuke lastest. Laps toitub enam-vähem normaalselt. Ta ei söö palju suitsuvorsti ega mägedeviisi šokolaadi. Kui tal hakkab valutama kõht, siis tähendab on sinna midagi sattunud: kas viirus, bakter, seen või parasiit. Lastel alustada alati parasiidivastase programmiga.

  1. Musta pähkli lehed 1-3 tabletti päevas enne sööki,
  2. Küüslauk üks kapsel 1-2 korda päevas,
  3. lisaks Papaiat 1/2-2 tabletti 2-3 korda päevas pärast sööki aeglaselt närides.
  4. Fermente alla 7-aastasele lapsele ei anta, Lax-Maxi, Assimilaatorit ei määrata ja Kolo-Vada’t või Biolatte Havitalli võib anda alates 14. eluaastast.

Pärast 21-päevast kuuri anda taastamiseks Biolatte Originali, Mega Atsidofiili või Ternespiima. Mõlemat üks kapsel 2 korda päevas enne sööki.

Biolatte Boulardii või Aloemannan taastab soolestiku limaskesta. Aloemannan on hea taastaja ning kerge lahtisti, põletiku- ja parasiidivastane vahend, pehme antibiootik. Teda ei armasta seened, viirused ega bakterid. Preparaat on kallis, kuid väga hea. Lastele pool kapslit kaks korda päevas. Aaloe mõjub ka helikobakterile. Kui on haavandid, siis Aaloemanna abil armistuvad nad kümne päeva jooksul. Aaloemannal ei ole vastunäidustusi seedetrakti valdkonnas, kuid kui tegu on emaka onkoloogia või mastopaatiaga, siis mingil juhul ei tohiks kasutada, sest ta on tugev biostimulaator. Aaloemannat on soovitav kasutada bronhiitide ja haimoriidi korral. Haavandtõve korral ei esine tavaliselt onkoloogiat, sest pH tase on organismis happeline. Kui maohape on nõrk, siis esinevad tihti polüübid. Kui inimesel on fibromüoom, siis Aloemannat kasutada ei ole soovitav.

Biolatte Boulardii sobib sellisel juhul soolestiku limaskesta taastamiseks, kuna antud preparaati võivad tarvitada nii beebid, väikelapsed, noorukid, rasedad ja imetavad emad.

Onkoloogia korral ei tasuks tarbida suures koguses vitamiine, kuid ka see on vaieldav küsimus. Onkoloogia korral inimene sureb kõhetumise, intoksikatsiooni ja veetustumise tagajärjel. Kasvaja kätte, mis paisub, ei surda niisama. Kui kasvaja on emakas, siis ta võib olla lehma pea suurune, kuid ta ei suru midagi kokku. Kasvaja võib saavutada väga suuri mõõtmeid, kuid see veel ei tähenda surma. Tavaliselt surevad inimesed kõhetumise tagajärjel. Nende keha ei toideta, vaid vastupidi – mürgitatakse. Kui me ei suuda ravida vähki, siis haiget mitte sööta, oleks ebahumaanne. Vähihaige organismil ei tohi lasta nälgida. Kui toetada immuunsust, siis on võimalik, et ta saab haigusest võitu. Kiiritamine annab vähe tulemust. Parem eemaldada terve organ. Ilma emakata võib elada 100 aastat, võib lõigata ära rinna või eesnäärme – kõik, mis vaja, tuleb ära lõigata. Edasi tuleks toituda normaalselt ja tõsta immuunsust. Kui peale operatsiooni inimest kiiritatakse ja tehakse keemiat, siis ta põleb kiiresti läbi. Tuleks anda inimesele vähemalt aasta aega taastumiseks. Vähirakud on meil kõigil olemas. Rinnavähki võib saada üsna kohe peale päevitamist. Kõik sõltub immuunsusest ja fermentide kogusest. On olemas häid naturaalseid antioksüdante, sest sünteetilised ei tööta üldse. 9-10% vähijuhtudest võib ravida natuke vaeva nähes ise ära.

Artikli autor Olga Butakova, kes on kirjutanud ka kaks raamatut „Tervise Saladused“ ja „Kesknärvisüsteem, immuunsüsteem“.

Häireseisundis elamine

28.04.2015
Häireseisundis elamine

Soolestiku vooderdises elav hea mikrofloora on kooskõlas sooltega seotud lümfikoega. See hoiab immuunsüsteemi just nii palju stimuleerituna, et see oleks valmis igal ajal reageerima, aga ei lähe kohe kaitserežiimile. Selle tõttu kujutab terve soolestiku mikrofloora endast võtit terve immuunsüsteemi saavutamisel, kaasa arvatud tavaline kaitse igasuguste külmetuste ja pisikute vastu. 

Kui teie soolestiku mikrofloora on kahjustatud, siis ühe esimese asjana märkate, et külmetute sagedamini ja võitlete valusa kurgu ja gripiga kauem. Seda peavad paljud inimesed külmal aastaajal normaalseks (peamiselt seepärast, et ravimi turundajad nii väidavad). Aga see ei ole normaalne. Inimene, kellel on efektiivselt töötav immuunsüsteem, mida toetab terve soolestiku mikrofloora, haigestub harva. Kui soolestikku on koloniseerinud halvad bakterid, on keha pidevas sõjaseisukorras, sest sooltega seotud lümfikude tunnetab enda kohal elavaid patogeene. Need inimesed haigestuvad palju tõenäolisemalt allergiatesse ja neil on sagedamini põletikke kogu kehas.

PÕLETIK - KEHA HÄIREKELL (Kolesteroolist ja D3 vitamiinist, põletikest)

31.03.2015

Tekst Riina Raudsik
Ajakirjas ÜKS, juuni, 2014

Tavameditsiin on muutunud ravimi väljakirjutamise sümboliks – igale kaebusele oma rohi. Ka terviseteadlikud inimesed haaravad pahatihti ravimi järele, selle asemel et süüvida keha märguannete põhjustesse. Viimase paari aasta kogemus ütleb, et põletike ravis võib väga suur osa olla D-vitamiinil, mida organism sünteesib KOLESTEROOLIST.
Kiirus igapäevaelus mõjutab soovi paraneda ka nohust-köhast ja kurguvalust kiiremini kui võimalik. Ent igal põletikulisel haigusel on läbipõdemiseks vajalik aeg. Nohu ja köhaga kulgevate haigustega läheb ka tugeva tervisega inimestel tavaliselt 7-10 päeva. Mis meie organismis sel ajal siis toimub?

