Ensüümid

09.08.2013
Ensüümid

MIS ON ENSÜÜMID?  

Ensüümid ehk fermendid (nende vanema nimetusega) on valgud, mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse. Erinevalt paljudest muudest ketikujulistest valkudest on ensüümide aminoahelad keerdunud ruumiliseks, 3-dimensionaalseks, ning neil on väike, 2 - 4 aminohappest koosnev aktiivsuskeskus. Mõned ensüümid ei vaja tegutsemiseks lisaaineid, teistel on aga aktiivsuskeskuse toimimise juures olulised ka ko-faktorid ja ko-ensüümid, milleks on sageli mineraalained ja vitamiinid.
Ensüüme saame me endale sisse süüa ja ensüüme toodab ka meie keha ise. Kõige suuremas koguses, 50% ensüümidest toodetakse koos süljega, järgmisena tähtsuselt on võrdsed kõhunääre ehk pankreas ja meie soolestiku mikrofloora ehk peamiselt piimhappebakterid kumbki 25%. Toidus leidub ensüüme eriti rohkelt tooretes salatites (puu- ja köögiviljades, teravilja-idudes, pähklites) ning ka kuumutamata piimas ja muudes loomsetes saadustes. Ensüümid hakkavad hävinema, kui toidu tempetratuur tõuseb 48°C-ni ning 3-minutiline kuumutamine keemistemperatuuril hävitab toidust kõik ensüümid.
Yves Delatte selgitab ensüümide rolli eluslooduses nii: "Kui lõvi on saanud saagiks antiloobi, siis ta sööb esmalt siseelundid, et saaks võimalikult palju vitamiine ja ensüüme. Kass aga mängib saagiks saadud hiirega tunde nii, et sülge moodustuks võimalikult palju ensüüme, mis aitavad hiljem hiirt seedida. Haavata saanud loom lakub haavu isegi tunde, sest sülje-ensüümid leevendavad valu ja kiirendavad haavade paranemist. Loomad teavad alateadlikult seda, mida meie, inimesed, püüame avastada ja uuesti kasutusele võtta."

Kreeka, Hiina ja Indoneesia köök
Ensüümid kaitsevad
Ensüümide teke ja allikad
Vajad lisaensüüme kui....
 

Veel linke kus juttu ensüümides:

 Ensüümid Wikipedias eesti keeles  ja Ensüümid wikipedias inglise keeles  

Valgud (ensüümid) Wikipedias eesti keeles  s

 Koolilastele ensüümidest (Miksike)  

 Toortoidust ja ensüümidest (Eeva Relli)  

 Elustoidust ja ensüümidest (Bioneer)  

 Veel elustoidust (Päikesetoit blogi)   ja  Palju kasulikku toortoidust (www.paikesetoit.ee)   

 Toitumisnõustaja Ene Mägi  

 Tervise pood Eliksiir ensüümidest  

Prof. Agu Tamm arstitudengitele ensüümidest  f

Ensüümid, biokeemia konspekt  gg

 

 

KREEKA, HIINA JA INDONEESIA KÖÖK
Kreeka köök kasutab palju värsket aedvilja, värskeid mereande ja rafineerimata oliivõli, mis kõik annavad inuimesele suures koguses kasulikke ensüüme. Siiski on mandri-Kreekas üsna suur osakaal ka näiteks lambalihal ja paljude lihatoitude pikaajalisel grillimisel-küpsetamisel, mis ei ole meile nii väga kasulik. Kreeta söögivalik on tuntud kui üks maailma tervislikumatest. Kreeta dieedi eripäraks on veel see, et poole söödavast toidust moodustavad aedviljad, veerandi puuviljad ning viimane veerand jaguneb 8% valgulist toitainet kaladest ja mereandidest, 8% süsivesikuterikkaid teraviljatooteid, 4,5% valgulistest loomsetest toitainetest liha ja piimasaaduste hulgast ning 4,5% oliivõli kui kõige kasulikumat taimset rasvainet.

Tervislikult süüakse ka Hiinas ja Indoneesias. Nii kreeta kui ka hiina söögivalik koosneb suuremas osas (80%) köögiviljadest. Just toored või kergelt kuumutatud köögiviljad sisaldavad palju ensüüme, mis ongi üks põhjus, miks kreeklased elavad kaua tervetena. 
Läänemaailma ehk hüpertööstuslike maade söögivaliku leiab tervisliku toitumise nimekirja lõpuosast, sest lääne toiduvalik koosneb 80% loomsetest toitainetest. Nii esineb Hiinas ka vähem kopsuhaigusi kui Euroopas, kuigi hiinlased on suitsetamise poolest esikohal maailmas.

