Andropaus meestel

13.01.2015

Meeste üleminekuvaevusi saab vähendada.

Andropaus on meeste üleminekuiga, mida iseloomustab hormonaalse tasakaalu muutumine ja meessuguhormooni vähenemine organismis. Termin andropaus tuleneb kreekakeelsetest sõnadest andro ja pausis ning tähendab otsetõlkes mehelikkuse lõppu.

Mitmel erineval põhjusel räägitakse Eestis andropausist siiski suhteliselt vähe. Mõni aeg tagasi oli kasutusel nimetus hilisalgusega hormonaaldefitsiit, praegu arutatakse, et võib-olla oleks õigem termin testosteroonipuudulikkus. „Siiski arvan, et andropaus on suupärane ja meeste üleminekuiga üsna hästi iseloomustav nimetus,“ ütleb kliiniku Medita uroloog Kristo Ausmees. „Kaudselt võime seda defineerida muutustena mehe organismis.“

Hormonaalse tasakaalu muutus on meestel hiiliv ja pole võrreldav järskude kehaliste muutustega naiste menopausi puhul. „See on pikaajaline organismi muutus, mida paljud mehed peavad vananemisega kaasas käivaks paratamatuseks. Üldiselt on kaebused hästi aeglasega kuluga. Uuringutega on näidatud, et meessuguhormoonide hulk väheneb kõige enam 30. ja 50. eluaasta vahel, seejärel enamasti stabiliseerub. Keskmiselt väheneb testosteroonisisaldus tervel täisealisel mehel 1 % aastas.“

Stress ja ületöötamine hävitavad mehelikkust.

Tohtri sõnul on andropausi esmased tunnused energia vähenemine, seksihuvi langus, lihase- ja liigesevalud, lihasjõu langus, psüühiline ebastabiilsus, ärrituvus ja depressiivsus. Arsti juurde toob neid mehi enamasti erektsioonivõime langus, see kaebus on ka südame- ja veresoonkonnahaiguste ohusignaal. „Andropausi riskitegurid on sarnased mitmete teiste üldhaigustega. Alkoholi ja tubaka pikaajaline tarvitamine mõjutab samuti väga tugevalt meeshormooni tootmist ja selle hulka organismis. Samuti stress ja ületöötamine, üldhaigused, ülekaalulisus,“ loetleb dr Ausmees faktoreid, mis andropausi raskemaks teevad. Juba alates 30. eluaastatest peaks iga mees leidma püsiva tasakaalu töö ja lõõgastumisvõimaluste vahel, sest stress ja liigne koormus kiirendavad samuti andropausi saabumist.

Oma osa on ka munandipatoloogiatel. 95 % meessuguhormoonist toodetakse meestel munandites, seega on kroonilised põletikud, traumad ja ka munandite laskumishäired tõsine risk hilisemaks andropausi tekkeks. Samuti on välja toodud, et keskmisest väiksem munandimaht võib põhjustada organismis ka testosterooni väiksemat tootmist.

Hormonaalasendusravi meestele.

Pikka aega polnud selgeid seisukohti, kuidas andropausi diagnoosida ja ravida. Nüüdseks on see probleem lahendatud ning annab paremad võimalused meestele tervise kontrolliks ja jälgimiseks. Õnneks on andropaus tänapäeval ravitav. Nagu ka menopausi puhul, kasutatakse selleks hormoonasendusravi. Haiguse varases järgus on tihti abi ka riskitegurite vähendamisest ja elustiili muutmisest, nii et dr Ausmees soovitab tervislikumalt toituda ja loobuda suitsetamisest.

Kuidas saaks naine abistada meest, kel on ilmselged andopausi sümptomid? Kas teda tuleks veenda esmalt perearsti külastama või määrab hormonaalasendusravi siiski meestearst? Esmalt peab mees muidugi jõudma arusaamisele, et tal on terviseprobleem ja ta tahab selle lahendamiseks arsti poole pöörduda. Esmaseks meditsiiniliseks kontaktiks võib olla perearst, aga Eestis alustab ja enamasti ka jälgib ning vajadusel jätkab või korrigeerib meeste hormonaalasendusravi uroloog või endokrinoloog. Meestearst kui eriala praegu Eesti meditsiinis puudub, küll on osa urolooge teinud Euroopa vastavates institutsioonides erialaeksami ja võivad peale uroloogia tegeleda ka androloogiliste ehk meestearsti valdkonda hõlmavate terviseprobleemidega, sealhulgas andropausi diagnostika ja raviga.

Eesti haigekassa kompenseerib küll meeste hormonaalasendusravi, kuid olukord on selles vallas juba aastaid üsna halenaljakas ja arusaamatu. Kui retsepti väljastab endokrinoloog või naistearst, kompenseerib haigekassa pikatoimelise ja vähemate kõrvaltoimetega preparaadi puhul 50 % selle maksumusest, lühitoimelise ja vanema põlvkonna preparaadi määramisel koguni 100 %. Uroloogi või andropoloogi väljastatava retsepti korral on kompensatsioon vaid 50 %. Ravikindlustuse teenusepakkuja arvates võiks andropausi ravida naistearst. „Reaalsus on kahjuks teistsugune,“ märgib dr Ausmees.

Andropausi üheksa sümptomit:

Briti uurijad selgitasid juba 2010.aastal välja üheksa sümptomit, mida võib seostada mehe vähenenud testosteroonisisaldusest tingitud menopausisarnase seisundiga, mille kohta kasutatakse terminit andropaus. Kui naistel algab klimakteerium umbes 51 aastaselt, siis meestel ilmuvad sümptomid hiljem ja see aeg on äärmiselt individuaalne.

Ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud uuringutes selgub, et kõige ilmsemateks märkideks algavast andropausist võib pidada:

  1. Hommikuste erektsioonide vähenemist,
  2. Probleeme erektsiooni tekke ja kestusega,
  3. Vähenenud seksuaalset sooritusvõimet (andropausi ikka jõudnud mehed isegi mõtlevad seksile vähem),
  4. Depressiooni ja meeleolulangust,
  5. Rasvaprotsendi suurenemine,
  6. Lihaste nõrgenemine,

Peale üldise meeleolulanguse võib andropausiga seostada ka teisi psüühilisi muutusi, sh:

  1. Keskendumisraskusi ja mälu nõrgenemist,
  2. Meeleolumuutusi ja ärrituvust,
  3. Sarnaselt üleminekueas naistega kuumahoogusid, väsimust ja öist higistamist.
Artikkel ajakirjas "Naised", 13.november 2014.a. 
Tekst: Kerli Jõeäär