Bakterid on tegijad

Põletiku mõiste on peavoolu meditsiinis võrdsustatud pisikutega. Ükskõik, missuguse haigusega on tegemist, hakatakse kohe otsima haigustekitajat – pisikut. On teada, et organismis elab miljoneid erinevaid baktereid, kokku umbes 100 triljonit. Seega poole rohkem kui meil on keharakke, ja me polegi surnud! Bakterite olemasolu niisiis ei tapa, pigem vastupidi – mida suurema hulga bakteritega organism kohaneda suudab, seda tugevam ta on. Põletike põhjus peitub keha sisekeskkonna muutusel, energiatootmise häirel.
Bakterite osa on hoopis aidata põletikulist kollet likvideerida, kaitsvat sekreeti (lima, koevedelikku) vedeldada ja seda organismist kergemini väljutada. Näiteks nina kõrvalkoobastest nuusates, hingamisteedest ja kopsudest köhides, seedetraktist kõhulahtisuse või oksendamisega väljutades, sagenenud urineerimisega neerudest välja viies jne. Baktereid ei saa liigitada headeks ja halbadeks, sest inimene ise tapab ühtesid ja suurendab teiste mõjuvõimu, kui haarab iga lihtsama limaskesta põletikulise kaitsereaktsiooni puhul antibiootikumide järele, andmata organismile aega ise nendega toime tulla.

Põletike psühholoogia

Põletik väljendab meie keha immuunsüsteemi võimet keha kaitsta, tekitades kudedes esialgu turset, punetust ja valu. Nagu öeldud, bakterid ise pole enamasti põletike tekke põhjus (välja arvatud juhud, kui neid satub või paisatakse meid ümbritsevasse keskkonda või organismi massiliselt). Kehas on tohutult palju erinevaid kaitserakke ja kudesid, mis hakkavad kõik intensiivselt tööle, kui miski organismi häirib. Tähtsaim ja alahinnatuim häirekell on alati psühhoemotsionaalne, alateadlik pinge, teise sõnaga stress, kui keha on kõrgenenud energiavajaduses, mis võib viia ainevahetuse kriisini. Teave keha energiatootmise võimetusest edastatakse läbi happelisemaks muutunud kudede, kus areneb happelis-põletikuline protsess. Signaalid nii ajust kui ainevahetuse poolt hakkavad informeerima keha võitluseks valmistumise vajadusest. Verre paisatakse erinevaid kudede kaitset organiseerivaid valgevere rakke, valke, signaalaineid, mikroobid aktiviseeruvad. Reageerivad limaskestad, muutudes turseliseks, valulikuks, punetavaks. Limaeritus on limaskestade kaitse väljendus.
Limaskestade ärritusreaktsioonid on nii nina limaskesta põletik ehk nohu, hingetoru limaskesta põletik ehk trahheiit (annab kõrvetava valu rinnaku taha), bronhide limaskesta põletik ehk bronhiit (väljendub vilistava ja raskendatud hingamisega), mis lõpuks võib väljenduda kopsupõletikuna.
Sama võib toimuda kuseteede limaskestas: areneb põie-, neeruvaagna- või neerukoe põletik. Seedetraktis – neelu-, söögitoru-, mao-, 12-sõrmiksoole, peen- või pärasoolepiirkonna põletik. Kergelt tekivad sellistes olukordades ka silma- ja kõrvapõletikud.
Lühidalt – organism annab põletike tekkega teada, et väsinud keha vajab puhkust ja rahu ning immuunsüsteem on asunud keha sisekeskkonna tasakaalu eest võitlusse. Tegelikult on bakterid üks osa meie immuunsüsteemist, meie kaitseešelon. Palavik ja külmavärinad haiguse alguses on immuunsüsteemi aktivaatorid, et ergutada ja kiirendada kaitse organiseerimist.

Kolesterool kui toetaja

Kolesterool on tähtsaim keha põletikuvastane aine, mida maks toodab alati väga intensiivselt nii vaimse kui füüsilise pinge olukorras süsivesikutest, täpsemalt atsetüül-koensüüm A-st, mistõttu magusaga liialdamine (tekitades piimhappe kuhjumist) viib keha happelis-põletikuliste protsesside intensiivistumisele ja kiirele kolesteroolitaseme tõusule.
Kolesterooli eriline tähtsus seisneb selles, et temast hakkab organism tootma kõiki keha kaitseks vajalikke põletikuvastaseid hormoone (mineralo- ja glükokortikoidid, mees- ja naissuguhormoonid), D3¬-vitamiini (mida võib ka hormooniks nimetada), sapphappeid ja serotoniini. Seetõttu on oluline teada, et kolesterooli tase võib üheainsa emotsionaalse puhangu peale tõusta 10-15% mõne minuti jooksul, mistõttu kolesterooli määramine on keha hetkeolukorra peegeldaja, dünaamiline näitaja, mitte konstantne väärtus. Kolesterooli kõrge sisaldus veres on tõesti keha kaitseseisundi ilmekas näitaja, kus arst peaks mõtlema, miks see antud patsiendi puhul nii on.
Halvem on, kui keha pole võimeline kaitsma kudesid kolesterooli tõusuga, andes madalaid väärtusi ka siis, kui organism nõuaks kaitset. Sellised olukorrad tekivad kolesterooli langetavate ravimite ja sünteetiliste hormoonide kasutamisel, maksa alkohoolse, ravimitest tingitud, toksiliste kahjustuste või ka kilpnäärme ületöö korral. Emotsioonid ja magusaga liialdamine tõstavad kolesterooli taset väga intensiivselt, rasvane toit tunduvalt vähem.
Enamus haigusi nagu 2. tüübi diabeet, astma, reumatoidartriit, krooniline tonsilliit, kilpnäärme alatalitlus, Altzheimeri tõbi, multipleksskleroos, korralikult järele mõeldes ka ateroskleroos on happelis-põletikuliste protsesside ja neist tingitud energiakriisi tagajärjel tekkinud autoimmuunsed (põletikulised) haigused, mida keha oma võimsaima põletikuvastase markeri, kolesterooli kaudu, kaitsma tormab. Nende haiguste ravi sünteetiliste hormoonidega takistab omakorda D3 imendumist ja sünteesi organismis.

Kolesterool ei ole koll

Küll aga kollitab inimesi kehaga mitte arvestav elustiil, mis sunnib keha põletikuliste haiguste kaitseks valmistudes üha rohkem ja rohkem kolesterooli sünteesima. Kaudselt toodab kolesterool põletike vastu ka sapphappeid, serotoniini ja võimaldab kehale ülitähtsat D3-vitamiini sünteesi.
Sapphapete abil lagundatakse rasvad glütserooliks ja rasvhapeteks. Rasvhappeid kasutab keha võimsaimate energiallikatena. Kui sapphappeid on ebapiisavalt, häirub rasvade ainevahetus ja lõpuni põlemata rasvhapped kuhjuvad kudedesse, põhjustades põletikke, pikapeale kaitsva rasvkoe suurenemist ja kolesterooli tõusu.
Serotoniin on tuntuim õnne- ja rahutunnet tekitav signaalaine, mida organism sünteesib samuti kolesteroolist. Kõrge kolesteroolitase ongi signaal serotoniini vajadusest, et inimene ei langeks ärevushäire või depressiooni küüsi.
Kolesteroolist sünteesib keha ka ülitähtsat D3-vitamiini, mille imendumist seedetraktist soodutavad omakorda sapphapped.