ENSÜÜMID KAITSEVAD
Ensüümid võivad seletada mitut asja, mida me oleme kogenud, kuid ei mõista. Suure lihalõigu söömise järel tunneme end tavaliselt väsinuna, kuid kui me oleme söönud enne ka hea ja rikkaliku salati, siis väsimust nagu polekski. Salatist omastatavad ensüümid aitavad kergemini seedida neid rohkeid rasvasid ja valkusid, mida me saame lihast.
Paljudel põhjamaalastel on raske seedida valget saia oma kodumaal, kuid seda probleemi ei ole neil samadel inimestel lõunamaareisil. See tuleneb sellest, et lõunas kasvanud nisus sisalduvad teistsugused ensüümid, sest seal on nisu rohkem valmis, kuna ta on kasvuperioodil kauem päikese käes, osa ensüüme tekib nisus alles valmimise lõppfaasis, milleni põhjamaine nisu ei jõuagi.
Paljude piima-allergikute ja laktoositalumatute inimeste haigussümptomid kaovad, kui tööstuslik pastöriseeritud piim vahetada „tuttava lehmaga“ talus vastlüpstud piima vastu. See tuleneb sellest, et pastöriseerimine  hävitab suurema osa ensüümidest, mis on olemas aga looduslikus värskes piimas.
Ensüümid aitavad toitu seedida, kaitsevad meie tervist ja tervendavad meie keha. Kes teab, kuid võib olla just ensüümid võivad seletada paljude haiguste teket. Ensüümid on nagu võti, mis avavad lukustatud ukse. Aga ainult õige võti avab ukse. Võtit peab keerama ka õiges suunas ja see ongi ko-ensüümide, ensüümide abiainete, ülesanne (Q10, vitamiinid ja mineraalid).
Arvatakse isegi, et ensüümid ongi kogu elu käigushoidjad. Vananemisel toodab keha järjest vähem ensüüme ning järjest rohkem haigusi tekib erinevate ensüümide puudusest. Kui ensüümid kehas saavad otsa või nende tegevus lõplikult peatub, siis saabub surm.

ENSÜÜMIDE TEKE JA ALLIKAD
Ensüüme on kõikides elusolendites ja organismides: taimedes, loomades, müko-organismides, seentes, bakterites. Bakterid on iseenesest ensüümitehased. Eriti värsked puuviljad, köögiviljad ja teraviljad sisaldavad palju ensüüme. Need toiduained peaksid olema meie põhilised ensüümiallikad. Tööstuses on ensüüme kasutatud juba 60 aastat. Sellest hoolimata me ei tea neist veel kuigi palju ja see nõuab veel palju uurimist.
Keha vajab 40 liitrit ensüüme päevas. Kõige rohkem ensüüme meie kehas leidub süljes (50%). Sülg sisaldab suurimas osas amülaase, mis lõhustavad tärklise suhkruks. Kui mälud leivatükki, tunned suhkru maitset üsna kiiresti. Mälu toitu vähemalt seitse korda, enne, kui neelad – see ei ole müüt, vaid tõsiasi. Inimese kogu soolestikuflooras sisalduv bakterite hulk on 1014. Kõik need bakterid toodavad ensüüme (25%). Need ensüümid mõjutavad kasvu, seedimist, südametööd, hapniku ja süsihappegaasi transporti veres, haavade kinnikasvamist, kudede paranemist ja haigustest paranemist. Kõhunääre on samuti tähtis ensüümide tootja (25%). Tähtsaimad kõhunäärme ensüümid on laktaas, proteaas ja lipaas. Kui kõhunääre ei tööta, siis soolestikufloora peab korvama selle ensüümide tootmise. L.acidophilus ja S.lactis toodavad laktaasi, E.salivarius proteaasi, L-fermentum ja E.faecium lipaasi.
Miks vajame nii paljusid erinevaid ensüüme? Ainult teatud ensüüm toimib teatud keemilises reaktsioonis, teatud molekulides, teatud pH-s ja teatud temperatuuril. Ühed ensüümid lõhustavad toitaineid väiksemateks molekulideks, teised ladustavad energiat hingamiseks, rakkude taastootmiseks, nägemiseks jne. Ensüüme vajatakse ka närvisüsteemis. 

VAJAD LISAENSÜÜME KUI....
...Sind häirivad sellised hädad nagu söögiisu kõikumine, suurenenud higistamine, nõrkus, närvilisus, südametegevuse häired, peapööritus, allergilised reaktsioonid, kõhuvalud, praod suunurkades, halb lõhn suus, küünte deformeerumine, juuste väljalangemine – see kõik ja veel palju muud võivad olla põhjustatud kõhunäärme talituse ja  soolestiku mikrofloora häiretest ja suutmatusest toota vajalikus koguses erinevaid ensüüme.
Juhul, kui nii kõhunääre kui ka soolestiku mikrofloora on kahjustatud, siis alistume haigustele ja allergiatele. Vananedes kõhunäärme tegevus nõrgeneb, soolestikufloora halveneb ja miljardid ensüümid hävivad aeglaselt. Ensüümide puudujääk oleks meil vaja korvata tervislikult toitudes. Kuid mikrolaineahi ja põllumajanduses kasutatavad kemikaalid hävitavad toidus algselt sisalduvaid ensüüme. Seepärast on isegi paljud poes müüdavad värsked toiduained, rääkimata juba poolfabrikaatidest, ensüümivaesed ning sageli rasked seedida. 
Ensüümide puudulikkus mõjutab ohtlikult närvisüsteemi. Inimese kõik haigused halvenevad seni, kuni ensüümitase ei normaliseeru. Haiguste, mikrofloora tasakaalutuse ja ensüümipuudulikkuse halb spiraal jätkub, kuni sureme (exit morbus).
Ensüümitaseme normaliseerimiseks pakub Biolatte erinevaid inimorganismile omaseid piimhappebaktereid ja lisaensüüme toidulisanditena. Inimestel, kellel on diagnoositud soole-, mao-, kaksteistsõrmiksoole haavand või kes on alakaaluline, palume enne ensüümide tarvitamist pöörduda kodulehel välja toodud terapeutide poole.