D3-vitamiini ülesanded
D3-vitamiini tähtsaim ülesanne on kaltsiumi ja fosfori imendumise kindlustamine soolestikus ja seeläbi luude mineraliseerimine. Tema puudusel kiireneb luude hõrenemisprotsess. D3 toetab immuunsüsteemi tugevnemist, kergendab ülalnimetatud krooniliste põletikuliste haigustega inimeste enesetunnet, parandab hästi naha põletikulisi haigusnähte (atoopiline dermatiit, ekseemid, allergilised nahapõletikud jne).
D3 takistab vähediferentseerunud rakkude arengut, seega on vähivastase toimega ka takistab ka veresoonte arengut vähirakkudes, seega vähikolde arengut.
D3 puudusel tõuseb organismis kolesterooli tase, et intensiivistada D3 sünteesi. Adekvaatse annuse D3 manustamisel langeb juba 2-3 nädalaga vere kolesterooli tase. Krooniliste autoimmuunsete haigustega patsientide seisund paraneb tunduvalt nii subjektiivselt kui objektiivsete laboratoorsete näitajate (põletikumarkerite) osas.

Eestlaste seis D3-ga
Olen viimased kaks aastat pühendanud palju tähelepanu kolesterooli ja D3-vitamiini seoste uurimisele oma patsientidel. Seis on tagasihoidlikult öeldes kehv – keskmine eestlane saab D-vitamiini tavaliselt toidust, päikeselt ja kolesteroolist. Seoses toitude töötlemisega pole neid allikaid enam eriti jäänud. Päikesevalguse mõjul sünteesib keha naha kaudu D-vitamiini kolesteroolist (täpsemalt 7-dehüdrokoleteroolist) ja hävitab ka selle liigse koguse nahas. Eestis ei ole talviti päikest kuude viisi ja kui lisaks on kolesteroolitase ravimitega maha löödud, tekib D-vitamiini puudus hiiliva keha kaitsevõime langusena, nii kerkivad esile põletikulised haigused. Ka UV-kiirguse kaitseks kasutatavad kreemid takistavad D-vitamiini sünteesi nahas.
Adekvaatse D3-vitamiini annuse määramisel hakkavad positiivsed muutused juba 3.-4. nädalast. Eestis apteekides müügil olevad D3-vitamiini doosid on selgelt liiga väikesed, et parandada inimeste tervislikku olukorda, tõstes analüüside alusel küll veidi D-vitamiini taset veres, kuid ei paranda haiguslikke seisundeid ja enesetunnet. Meil on saadaval kuni 25-mikrogrammised õlikapslid, õli ja tabletid, mis vastab 1000 RÜ-le. Kaheaastase uuringu alusel olen näinud, kuidas analüüsid ja inimeste füüsiline tervis on oluliselt paranenud, kui nad kasutavad D3 õli talvekuudel 8000–20 000 RÜ päevas (sõltuvalt kehakaalust, vanusest, soost, toitumisest, elukohast, haigusest ja D-vitamiini tasemest veres). Päikeselistelt maadelt talvel Eestisse saabudes püsib D-vitamiini arvestatav tase veres 3–4 nädalat, kui seda lisaks ei tarbita.
Ligi 500 patsiendi D-vitamiini ja kolesterooli taseme määramise põhjal selgus, et seos nende kahe vahel on ilmne – madal D-vitamiini tase põhjustab kõrge kolesterooli sisalduse veres. Loodan, et Eestis ei kasutata enam sünteetilist D2-vitamiini, mis takistab D3 sünteesi ja suurendab põletikuliste haiguste arengut.

Eaka patsiendi paranemine
Perearsti külastanud 75-aastase naise ainus kaebus oli väsimus ja elujõu kadumine. Analüüsides oli tema D-vitamiini tase väga madal (16 nmol/l) ja settereaktsioon (SR) kiirenenud 73 mm-ni/tunnis (s.o põletikunäitaja). Muus osas kõrvalekaldeid normist ei olnud, ka läbivaatuse käigus ei ilmnenud kõrvalekaldeid. Naine käis igaks juhuks ka günekoloogil, kontrollisime üle hammaste seisu, tegime röntgeni kopsudest. Antibiootikume ei määranud vaatamata maksimaalsele SR kiirusele, arvestades väga madalat D-vitamiini taset, mis võis olla põletikulise markeri tõusu põhjus. Kui patsient oli nädala jooksul tarvitanud iga päev 10 000 RÜ D3-vitamiini, oli SR normaliseerunud ja väsimus hakkas vaibuma. Kolm nädalat hiljem kaebused kadusid.

ETTEVAATUST – PARASIIDID. JA KUIDAS NEIST VABANEDA.

16.03.2015

WHO andmetel 50 miljonist igal aastal surevast inimesest üle 16 miljoni lahkub elust nakkus- ja parasitaarsete haiguste tõttu. Soolehelmintoosid (usstõved) on nakkussageduselt maailmas 3. kohal. Nad põhjustavad organismi allergiseerimise, vähendavad vastupanuvõimet nakkustele, mürgitavad organismi. Väga sageli varjuvad erinevate diagnooside nagu ekseem, psoriaas, bronhiaalastma, maksa- ja kõhunäärmehaigused, epilepsia, rasked liigesesündroomid, silma võrkkesta kahjustused jms taga erinevad parasitaarsed sissetungid, olles haiguse põhjuseks või üheks põhjustest. Inimorganismis võib elutseda kuni 150 liiki helminte (nugiusse). Kusjuures parasiitide kindlakstegemine on väga keeruline. Mõne liigi puhul läheb vaja spetsiaalseid värvaineid. Seetõttu on soovitav kaks korda aastas teostada looduslik helmintoosivastane profülaktiline kuur kestusega 21 päeva (mille kestel hävitatakse ka koorunud vastsed). Seda võib teha ka juba alla aasatastele lastele. Ka kuna korduvad nakkused on tavalised. Keemiliste preparaatide kasutamine seevastu on ohtlik, eriti kui teha seda korduvalt.

Patoanatoomilise praktika tõendite põhjal kihab 90% laipadest jämedatest ussidest, algloomadest ja ainuraksetest. Resonantsdiagnostika andemetel on 97% elanikkonnast nakatunud kõikvõimalike parasiitidega, eriti sh solkmete, naaskelsabade ja kõigi lintussiliikidega; seentega üle 25% inimestest. Elu keskpaigas ulatub nende kogumass kehas sõltuvalt kehakaalust mitmest kilost mitmekümneni. Paljud neist zombistavad oma peremehed. Täna on tõenäosus nakatuda parasiitidest 90%. 1/3 arenenud maade inimestest põeb helmintoosi (saastatust ussnugilistest); 95%-l täiskasvanud elanikkonnast on 1-5 liiki parasiite (üldse on neid üle 300 liigi), kusjuures mitte ainult jämesooles, vaid kõikjal: lihastes, veres, liigestes, kopsudes, maksas, nahas, silmades, ajus. Suurim neist – kuni 12 m pikkune paeluss – võib elada meis kuni 25-aastaseks.
Parasiidid õgivad toitaineid, vitamiine ja mikroelemente, eriti germaaniumi ja räni, milleta organism ei saa normaalselt toimelda. Teiseks ummistavad nad kõik organid oma toksiliste väljaheidetega, tulemuseks ägedad hingamisteede haigused, vähk, AIDS, diabeet, hepatiit jt. Hiljutine Maailma Tervishoiuorganisatsiooni raport: kuni 80% haigustest on otseselt parasiitide tekitatud või nende elutegevuse tulemus.

Soolenugilised elavad parasiitidena peremeesorganismis- peamiselt soolestikus, aga ka teistes kehaosades- maksas, lihastes, peaajus, silmades jm. Üle maailma tuntakse väga erinevaid inimest ohustavaid nugiusshaiguseid.

Sagedamini jaotatakse nugilisi kehaehituse ja paljunemise iseärasusi arvestades ümar ja paelussideks ning algloomadeks. Ümarussidest parasiteerivad inimkehas sagedamini naaskelsabad, solkmed, keerits-, piug- ja imiussid. Paelussidest sagedamini nudi ja nookpaeluss ja laiuss.

https://www.youtube.com/watch?v=irAUePdaVVo

I VARIANT - ANTIPARASITAARNE KUUR TÄISKASVANUTELE 

Kestab 21 päeva:
PARAFIGHT: hind 33,04 (180 kapslit purgis) 1-4 tk päevas koos söögiga (suurendada järk-järgult). Uus toode, mis sisaldab 13 tugevat taimset antihelmintikumi, sh ka Musta Pähklit.
KÜÜSLAUK: hind 8,70 (100 kapslit purgis) 1 tk 3 korda päevas koos toiduga.
 
Taastumiseks peale 21-päevast kuuri:
BIOLATTE ORIGINAL: hind 31,92 € (110 kapslit purgis) - probiootikum soole mikrofloora taastamiseks. Võtta 2 kapslit hommikul tühja kõhu peale.  
BIOLATTE BOULARDII: hind 41,52 € (110 kapslit purgis) - soolestiku seinal oleva limaskesta taastamiseks. Võtta 2 kapslit õhtul enne magama minekut tühja kõhu peale.
SPIRULIINA: hind 18,26 € (200 tabletti purgis) - fermendid jm toitained, ergutab soole mikrofloorat, olles üheaegu maailma kõige täiuslikum toiduaine, sisaldades külluslikult kõiki viit toitainete gruppi. Võtta 1-3 g päevas ükskõik millal
Kuuri pikkus vähemalt 45 päeva.

KOKKU: 133,44 €

II VARIANT - ANTIPARASITAARNE KUUR TÄISKASVANUTELE

Kestab 21.päeva

SIPELGAPUUKOOR: hind 11,30 € (90 kapslit purgis), võtta 2 x 2 tk päevas koos toiduga.
MUST PÄHKEL: hind 9,57 € (100 tabletti purgis), võtta 2 x 2 tk päevas koos toiduga.
KÜÜSLAUK: hind 8,70 € (100 kapslit purgis), võtta 2 x 2 tk päevas koos toiduga.
 
Taastumiseks peale 21-päevast kuuri:
BIOLATTE ORIGINAL: hind 31,92 € (110 kapslit purgis) - probiootikum soole mikrofloora taastamiseks. Võtta 2 kapslit hommikul tühja kõhu peale.  
BIOLATTE BOULARDII: hind 41,52 € (110 kapslit purgis) - soolestiku seinal oleva limaskesta taastamiseks. Võtta 2 kapslit õhtul enne magama minekut tühja kõhu peale.
SPIRULIINA: hind 18,26 € (200 tabletti purgis) - fermendid jm toitained, ergutab soole mikrofloorat, olles üheaegu maailma kõige täiuslikum toiduaine, sisaldades külluslikult kõiki viit toitainete gruppi. Võtta 1-3 g päevas ükskõik millal
Kuuri pikkus vähemalt 45 päeva.
KOKKU: 121,27 €
 
Parafight, Küüslau, Must Pähkel ja Spiruliina on Coral Club´i tooted.
 
Biolatte tervisetooted on müügil Biolatte veebipoes www.biolatt.ee või kõigis suuremates ökopoodides ja Ülikooli Apteegis.
 
Head tervist soovides.

AUTOIMMUUNHAIGUS - PETTUS KEHA JAOKS. KUIDAS SEDA RAVIDA?

09.03.2015
AUTOIMMUUNHAIGUS - PETTUS KEHA JAOKS. KUIDAS SEDA RAVIDA?

Autor: Kali Sinclair on Green Lifstyle Market’i ajakirjanik ja  Organic Lifestyle Magazine toimetaja.

Kui mõtled eluohtliku haiguse peale, siis mis esimesena kerkib meelele? Vähk? Südamehaigused? Rahvulsiku Tervise Instituudi (National Health Institute /NIH) järgi kannatab 9 miljonit ameeriklast iga-aastaselt vähktõve all; 22 miljonit kannatab südameveresoonkonna probleemide käes. Autoimmuunsed haigused löövad neid numbreid kasvavas tempos ulatudes 23,5 miljonini. Ameerika autoimmuunsete ühingu edastatud andmete järgi oleks 50 miljonit kohasem iga-aastane number, sest NIH arvestab ja loendab ainult 24 autoimmuunhaigust (kõik heade epidemioloogiliste uuringutega), kuid uurijad peavad 80-100 haigust krooniliseks autoimmuunseks seisundiks. 

 Mis on autoimmuunhaigus?

Lihtne definitsioon autoimmuunhagusele on valesti juhitud immuunsüsteem, mis hakkab ründama tervet keha kude. Mõned autoimmuunhaigused nagu psoriaas või artriit ründavad teatud kindlaid kehaosi, samas kui mõned teised mõjutavad palju kehaosi, või Need haigused põhjustavad rohkem kui põletikke, valu, või ebamugavust; mõned on kurnavad, ning on üheks juhtivaks surmade põhjuseks Ameerikas. Järgnev on väike nimekiri enamlevinud autoimmuunhaigustest. 

Enamlevinud autoimmuunhaigused:

• Addisoni tõbi
• artriit 
• tsöliaakia
• Crohni tõbi
• diabeet (1.tüüp)
• Graves’i tõbi
• Guillan-Barre sündroom
• Hashimoto türoidiit
• luupus
• myasthenia gravis
• muliple sclerosis
• pernicious anemia
• polüartriit
• polümüalgia rheumatica
• psoriaas
• Raynaud fenomen
• reumatoidartriit
• sarkoidoos
• Sjogen’i sündroom
• haavandiline koliit

 

Akadeemiline meditsiin pakub nende tõbede raviks vähe, kui üldse. Samuti ei ole meditsiini ringkondades selgitavaid vastuseid autoimuunsete tõbede tekkepõhjuste kohta. Peamiseks raviks pakutakse ravimite manustamist. Arstide poolt kirjutatakse  välja ka steroide holimata sellest kui saatuslikuks võib saada nende pikaajaline kasutamine. Akadeemilise meditsiini ringkondades tunnistatakse geneetilist komponenti, ning küsimust - kas viiruslik nakkus võib käivitada autoimuunhaiguse. Nad on samuti teadvustanud fakti, et paljudel inimestel kes kannatavad autoimuunhaiguste käes, on ilmnenud nii tsöliaakia, kui mõni teine autoimuunhaigus samaaegselt.   

Kuidas ravida autoimuunhaiguseid?

Loodusmeditsiini terapeudid usuvad, et nii tervis, kui selle puudumine, algavad kõhust. Mitte ainult kõht ei ole vastutav 80% inimese immuunsüsteemist, vaid ka korrast ära kõht ei lase imenduda toitainetel, mida keha vajab iga funktsiooni täitmiseks, sh haige kõht sageli “lippab”, on lahti. Sellisel juhul kõht laseb protiinidel ja toiduosakestel mööduda vereringest põhjustades immuunsüsteemi rünnaku nende võõraste patogeensete osakeste vastu. Haige kõht on sageli ebatervisliku dieedi, antibiootikumide tarbimise ja candida vohamise tulemus. Kui soovite vabastada end ükspuha millisest kroonilisest seisundist, peate ravima keha rakk raku haaval. Kui olete selleks valmis, siis tuleb alustada dieedist. 

Tõeliselt tervislik dieet on võti tervisele. 

Tervislikeim dieet on täistera, taimset orgaanilist päritolu, 80% toordieet. Kuni 80% teie dieedist peab olema värske, töötlemata, oraaniliselt kasvatatud - sisaldades enam juurvilju, kui puuvilju. Selline dieet pakub  kehale toitaineid, kiudaineid, ensüüme jm vajalikku, ning täiusliku keskkonna kasulike bakterite elushoidmiseks ja paljunemiseks. Tervisliku dieedi juurde ei kuulu töödeldud toidud väheste eranditega, milleks on orgaaniliselt külmpressitud õlid.

Järgnev tuleks lõplikult menüüst eemaldada:

• toiduvärvid
• lõhna- ja maitseained
• säilitusained
• MSG, BHA, BHT
• GMO
• transrasvad
• kunstlikud magustajad
• töödeldud suhkrud
 
Ravitsükli ajal elimineerige järgnevad toiduained:
 
• piimatooted
• kofeiin
• guteen (nisuvalk). ülioluline!

 

Te võite lisada mingil määral kofeiini, piimatooteid, või gluteeni tagasi oma menüüsse ravidieedi lõpus, kui olete ravinud terveks oma kõhu ja elimineerinud autoimmuunhaiguse, kuid on suursti tõenäoline, et tunnete end paremini ilma nendeta. Kui valite süüa liha, siis veenduge 100%-lt selle orgaanilises päritolus. See on väga oluline! Liha süües sööte toiduahela tippu. Neid loomi, keda ei ole kasvatatud orgaaniliselt, toidetakse hormoonide, antibiootikumide ja GMO-d sisaldavate taimedega. See, mida loom on söönud, siseneb teie organismi jäädes paikseks. 

Haiguse kõrvaldamiseks aita oma kehal puhastuda. 

Kohe kui olete saavutanud õige toitumise, on teil vaja kehast väljutada mürgid, ning vältida niipalju kui võimalik keskkonnasaastet (sh info ja müra). Lase oma süsteemil puhata. Kasuta ainult orgaanilisi kehahoodusvahendeid (seepi, šampooni, hambapastat jm) ja puhastusvahendeid. Teie immuunsüsteem reageerib viirustele, bakteritele, seentele (millest candida on peamine), parasiitidele ja mürkidele. Kui teil on autoimmuunhaigus, vajab teie immuunsüsteem igakülgset abi ja tuge, mida talle pakkuda saate. Vabanege igasugustest kemikaalidest, sh parfüümid. Pidage meeles, et teie nahk on nagu svamm, imedes endasse kõik, mida iganes te nahale määrite või pihustate. 

Oluline on lõpetada candida vohamine kehas. Peaaegu igaüks, kel on mingi haigus, või vaevus, kannatab candida vohamise käes. Sellisel juhul püüab teie immuunsüsteem teid kaitsta candida rünnaku eest, rünnates teda omakorda kudedesse, mis juhtub siis, kui haigest kõhust lekib rutiinselt võõrkehi vereringesse. Keha tervendamiseks tapke candida ja tehke korda oma kõht. 

Teil on vaja liikuda. Teie lümfisüsteem on immuunsüsteemi integraalne osa. Selleks, et see saaks korralikult töötada, on vaja hoida seda liikumises. Jaluta, jookse, uju, joogata, tantsi - lihtsalt liigu. 

Terve immuunsüsteem vajab D-vitamiini. Parim päikese allikas. Paljud meist ei ela optimaalses kliimas ja paljud autoimuunhaigused on fotosensitiivsed. Kui valid vitamiini, siis ole kindel, et leiad kvaliteetse. 

Kokkuvõte:
Immuunsüsteemi ravimiseks on vaja tervendada tervet keha. Ha uudis on see, et iga rakk meie kehades eeldab sama asja: mürkide eemaldamist ja toitaineterikast kõrgekvaliteedilist külluslikku dieeti. 
 

Andropaus meestel

13.01.2015

Meeste üleminekuvaevusi saab vähendada.

Andropaus on meeste üleminekuiga, mida iseloomustab hormonaalse tasakaalu muutumine ja meessuguhormooni vähenemine organismis. Termin andropaus tuleneb kreekakeelsetest sõnadest andro ja pausis ning tähendab otsetõlkes mehelikkuse lõppu.

Mitmel erineval põhjusel räägitakse Eestis andropausist siiski suhteliselt vähe. Mõni aeg tagasi oli kasutusel nimetus hilisalgusega hormonaaldefitsiit, praegu arutatakse, et võib-olla oleks õigem termin testosteroonipuudulikkus. „Siiski arvan, et andropaus on suupärane ja meeste üleminekuiga üsna hästi iseloomustav nimetus,“ ütleb kliiniku Medita uroloog Kristo Ausmees. „Kaudselt võime seda defineerida muutustena mehe organismis.“

Hormonaalse tasakaalu muutus on meestel hiiliv ja pole võrreldav järskude kehaliste muutustega naiste menopausi puhul. „See on pikaajaline organismi muutus, mida paljud mehed peavad vananemisega kaasas käivaks paratamatuseks. Üldiselt on kaebused hästi aeglasega kuluga. Uuringutega on näidatud, et meessuguhormoonide hulk väheneb kõige enam 30. ja 50. eluaasta vahel, seejärel enamasti stabiliseerub. Keskmiselt väheneb testosteroonisisaldus tervel täisealisel mehel 1 % aastas.“

Stress ja ületöötamine hävitavad mehelikkust.

Tohtri sõnul on andropausi esmased tunnused energia vähenemine, seksihuvi langus, lihase- ja liigesevalud, lihasjõu langus, psüühiline ebastabiilsus, ärrituvus ja depressiivsus. Arsti juurde toob neid mehi enamasti erektsioonivõime langus, see kaebus on ka südame- ja veresoonkonnahaiguste ohusignaal. „Andropausi riskitegurid on sarnased mitmete teiste üldhaigustega. Alkoholi ja tubaka pikaajaline tarvitamine mõjutab samuti väga tugevalt meeshormooni tootmist ja selle hulka organismis. Samuti stress ja ületöötamine, üldhaigused, ülekaalulisus,“ loetleb dr Ausmees faktoreid, mis andropausi raskemaks teevad. Juba alates 30. eluaastatest peaks iga mees leidma püsiva tasakaalu töö ja lõõgastumisvõimaluste vahel, sest stress ja liigne koormus kiirendavad samuti andropausi saabumist.

Oma osa on ka munandipatoloogiatel. 95 % meessuguhormoonist toodetakse meestel munandites, seega on kroonilised põletikud, traumad ja ka munandite laskumishäired tõsine risk hilisemaks andropausi tekkeks. Samuti on välja toodud, et keskmisest väiksem munandimaht võib põhjustada organismis ka testosterooni väiksemat tootmist.

Hormonaalasendusravi meestele.

Pikka aega polnud selgeid seisukohti, kuidas andropausi diagnoosida ja ravida. Nüüdseks on see probleem lahendatud ning annab paremad võimalused meestele tervise kontrolliks ja jälgimiseks. Õnneks on andropaus tänapäeval ravitav. Nagu ka menopausi puhul, kasutatakse selleks hormoonasendusravi. Haiguse varases järgus on tihti abi ka riskitegurite vähendamisest ja elustiili muutmisest, nii et dr Ausmees soovitab tervislikumalt toituda ja loobuda suitsetamisest.

Kuidas saaks naine abistada meest, kel on ilmselged andopausi sümptomid? Kas teda tuleks veenda esmalt perearsti külastama või määrab hormonaalasendusravi siiski meestearst? Esmalt peab mees muidugi jõudma arusaamisele, et tal on terviseprobleem ja ta tahab selle lahendamiseks arsti poole pöörduda. Esmaseks meditsiiniliseks kontaktiks võib olla perearst, aga Eestis alustab ja enamasti ka jälgib ning vajadusel jätkab või korrigeerib meeste hormonaalasendusravi uroloog või endokrinoloog. Meestearst kui eriala praegu Eesti meditsiinis puudub, küll on osa urolooge teinud Euroopa vastavates institutsioonides erialaeksami ja võivad peale uroloogia tegeleda ka androloogiliste ehk meestearsti valdkonda hõlmavate terviseprobleemidega, sealhulgas andropausi diagnostika ja raviga.

Eesti haigekassa kompenseerib küll meeste hormonaalasendusravi, kuid olukord on selles vallas juba aastaid üsna halenaljakas ja arusaamatu. Kui retsepti väljastab endokrinoloog või naistearst, kompenseerib haigekassa pikatoimelise ja vähemate kõrvaltoimetega preparaadi puhul 50 % selle maksumusest, lühitoimelise ja vanema põlvkonna preparaadi määramisel koguni 100 %. Uroloogi või andropoloogi väljastatava retsepti korral on kompensatsioon vaid 50 %. Ravikindlustuse teenusepakkuja arvates võiks andropausi ravida naistearst. „Reaalsus on kahjuks teistsugune,“ märgib dr Ausmees.

Andropausi üheksa sümptomit:

Briti uurijad selgitasid juba 2010.aastal välja üheksa sümptomit, mida võib seostada mehe vähenenud testosteroonisisaldusest tingitud menopausisarnase seisundiga, mille kohta kasutatakse terminit andropaus. Kui naistel algab klimakteerium umbes 51 aastaselt, siis meestel ilmuvad sümptomid hiljem ja see aeg on äärmiselt individuaalne.

Ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud uuringutes selgub, et kõige ilmsemateks märkideks algavast andropausist võib pidada:

  1. Hommikuste erektsioonide vähenemist,
  2. Probleeme erektsiooni tekke ja kestusega,
  3. Vähenenud seksuaalset sooritusvõimet (andropausi ikka jõudnud mehed isegi mõtlevad seksile vähem),
  4. Depressiooni ja meeleolulangust,
  5. Rasvaprotsendi suurenemine,
  6. Lihaste nõrgenemine,

Peale üldise meeleolulanguse võib andropausiga seostada ka teisi psüühilisi muutusi, sh:

  1. Keskendumisraskusi ja mälu nõrgenemist,
  2. Meeleolumuutusi ja ärrituvust,
  3. Sarnaselt üleminekueas naistega kuumahoogusid, väsimust ja öist higistamist.
Artikkel ajakirjas "Naised", 13.november 2014.a. 
Tekst: Kerli Jõeäär

Toidud maksa lõdvestamiseks ja sapipõie puhastamiseks

12.12.2014

Toitumine maksa disharmooniate korral.

1. Esimene ja väga tõhus samm maksa rahustamiseks on süüa vähem. Paast ei tee paha.
2. Vähendada tuleks mõningate toitainete tarbimist, mis mõjuvad maksa tööle koormavalt. Siia kuuluvad kõrge küllastunud rasvhapete sisaldusega toidud nagu liha, hapu- ja rõõsk koor, juust, munad ja hüdrogeenitud halva kvaliteediga rasva (taimerasv) sisaldavad toiduained nagu margariinid, rafineeritud toiduõlid.
3. Vältida pähklite liigtarbimist
4. Vältida ravimite asjatut tarbimist.

Toiduained, mis aitavad maandada pingeid maksas.

1. Siia kuuluvad leebed maitseained: sibulad, porrulauk, küüslauk, sinep, basiilik, loorber, kardemon, majoraan, köömned, till, apteegitill, ingver, must pipar, mädarõigas, rosmariin, mündid ja meliss. Kangemad vürtsid tekitavad kehas liigset soojust ja selleks otstarbeks ei kõlba
2. Toiduainetest rahustavad maksa: riis, maasikad, aprikoosid, kirsid, männiseemned, kõik kapsad (sh hapukapsas), kaalikas, redis, peet ja porgand
3. Kuigi ka alkoholil on võime maksa ajutiselt lõdvestada, siis sagedane ja pikaajaline „maksa lõdvestamine alkoholiga” mõjub maksa rakkudele hävitavalt, seetõttu tuleks alkoholi maksa lõdvestajana vältida.
4. Mitmesugused idandid, oad, seemned, läätsed, värske köögivili ja puuvili stimuleerivad maksa energia tsirkulatsiooni.

Toiduained, mis harmoniseerivad maksa energiat.

• Magusamaitselised toiduained, nagu idandid ja teraviljad. Maksafunktsiooni häirumine väljendub tihti äkilise magusavajadusega. Siis sobib hästi mesi, mida segada õunaäädikaga. Sobivad täisväärtuslikud suhkrutooted: maltoos, pruun suhkur, lagritsajuur, riisisiirup, datlisuhkur. Väldi valget suhkrut ja tooteid, mis on valmistatud valge suhkruga.
• Maksa hüperaktiivsust aitavad rahustada kibedad ja hapumaitselised toiduained. Parim neist on töötlemata looduslik söögiäädikas: õunaäädikas, töötlemata riisiäädikas, palsamiäädikas, jt kvaliteetsed söögiäädikad. Söögiäädikas omab üheaegselt nii haput, kui kibedat maitset.
Hea segu on: 1 supilusikatäis mett ja sama palju õunaäädikat klaasi veega.
• Ainult äädikale siiski lootma jääda ei tasu, vaid muutuma peab kogu toitumine. Äädikas on oma loomult kuumendav, seetõttu üle kuumenenud maksa korral ei ole ta sobiv, siis võiks asendada äädika tsitruselistega: greip, sidrun, laim. Näiteks 1 sidruni mahl veerand klaasi veega kaks korda päevas.
• Kibedate toiduainete hulka kuuluvad veel rukkitooted, lehtsalat, spargel, rediselehed, tsitruseliste koor NB!- ilma valge osata!.
• Eestimaa ravimtaimedest on ideaalseks maksa ja vere jahutajaks/puhastajaks võilill, mis toimib kui vere puhastaja, põletikuliste ja mädaste protsesside pidurdaja. Ja kuna enamikel inimestel esineb maksa ülekuumenemist, tuleks vähemalt kevadeti teha puhastav võilille kuur kohe kui värsked võililled pea maa seest välja pistavad. Sobivad nii lehed kui juured.
NB! Inimesed, kes on väga külmakartlikud, peaksid võilillega kui tugeva sisemise jahutajaga olema ettevaatlikud.
• Veel on head maksa jahutajad: rabarber, redis, kurk, seller, mungoad, ploomid, tatar.
• Pikaajalisest ülekuumenemisest põhjustatud sisemist kuivust aitavad niisutada mungoad ja nende idud, värske kurk ja kõik klorofüllirikkad (rohelised) taimed ning tumedavärvilised marjad sealhulgas viinamarjad.

Pikaajaline pingeseisund maksas, igapäevane ja pidev intoksikatsioon olmekeemia ja alkoholiga, mõjuvad maksarakkudele hävitavalt. Seda protsessi on võimalik mõningal määral peatada ja maksarakke taastada. Sellise toimega on kõik klorofüllirikkad taimed, loodustooted, mis on valmistatud teravilja võrsetest (nisu või odravõrse mahlapulber), rohevetikatest. Veel aitab maksa taastada töötlemata (lüpsisoe) lehma ja kitsepiim ning orgaaniliselt kasvatatud loomade maksa söömine.

Veel maksa talitlust tõhustavatest võimalustest.

• Maksa tugevdavad kõik psüühikat reguleerivad abinõud – hingerahu, ning oskus kontsentreeruda ja oma emotsioone valitseda.
• Kasuks tulevad kõik harjutused, mis venitavad kõõluseid. Need ei ole head mitte abstraktselt vaid mõjuvadki otseselt maksale.
• Maksale teeb head, kui vaadelda looduskauneid kohti ja viibida palju looduses. Loodus tasakaalustab, annab hingerahu, vähendab sisemist närvilisust või ärevusetunnet.

Sapp on maksa nõre. Maks toodab seda pidevalt, kuni 2 liitrit päevas, kuid kui seda pole seedeprotsessis hetkel vaja, pannakse sapp kontsentreeritud kujul sapipõide, mis on sapireservuaariks, mahutades kuni 50ml sappi. Sapp sisaldab sapphappeid, mille üheks tähtsaks koostisosaks on kolesterool.
Sapi ülesanne organismis on aktiveerida rasvu lõhustavat ensüümi lipaasi, et muuta rasvad seeditavaks (vees lahustuvateks).

Sapipõievaevused.

Maksa pingeseisundid ja disharmooniad põhjustavad sapinõristuse häireid, kutsudes sellega esile seedehäireid ja seedimatust. Samas ei kasutata ära organismi toiduga kogunenud kolesterooli (kolesterool on sapphapete koostise põhikomponent).

Sapinõristuse häireid iseloomustavad järgmised sümptomid:
• Toidu seedimatus
• Perioodiline valu parema roidekaare piirkonnas
• Pinged kaelas ja turjal
• Kibe ja mõru maitse suus
• Valud rinnus

NB! Inimesed, kes on pidevalt stressis, peaksid aegajalt teostama sapipõie puhastamist.

Aeglane meetod sapipõie puhastamiseks.
1. Vältida küllastunud rasvhappeid sisaldavaid toite: liha- ja piimatooted, munad, pähklid.
2. Suurendada redise, sidruni ja pirnide tarbimist
3. 21 päeva vältel süüa toidukordade vahel 2-3 redist ja juua 3 klaasi madara (Galium Aparine) teed päevas
4. Ühe toidukorra eel või ajal kasutada külmpressitud linaseemneõli 1 teelusikatäis 15 kg kehakaalu kohta( 60 kg inimene siis 4 teelusikatäit)- seda teha 6 päeva nädalas 2 kuu vältel.

Kiire meetod sapipõie puhastamiseks.
• Sellel päeval, mis sa valid oma sapipõie puhastamiseks, söö ainult rohelisi õunu 4-5 tükki, joo ainult vett või õunamahla ja taimseid ravimteesid
• Õhtul vahetult enne magamaminekut võta 2/3 klaasi soojendatud oliivõli, millele lisa 1/3 klaasi sidrunimahla ning joo see väikeste sõõmudega ära ning mine kohe voodisse.
• Heida magama paremale küljele, parem jalg kõverdatuna kõhu poole.
• Öösel tühjendab sapipõis oma sisu seedekanalisse, kusjuures sapiga koos väljuvad ka sapiliiv ja sapikivid.
• Hoolitse selle eest, et järgmine päev oleks kohustustest vaba ja sul oleks võimalik puhata.

  

Allikas: http://satnam.ee/phpindex/?page_id=1880

Aju ja kõhu koostöö inimese mentaalse heaolu tagamiseks

12.12.2014

Aju ja kõhu koostöö inimese mentaalse heaolu tagamiseks.

- Kas teadsid, et kõhu närvisüsteemis paikneb rohkem neuroneid (närvirakke), kui seljaajus (kesknärvisüsteemis)? 
- Kas teadsid, et 95% keha serotoniini hormoonidest on leitud kõhust?
- Kas oled kunagi mõelnud liblikate peale, mis teatud põhjusel kõhus tiirlevad? Või kummalise kõhtu krampi kiskuva eelaimustunde peale kui midagi ootamatut juhtub? 

  
Mitmeid aastaid kestnud teaduslike uuringute tulemused märgivad, et olukord kõhus mõjutab mentaalset tervist (mõtlemist). Inimese kehas on kaks aju. Üks paikneb peas ja teine – kõhus. Mõlemad neist ajudest hakkavad arenema viljastumise hetkest.
  
Nad vormuvad ühest koekobarast, kusjuures üks osa sellest areneb kesknärvisüsteemiks (aju) ja teine osa seesmiseks närvisüsteemiks (kõht). (gut ingl k – tähistab nii kõhtu üldisena, kui seedekulglat). Uitnärv, mis on pikim kõigist kraniaalsetest närvidest, ühendab mõlemad närvisüsteemid omavahel. Kemikaale (hormoonid, neurotransmitterid), mis kontrollivad aju, on leitud ühtlasi kõhuajus. Kõhu ja aju omavahelise ühenduse olemasolu tulemusena on uurijad järeldanud, et seedesüsteemi hea tervis aitab säilitada tasakaalus mentaalse ja emotsionaalse tervise.
  
Inimese kõhu mikrofloora koosneb põhimõtteliselt seedesüsteemis elavate erinevate mikroorganismide kobaratest. Seal elab kümneid miljardeid mikroorganisme, muuhulgas vähemalt 1000 erinevat liiki inimesele teadaolevaid baktereid rohkem kui 3 miljoni geeniga (150 korda rohkem, kui inimesel). Uuringute järgi kõhu mikrofloora olemasolu või selle puudumine mõjutab inimese käitumise arengut, mis põhjustab neurokeemilisi muutusi ajus.
  
Kõhu mikroflooral on täita sidefunktsioon ajuga. Selle olemasolu või puudumine mõjutab kesknärvisüsteemi ja selle toimimist. On oluline, et kõht ja aju suhtleksid, et vältida psühhiaatrilisi probleeme. Õige kõhumikroobide kombinatsioon võib olla terve mõistuse tagamisel saatuslik. Üle 70% keha immuunsüsteemi moodustavatest rakkudest paiknevad seedesüsteemis. Selle tõttu on ülimalt oluline hoida kõht korras.
  
Los Angeleses asuva California ülikooli teadlastest uurijad määrasid 45 naisele süüa iga päev kas probiootilist jogurtit, ilma bakteritüvedeta jogurtit, või dieedi ilma jogurtita. Nelja nädala pärast ülevaatusel selgus, et naised probiootilise jogurti grupist olid stressisituatsiooni asetatuna teistest stabiilsema emotsionaalse vastusega.
  
Uurijate grupi juht Kirsten Tillich märkis, „Kõhu mikrofloora seisukorda muutes saame me otseselt muuta seda, mis toimub ajus“. Samuti nagu meelt toita (meelehead tehes), tuleb toita ka kõhtu. On olemas väga palju mooduseid, et tagada aju ja kõhu hea tervis samaaegselt.
  
1) Lülita prebiootikumid oma igapäevasesse menüüsse. Prebiootikumid on raskelt seeditavad karbohüdraadid, mis suurendavad bakterite osakaalu seedesüsteemis (küüslauk, töötlemata kaer, jogurt, banaanid, rafineerimata teraviljad, oder jm).
2) Ära jäta söömata hommikusööki. Hommikul ärgates on veresuhkru tase madal, mistõttu võime tunda end unise ja laisana. Energia äratamiseks tuleb süüa võimlaikult värsket hommikusööki. Veresuhkru tasemega „mängimine“ võib teha karuteene keha ja meele energiale.
3) Kehv ja toitainetevaene menüü tähendab kehva ja vaest kõhu mikrofloorat. Lülita igapäevamenüüsse sisse erinevaid toitaineid, rikasta menüüd. Söö terviklikult ja toitvalt.
4) Väldi happelisi toiduaineid. Jälgi (vajadusel piira) kohvi ja alkoholi tarbimist. PS! Alkohol on üks happelisematest toiduainetest.
5) Söö puuvilju. Puuviljad on parimad ensüümide ja vitamiinide allikad.
6) Mõningad vürtsid nagu kaneel, kardemon, koriander jne muutuvad vajalikuks toitaineks headele bakteritele. Nad aitavad muuhulgas välja juurida kõhus ebasõbralikke baktereid.
7) Alanda stressi. Keskendu enam tegevustele, mida naudid, loo, laula, joonista, tantsi.
8) Jooga ja meditatsioon on suurepäraseks lõõgastumise vahendiks. Regulaarselt praktiseerides vallandab suures hulgas heaolu tagavaid hormoone, mida on vaja tasakaalus ja terve meele loomiseks. see hoiab ka kõhu tervise korras.
9) Hoia oma keha ja meele energiad tasakaalus pakkudes endale mitmeid väikesi tervislikke toiduportsjone päevas. Hea ainevahetus on võtmeks suurepärasele vormile.
10) Jälgi oma seedesüsteemi. Joo palju puhast elusat vett. Vee vähesus kehas võib viia paljude suurte probleemideni, nagu vananemine jm.
  
Artikli autor: Garima Roy, endine raadiohääl ja sõltumatu (aja)kirjanik, kes armastab uurida maailma oma meeltega. Rõõm on tema loomulik meeleseisund.
  
NB! Biolatte OÜ soovitab Biolatte Original probiootiliste bakterite kuuri, et varustada soolestiku mikrofloora vajalikul hulgal kasulike bakterite kolooniaga. Toidule võib kuurina lisada toiduainete paremaks lõhustamiseks ja omastamiseks ensüümide Biolatte Enzym kapsleid. Soovitame pöörata tähelepanu joogivee kvaliteedile. Võimalusel tarbige elusat täisväärtuslikku struktureeritud vett (ka puhast kaevu- ja allikavett) lameda surnud pudelivee ja filtreeritud vee asemel. (tõlk.)
  
Artikli tõlkis: psühholoog Elina Kirt, e-mail: elina.kirt@gmail.com
  
Vaata videot: https://www.youtube.com/watch?v=5zlJ8CztFO8